
Oleks ehk aeg käivitada mõttetalgud, väikefirmade ahelvõlgnevuse vältimiseks.
Mina ise olen kasutanud ettemaksu süsteemi kolm aastat ja hetkel ei ole mulle keegi võlgu ja ka ise ei ole võlgu.
Minu süsteem toimib nii: oletame, et olen saanud tehtuks positiivse tulemiga hinnapakkumise ehk klient on hinnaga nõus.
1) kõik allhanked ja võimalikku võlgnevuse ohtu tekitavad kulutused, (mis minu firmal tuleb tasuda, enne antud projekti täielikku valmimist) kannan ma esimesse osamaksu ja enne ei telli ühtegi vidinat kui esimine osamaks on laekunud ja alles siis läheb tööks.
1.1) kui on töölisi palgal siis tuleks ka nende tööraha arvestada enne töö alustamist, näit teise osamaksuna kui hallhanke detailid on olemas või siis arvestada need kulud juba esimeses osamaksus.
2) oma tööraha (töötan üksi) ja kasumid jätan viimasesse osamaksu.
Ja niimoodi ma väldin seda, et ma jään kellelegi võlgu kui klient peaks alt ära hüppama.
Näen, et minu allhanke kompanjonid hakavad järjest rohkem vaevlema rahapuuduses sest tellivad allhanke ära, teevad asja valmis ja siis imestavad, et kliendil ei olegi raha maksta ?!

Olen kül rääkinud neile oma süsteemist aga kõik on ju nii vanad tegijad, et mis nüüd mina uustulnuk tean.
Tunnen ainult muret sellest, et kui mu allhanke tarnijad ära kõrbevad siis ei ole ka mul lõpuks kuskilt midagi tellida.
Kui kellelgi on muid häid ideid siis võiks neid ehk teistega jagada muidu oleme kõik lõpuks ühes suures võlarattas.
