Ehitusfoorum

Panen lingi, milles Norbert Senf, Põhja Ameerika MHA presidendent, vastab meiegi foorumites küsitud asjas.
Lisan ka jõudumööda tõlke aga seniks niimoodi siis:

http://mha-net.org/docs/temp/09012601norbert.htm

Et seekord täpne olla, siis viide ka algallikale:

http://mha-net.org/docs/v8n2/v8n2.htm

Küsimus
Olen ehitamas palkmaja Kentuckys ja sooviksin tellisahju kütmaks maja, varustamaks sooja tarbeveega ja kasutama minu soojustkiirgava põranda kütmiseks.
Küsin, kas sinu tellisahjust jätkub mulle kõigiks kolmeks minu vajaduseks?

Vastus Norbert Senfilt.


Eelnev lisateave
http://ilmake.www.ee/et/asukoht/Kanada/ ... 6667,-75.7 OTTAWA temp. reaalajas

http://ilmake.www.ee/et/asukoht/USA/Lou ... 85.7594444 KENTUCKY temp. reaalajas, just täna ja nüüd

http://ilmake.www.ee/et/asukoht/Eesti/P ... 25.5572222 KESK-EESTI

Kuna tellisahjus põletatakse koldetäie meetodil,millest piisab ahju soojenemiseks, siis see piirab puude kogust, mida on võimalik ühes päevas põletada.Selle kogusega on piiratud ahju väljundvõimsus.
Euroopas olid ahjud traditsiooniliselt kasutusel vaid tubade kütmiseks. Keegi ei ole kunagi proovinud kütta kogu maja ühe ahjuga.Siin Põhja Ameerikas tegeleme suurematega. Tüüpiline meie ahi on umbes poole suurem näiteks keskmisest Austria ahjust.
Meie ahi on projekteeritud põletama maksimaalselt 45 kg puid ööpäevas. Kaks 22,5 kg kogust .
See annab sulle väljundvõimsuseks kuni 6 kWh. Tüüpiline kütmine toimub ühekordse kogusega päevas, 27 kg ja see annab välja 3,5 kWh soojust.

Sinu maja küttekoormus sõltub sinu asukohast, maja suurusest ja miss energiaklassi tasemel see on ehitatud. Tavapärase konstruktsiooniga ehitatud maja vajab poole rohkem energiat kui madala energiavajadusega, aga samas mahus maja. Tavapärane maja siin, Ottawas, vajab näiteks neli korda rohkem kütteenergiat kui madala energiavajadusega maja Kentuckys. Sarnaselt läheb palkmaja kütteks vaja sama küttevõimsust, mis Ottawa madalenergia majas kuna on kahekordne külma ilma...kliimaerinevus.
Kui lisada ahju kuuma vee spiraal siis see suunab osa saadavast soojast soojavee bolierisse, kuid see ei suurenda ahju väljundvõimsust.
On võimalik panna suhteliselt väike spiraal kolde kõige kuumemasse ossa, mis on sobiv koduse kuuma vee tagamiseks.. Liiga suur spiraal jahutab koldes tuld ja reultaadiks on vilets põlemine.
On võimalik asetada mõned spiraalid ülemises kambris,tule allavoolu. Meil on mõned kliendid, kes katsetavad sellega veekütet. Ma arvestan seda kui eksperimentaalset avaldust praegusel hetkel. Teoreetiliselt annab see sulle võimaluse kütta ahju kõvemini, päevas põletada rohkem kui 45 kg puid. Ometi tootjatena ei ole me valmis volitama ahjus süütama rohkem kui 45 kg puid päevas.

kaminahi kirjutas:.....(Siin vajab tõlge veel seadmist)

Sõidan tasa üle silla... .)

Workshop meetodil ehitatud ekperimentaalahi on saanud tuleristsed. Siin siis lühikese kommentaariga.

http://heatkit.com/html/lopezs.htm


Conversation with John McDougall:

In a phone conversation, John reported that he had been using the boiler for 2 weeks.

Overall, he thinks it is working well for heating the shop, so far. During below 0F weather,
the shop stays around 50F, with one fire per day.

If the firebox is reloaded, the temperature pressure relief valve actuates, because the
system cannot dump heat into the slab fast enough. Normally, a boiler installation
of this type would have a water storage tank, to soak up spikes in the heat output from the
coil. He reports a 40 degree temperature differential between outlet and inlet, when 30
degrees is normal for standard hydronic layouts.

With a standard PEX floor tubing layout running at 30 lbs pressure, a more consistent heat
source has been assumed. If one wanted to get by without a
storage tank, the PEX layout could be redesigned. More loops could be run in parallel, to
reduce the system friction, to allow a higher flow rate at 30 psi. If enough temperature drop
can't be attained in the return, then additional tubing can be added to the slab design, to
provide more heat exchange capacity.

In a domestic system, a storage tank would be specified, because the temperature regulation
needs to be more controllable. In a shop system such as this, using the slab alone for storage
still remains an interesting possibility.

In experiments with hydronic heating with contraflow heaters, Mark Klein at Gimme Shelter Construction
in Wisconsin reports that using slabs alone has worked well, because the hot water output
is less than in a dedicated boiler such as this.

Lisan jõudumööda ka jõukohase tõlke.

Vestlus John Mc Dougalliga
John teatas telefonivestluses, et on kasutanud ahju 2 nädalat.
Üldiselt ta arvab, et siiani töötab see töötoa soojendamiseks hästi. Ühe põletuskorraga päevas jääb temp 10 C kraadi ümber kui väljas on 0 F , ehk -17 C.
Kui ahi uuesti laetud , rakendub termoklapp ja süsteem ei saa piisavalt kiiresti hakata põrandaplaati soojendama.
Tavaliselt sellist tüüpi küttekeha kasutamisel võiks olla lisatud mahupaak.
Ta rääkis 40F kraadisest vahest väljuva ja sissetuleva vee vahel kui 30 kraadi on normaalne standardse hüdrokütte jaotuse jaoks.
Standardse PEX põrandatorustikuga oleks vaja rohkem silmuseid panna jooksma paralleelselt, et vähendada süsteemi höördumist, tagada paremat voolavust sama surve (30 lb) juures. Kui ei saavutata piisavat temp. langust tagasivoolul, tuleb lisada torustikku, et tõsta soojavahetust.

Koduses süsteemis peaks olema mahupaak, sest temperatuuri regulatsioon peab olema rohkem kontrollitav.

Töötoa süsteemis jätab ainult põrandaplaadi kasutamine salvestamiseks lihtsa võimaluse. Hüdrosoojenduse eksperimentides vastuvoolu küttekehaga kinnitab Mark Klein, Gimme Shelter Construction Wisconsinis, et ainult põrandaplaatide kasutamine on hästi töötanud, sest kuuma vee tulem (kogus?) on väiksem kui eriboileritel nagu see.

Omalt poolt :Tõlge ei kandideeri ilukirjutajate konkussidele a`la "Kodustatud tule maa" http://kodusoe.ee/foorum/viewtopic.php?f=4&t=930

Tuleristseid seal küll näha pole, kuid paistab, et ameeriklased arenevad jõudsamalt, kui soomlased. On isegi pressooja juba leiutanud. Varsti pole keskküttekatelt enam vajagi.

Külaline kirjutas:... On isegi pressooja juba leiutanud. .

Mida sa pressooja leiutamiseks seal arvad?

kaminahi kirjutas:

Külaline kirjutas:... On isegi pressooja juba leiutanud. .

Mida sa pressooja leiutamiseks seal arvad?

Jah, ma ajasin jama. Ei vaadand hoolikalt. Kui ma õieti aru saan, siis tuharuumist tuleb lisaõhk läbi kolde tagaseinas olevate aukude ning ka kolde külgedel olevate ülemiste aukude?

Nii see on jah ja kui huvitab, siis saad lisainfi sellest ka venekeeli süsteemi propageerijalt Kuznetsovilt http://www.stove.ru

Seda linki vaadates saab asja ka tükkhaaval veel läbi vaadata ja joonis ka kõrval
http://mha-net.org/docs/v8n2/wildac08f.htm

kaminahi kirjutas:Nii see on jah ja kui huvitab, siis saad lisainfi sellest ka venekeeli süsteemi propageerijalt Kuznetsovilt http://www.stove.ru

Seda linki vaadates saab asja ka tükkhaaval veel läbi vaadata ja joonis ka kõrval
http://mha-net.org/docs/v8n2/wildac08f.htm

aitäh!