Ehitusfoorum

Maja valmimas. 190m2 II korrust, aeg küttesüsteem valida.
Kuna puiduga jännata ei viitsi ja maakütte jaoks raha ei jätku.
Kuidas see pellet on, kas vajab palju hooldust? kas pelleteid saab igal ajal ? palju pelletit aastas kulub?
Ja kas on ka mõni eelistatud firma katel?

mul sõbral 140m2 maja
tal läks eelmisel aastal graanulid + elekter keskm.igas kuus 2412.-

endal on maaküte, 175m2 ja mul oli keskmiselt 1090.-EEKi kuus kogu elekter

eriti ei usu, et sul see pelleti süsteem koos paigaldusega palju odavam tuleb.

Endal künzel katel. Suur maja, aga küttekulu tuleb suhteliselt mõistlik.

Jama ainult selles, et kuna maja suhteliselt suur, siis peab peaaegu iga nädal puhastama.U 150 ruuduse majaga üle kahe nädala vist. Kaua aega ei võta. Mingi 20 mintsa. Aga ikkagi, maasoojuspumbaga ei anna võrrelda.

Svensson kirjutas:mul sõbral 140m2 maja
tal läks eelmisel aastal graanulid + elekter keskm.igas kuus 2412.-

Arvestades seda, et ka kõige voolutarbijamad kaminad (180W) kasutavad 24/7 töös olles kuu jooksul max 200 EEK (keskmiselt 1,5Eek/kW), siis sellisel juhul peaks kamin kasutama 667 kg pelleteid kuus (1,4 kg/h 24/7 töös) Kui pelleti hinnaks arvestada 3200.-/t

Lõppkokkuvõtes, kui varvestame kütteperioodiks 7 kuud aastas, siis peaks kamin olema 24/7 töös 40% võimsusega, mis teeb 10 kW kamina puhul 2000 kW soojusenergiat 7kuu jooksul!!!

Mulle tundub see pisut utoopiline! Või siis teine teema, et maja soojustus on olematu!

Huvitav kui suur võib olla pelletikulu kui köetavat pinda on ca 200m2 teisel korrusel radikad. Uus maja. Kui kellelgi on mingi kogemus andge palun teada.

JUHM kirjutas:Huvitav kui suur võib olla pelletikulu kui köetavat pinda on ca 200m2 teisel korrusel radikad. Uus maja. Kui kellelgi on mingi kogemus andge palun teada.

kuipalju on kütusekulu kui auto on 6m pikk ja 2 katuseluugiga.

saage aru, et see on nii erinev ju minu maja ei = sinu maja ja minu katel ei =sinu katel ja ja ja ....
sama nagu minu auto ei = sinu auto

Mina arvan ,et kui uued majad, ruutmeetrid samad... mingit mega vahet kyll sisse ei tule ehk? Kui mõlematel on yks ja sama temp.sees
Aga autodest Minul on Skoda Otavia 2L mootor Sõbral Mazda 6 mõlemad 2a. vanad... jah kütusekulu on peaaegu sama...
aga kui võrrelda mu vanaisa mossega... siis see võtab kyll rohkem ...

Võhik kirjutas:Mina arvan ,et kui uued majad, ruutmeetrid samad... mingit mega vahet kyll sisse ei tule ehk? Kui mõlematel on yks ja sama temp.sees
Aga autodest Minul on Skoda Otavia 2L mootor Sõbral Mazda 6 mõlemad 2a. vanad... jah kütusekulu on peaaegu sama...
aga kui võrrelda mu vanaisa mossega... siis see võtab kyll rohkem ...

Sellel jutul on muidugi ka iva sees, mina soovitan ikka originaal pelletkatelt. Arvan, et see on ökonoomsem kui mingid kombineeritud.

siiski majad on väga erinevad ja m2 ei ole see koht kus on = märk

hakkab pihta puhtalt juba arhidektuurist ehk kujust ja olemusest
ehituskonstruktsioonidest ja lahendustest - papist maja, palkmaja, kivimaja jne.
erinaved aknad uksed
ventilatsioon on / ei ole /millne - muud tehnosüsteemid ja nende lahendused
inimeste harjumused ja eluviis
hoone asukoht
jne. jne.

ja siis tuleb mängu veel väga suur faktor - ehituse kvaliteet

ja nagu autol bensiinikulu oleneb vajutamisest oleneb maja energia kulu kütmisest - milline on sise temp.

kui võrrelda siis seda saab teha vaid kõrvuti ühesuguse projektiga majades kuskil uusarendus piirkonnas vms.
ülejäänud võrdlused ei anna tulemust - eksid iga kuu 500.- ...1000.- on see siiski päris suur vahe ?

ja võrdlusesse toodud autod - pange suvel 2 autoga mööda maanteed jugama - isegi ühte marki/mudelit kasutades
üks laseb jalaga 110 km/h ja teine cruisiga 90km/h mis on erinevus
ok ja kui ka kiirus on üks - lülita ühel kliima välja ja jälle on erinev

kokkuvõtteks mina ei võrdleks kunagi asja nii - sest maja ise ja tema sees ning väljas toimuv on ikka liiga erinevad et võrrelda võrreldamatut.

ise olen teind võrdluse seda ridamajas kus erinevad gaasikatlad kõigil kuid jah tulemus suht sama kuid siiski kõigub
ehk
üks sama maja, üks sama m2 kuid summad kõiguvad 650.- ... 900.- ja seda puhtalt ju inimeste harjumustest ja eluviisidest.
ja kui tuleb uus naaber küsib kuidas kulu on ütlen nt. 650.- ja kuu ajapärast kirub maapõhja ja ütleb et tema alla 900.- ei saa.
need numbrid on reaalsest elust. boxide suurus 110m2.

Puugaasikatel Atmos DC on küll põhiküttena halupuukatel, kuid väga efektiivselt töötab ka pelletitega, kui monteerida korralik põleti ülemise ukse (koldeluugi) külge. Väljuvate gaaside temperatuur ei ületa 150-200 kraadi. Panin prooviks kaks aastat tagasi põleti GP-20 külge oma katlale (Atmos DC-40 SE) ja enam ära pole võtnud. Ei mingit mured puudega.
Küsimusele, kui palju pelleteid vaja läheb, on eelpool üsna ILMEKALT lahti seletatud. Tegelik küttekulu, mistahes kütusega, tuleb iga konkreetse maja puhul VÄLJA arvutada võttes aluseks üsna palju kriteeriume (Maja soojuskadu olenevat välistemperatuurist, tuulest, soovitavast toatemperatuurist, sooja tarbevee kulust, kasutatavast majasisesest küttesüsteemist (radiaatorid, põrandakütted jne.).

lisaks mängib üsna suurt rolli ka sooja vee tarbimine

mul 200m2, aeroc ecoterm, suuri klaaspindu suhteliselt palju. all põrandaküte, ülal radikad. vann, mida kasutatakse päris tihti (keskmine veekulu kuus 15 m3). toas ca 22 kraadi, aknad tuulutusasendis (s.t. jahutatakse palju). aastane pelletikulu ca 5 t. (suvel ka soe vesi katlaga ja betoonpõranda hoian ca 20 C). ntx selle aasta veebruari kulu oli 600 kg. samas tuttaval läks 900 kg (maja sutsu väiksem). nii et veidi keeruline mingit ühest vastust anda. aga mina isiklikult olen väga rahul (maakütet ei saanud panna, esiteks paas vastas, teiseks korralik mets peal ja selle mahavõtmisega ma nõus ei olnud).

katel on pelle, põletiks iwabo villa s1x. kahesüsteemne boiler tatramat 200 l

Kütan Atmos DC32S katelt pelletipõletiga GP-20 Erato. kirjutas:Puugaasikatel Atmos DC on küll põhiküttena halupuukatel, kuid väga efektiivselt töötab ka pelletitega, kui monteerida korralik põleti ülemise ukse (koldeluugi) külge. Väljuvate gaaside temperatuur ei ületa 150-200 kraadi. Panin prooviks kaks aastat tagasi põleti GP-20 külge oma katlale (Atmos DC-40 SE) ja enam ära pole võtnud. Ei mingit mured puudega.

Kus seda pelletipõletit saada võiks?
Kas keegi on kasutanud ka mingit teist põletit atmosel?
Mis hinnaga põleti on?

Külaline kirjutas:[Kus seda pelletipõletit saada võiks?
Kas keegi on kasutanud ka mingit teist põletit atmosel?
Mis hinnaga põleti on?

Abiks google-
Pelletipõleti PellX
Küttemeister

Kindlasti pead omale selgeks tegema, et kui võimast põletit vaja on ja seejärel alustada otsinguga..

ma ei saa ainult aru, mis mõtte see pelletipõleti ei vaja 14 päeva jooksul hooldust?! mida selle põleti hoolduse all silmas peetakse? mul on iwabo põleti ja ma ei pea teda eriti kuidagi hooldama... v.a. kui tuhka välja võtan, siis vaatan, ega põletis tuhka pole ja kui on, siis tõmban ära.. muud hooldust ta küll ei vaja

Pelleti huvi kirjutas:Maja valmimas. 190m2 II korrust, aeg küttesüsteem valida.
Kuna puiduga jännata ei viitsi ja maakütte jaoks raha ei jätku.
Kuidas see pellet on, kas vajab palju hooldust? kas pelleteid saab igal ajal ? palju pelletit aastas kulub?
Ja kas on ka mõni eelistatud firma katel?

loomulikult tasub, kuna on eestimaine ja kohalik kütus, pealegi veel taastuvkütus
hind praegu 2500-2600 kr/t maksuga kui võtad 1 t ja rohkem
siiski tasub uue tarnija pelletit enne testida väikeses koguses:
kuidas süttib ja kui palju saepuru sisaldab
reeglina on parema kvaliteediga pellet spetsiifilise okaspuulõhnaga ja veidi pruunika värvusega

pelletikatla hooldus on samuti lihtne kui kasutada tööstustolmuimejat
kütteenergia kulu tõhusalt isoleeritud maja korral ca 120-150 kWh/m2 aastas
see teeb pelletisse viiduna kuni 6 t aastas
soovitan kompaktkatelt Woody, taani põletiga, olen näinud müügil Sanistal'is
olen neid sattunud hooldama ja seadistama
katelt on lihtne puhastada ja kolde allosas on tal tuhapann
põletijuhtplokil väga head seadistusvõimalused, samuti on võimalik lisada lambda-andur põlemise tõhustamiseks
ka arvutiliides lisana olemas, nii et saad põletit-katelt isegi netist vaadata
olen neid komplekteerinud Ouman EH seeria kütteautomaatikaga
see plokk reguleerib nii põranda- kui ka radikavett, samuti soojaveeboiler käib Oumani kaudu
suveks lülitab Ouman lisamooduli abil pelletipõleti välja kui pole vaja kütta ega sooja vett soojendada, säästes nii pelletit

Külaline kirjutas:

Kütan Atmos DC32S katelt pelletipõletiga GP-20 Erato. kirjutas:Puugaasikatel Atmos DC on küll põhiküttena halupuukatel, kuid väga efektiivselt töötab ka pelletitega, kui monteerida korralik põleti ülemise ukse (koldeluugi) külge. Väljuvate gaaside temperatuur ei ületa 150-200 kraadi. Panin prooviks kaks aastat tagasi põleti GP-20 külge oma katlale (Atmos DC-40 SE) ja enam ära pole võtnud. Ei mingit mured puudega.

Kus seda pelletipõletit saada võiks?
Kas keegi on kasutanud ka mingit teist põletit atmosel?
Mis hinnaga põleti on?

Äsja lasin panna Atmos puugaasi katla ja pelletpõleti GP-20. On toiminud küll alles lühikest aega, kuid praegu tundub, et puusse pannud ei ole. Minule paigaldas Püroterm OÜ (Peerte Simson mob 5045898), kes sai seadmed seadmete maaletoojalt Cerbos OÜ-lt (Margus Kukk mob 5050563). Eriti meeldivaks tegi asja see, et Kukk käis ise gaasianalüsaatoriga kohal ja häälestas asja ära.
Mõlemad olid meeldivad firmad.

Kui tunned asja vastu huvi siis suunised on nüüd käes.

Artur Lemmle.

...Paistab, et asjatundjad arvavad, et kui korralikult häälestatud katel ja normaalne automatiseeritud söötja ning maja korralikult soojustatud, siis pelletikulu on jääb talvekuudel max kuni 1 tonn sõltuvalt maja suurusest? Ennast huvitab sama küsimus. Maja ca 250 ruutmeetrit suur. 2 õhusoojuspumpa ja plaanitav küte radaiaatotitesse+j soe vesi automatiseeritud pelletikütesüsteemi abil ehk?
Kellel suured elmaud ca 250 rutmeetrit võiksid kirjutada oma pelletiküttekogemustest.
Tänud juba ette!

maja 230 m2, fibo seinad, mõlemal korrusel põrandaküte, suvel katel ei tööta, seega keskmine kütteperiood on olnud aastate lõikes 8-8,5 kuud,
pelletikulu 8-9 t . Majas neli inimest, sooja veega ei koonerdata, toatemp. selline, et kogu aeg paljajalu ja lühikese püksiga, ehk siis ~ 22-23 kraadi Katlamajas automaatika peaaegu et puudub, seega , kui väljas temp. muutub, keeran peavoolu juurde või maha...;
Praegu käsin just vaatamas, katlast välja läheb 28 kraadi, tagasi 25 kraadi, suitsugaaside temp. ~ 100 kraadi.
Arvan ise, et kui laseks kasvõi lihtsa välisõhu temperatuuri automaatika juurde panna, saaks pelletikulu 10% maha ..või mis spetsialistid arvavad ?

Õigeks katla valikuks on vaja teada maja soojakadu ja see leitakse soojusarvutustest. Ruutmeetritega selle leidmine on sama kui vaadata suvalist autot tänaval ning oletada selle kütusekuluks 10 l 100 km-ile.

Mis puutub küttekulusse siis enamuses >80% on see määratud maja soojakaoga (sõltub enamuses väliseinte soojustusest) ja kaudselt sõltub küttesüsteemi headusest (käsijuhtides ikka juhtub, et kütad üle). Kuid see "käsijuhtimine" mingit erilist lisakulu ei põhjusta).
Kui tahad küttekulus saada säästu siis alusta välisseinte ja lagede soojustamisest, see annab säästu.
Automaatika lisamine annab juurde vaid mugavust. Mõne pisiprotsendi saad kokku hoida (saab timmida küttevee optimaalseks nii, et põlemine katlas toimib ideaaltingimuste lähedal, samuti vähemkasutatavate ruumide temperatuuri langetada)

pellex kirjutas:maja 230 m2, fibo seinad, mõlemal korrusel põrandaküte, suvel katel ei tööta, seega keskmine kütteperiood on olnud aastate lõikes 8-8,5 kuud,
pelletikulu 8-9 t . Majas neli inimest, sooja veega ei koonerdata, toatemp. selline, et kogu aeg paljajalu ja lühikese püksiga, ehk siis ~ 22-23 kraadi Katlamajas automaatika peaaegu et puudub, seega , kui väljas temp. muutub, keeran peavoolu juurde või maha...;
Praegu käsin just vaatamas, katlast välja läheb 28 kraadi, tagasi 25 kraadi, suitsugaaside temp. ~ 100 kraadi.
Arvan ise, et kui laseks kasvõi lihtsa välisõhu temperatuuri automaatika juurde panna, saaks pelletikulu 10% maha ..või mis spetsialistid arvavad ?

kütteautomaatikaga annab päris palju võita, eriti siis kui viitsid teda sünroniseerida oma pere tegelike vajadustega
magamistubades olen alandanud temperratuuri 17-18 kraadi peale, eluruumides 22,5 raadi ja küte väljas.
öösel ei luba kah süstemil käivituda, sama jutt ka päeval kui kedagi kodus pole.
tänaseks olen kolmel korral täiustanud oma automaatikaseadmeid ja esialgse käsiseadistuse võrreldes on kütuse kulu vahe kolmandiku võrra väisem. tulevikus on plaanis ventilatsioonilt soojatagastus saada ja ka päikesega vett soojendada.

Eelkõnelejal Vaadermanil oleks nüüd tore välja tuua võit koos arvutustega, seejuures jäädes inimlikesse tingimustesse. Muidu on küttesüsteemi lükkamine OFF asendisse veelgi suurema võiduga.

ok, ok, rahvas, ei tasu teravaks ja isiklikuks minna igal ühel on omad kogemused , olgu siis negatiivsed või positiivsed ja neist kujunenud
arusaamad; oluline on teha õiged järeldused ja siis vajadusel edasi minna.
Oma eelmisele postitusele lisaks tahan mainida, et minu katel ja põleti on soetatud juba mitmeid aastaid tagasi, seega põleti puhul on tegu nö, esimese
põlvkonna mudeliga, kus automaatikat vähe. Kui nüüd vaadata järgmist põlvkonda, siis on asi ikka suure sammu edasi läinud , ja põleti
tööd saab progeda 100 -jal erineval moell Seega , olen veendunud, et kokkuhoid tuleb paljuski ka seadmest , ehk siis mida moodsam
ja innovatiivsem põleti , seda säästlikum ta on. Võtke kasvõi automootorite areng viimase 10 aasta jooksul. Litraazh on sama või väiksem, kuid võimsus suurem ja kütusetarbimine madalam.
Teine asi on toatemperatuur. Rusikareegel on ju, et 1 kraad toasoojamuutust mõjutab kõttekulusid 5% . Olen palju kohanud inimesi, kes
väidavad sirge seljaga , et neil küttekulud väiksed ja toas hea-soe olla. Hiljem selgub aga , et see hea-soe tähendab +19-20 kraadi toasooja , kampsunit
ja villaseid sokke . Muidugi on hea soe olla ja kõik on ok, kui nii oled harjunud, kuid võrdlusmoment küttekulude koha pealt on kohatu nendega, kellel on toas reaalselt 23 kraadi ja seda kogu kütteperioodi vältel ilma täiendava lisakütteta ( ahi, kamin vms ) .
Ehk siis ärgem võrrelgem banaani teate küll millega

Paistab, et tulevikus tuleb küttesüsteemide projekteerimisel enam arvestada pelletiküttega ?
http://www.swedishwire.com/index.php?op ... 4&Itemid=2

Eks igal ühel ole kindlasti õigus- kui palju aga, see iseküsimus.
Ei ole küll pelletikatla omanik, kuid see pidev nn. küttel "kõri kinni keeramine" öösel ja päeval kui kedagi kodus ei ole meenutas mulle ühte sõbra poolt läbi viidud "eksperimenti" ca 20 aastat tagasi elektrilise kuumavee boileriga.
Elades korteris- hea aeg kus soe vesi tuli torust ja trassi peal kasvas roheline muru aasta läbi sai otsa. Kuna mees töötas töökojas, siis igaõhtune dušš oli loomulik. Nagu ka soe vesi õhtu- ja hommikusöögi järgseks nõude pesuks naisele. Ostis siis "kaasaaegse" Itaalia elektriboileri mahuga 80 l. Kuna elamist tuli kütta ka elektriradikatega, siis otsustas elektrit kokku hoida. Naine tuli ca 1 tund enne meest töölt koju ja lülis boileri sisse. Boiler hakkas soojendama praktiliselt toatemperatuurini jahtunud vett- s.o. töötas pidevalt max võimsusel terve õhtu. Mees käis dušši all ära, kui vaja, siis naine-lapsed kah, nõud pesti ära ning boiler lülitati välja. Peale hommikusööki oli boileris veel nii soe vesi, et kannatas nõud ära pesta.
Seejärel proovis hoida boilerit ööpäev läbi nn. automaatrežiimis sisselülitatuna. Ja ülla-ülla- viimane variant tarbis vähem elektrienergiat, kui nn. 0-st vee soojendamine.
Sellega tahan öelda seda- kas on kasulik lasta süsteemil liiga palju maha jahtuda. Loomulikult asjaolu, et pelletikatel ei ole elektritenn, mida võid pidevalt sisse- välja klõpsida tuleb arvestada. Korra käivitades peab ikka mingi minimaalse aja töötama, et jõuaks etteantud pelletid lõpuni põletada.

Aivar, kas sinu sinu sõbra teooriale on ka mingi põhjendus? Minuarust läheb ta vastuollu vähemalt kahe füüsikaseadusega, mida küttefoorumis osalejad võiksid suht hästi teada. Esiteks, soojuse ülekanne on sõltuvuses temperatuuride erinevusest (sõbra teooria järgi oleks pöördsõltuvuses). Teiseks, vedelas olekus oleval h2o-l on konstantne erisoojus, seega pole vahet, kas annad sama energia boilerisse korraga või 10 korraga (mida teeks automaatika).