Ehitusfoorum

Olen mitmel pool ringi liikudes täheldanud ühesugust probleemi korrusmajade korterites.
Soojakulude kokkuhoiu eesmärgil on vanemates majades renoveeritud soojasõlm ja paigaldatud kütteautomaatika (välisanduriga). Tulemus on igal pool ühesugune- kui väljas on külm on korteris soe; kui väljas läheb soojemaks on korteris külm. Majad on reeglina soojustamatta. Aiman põhjust kuid sooviks asjatundjate kommentaare.

Välistemperatuuri järgi arvutab automaatika küttegraafiku. Lahendus oleks oma graafiku koostamine. Samuti pumba temp- järgi juhtimine, süsteemi tasakaalustamine jne. Laksatakse soojusvahetud vahele, liiniseade ventiile ei vaevu keegi püstakutele panema, veel vähem neid seadma.

Ühesõnaga lohakas töö kuid kas siis igal pool? Oskad öelda - kas see küttegraafik on mingi tehase programm ,mis on automaatikale tehases sisse söödetud (vastavalt välistemperatuurile) ja kui palju on võimalik kohapeal muuta?
Kas soojustatud ja soojustamatta kivimaja konstruktsiooni käitumine (soojusjuhtivuse mõttes ei ole kardinaalselt erinev välistemperatuuride muutumisel)? Arvan et antud automaatika ei arvesta seda erinevust.

Ei maksa alati automaatikat süüdistada. Uurisin ühes korrusmajas analoogset probleemi.
Soojussõlmes on automaatika mis võimaldab muuta väljuva küttevee temperatuuri vastavalt välisõhu temperatuurile. Võimalik on valida nn köttegraafik vastavalt majale st selliselt et iga ilmaga "enamvähem normaalselt soe oleks".
Jõudsin selleni et automaatikaga oli kõik OK kuid seadistust ei olnud küttetehnik(hooldefirma) nõus muutma kuna selleks oli vaja ühistu juhatuse nõusolekut. St vee t oli välisõhu 0 C juutes 37 C .
Kui nüüd keerata t juurde siis suurenevad kõigi elanike küttearved .
Üleüldine suunitlus on et pigem külmetame kuid rohkem ei maksa.
Kui soovid tuba soojemaks pöördu juhatuse poole, juhatus pöördub hooldefirma poole ja katsu edaspidi märkamatuks jääda sest....

Ok nõus et sellistes majades lisandub sotsiaalne probleem ja igaühele selgeks teha et koonerdamine küttega võrdub kokkuvõttes suurem väljaminek ei ole alati lihtne tegevus.Kas ei oleks siis mõistlikum juhtida kütet sisetemperatuuri järgi, peegeldab see ju paremini konkreetse maja soojavajadust?

On ka neid maju kus kasutatakse lisana üksikuid toatemperatuuri andureid. N tuule suuna ja jne arvestamiseks.
Küsimus on ikkagi sotsiaalne kuna majadele ei anta soojussõlmest tahtlikult soojust peale.
Põhiautomaatika asub soojussõlmes , lisaks sellele on võimalik tasakaalustada püstikuid. Kui nüüd põhiautomaatika piisavalt majale sooja ei luba anda ei saa ka majas mingeid täiendavaid automaatikakontuure kasutada.

Toaandurist: Suurematel süsteemidel (korrusnajade küte jne) ei kasutata põhiandurina toaandurit kuna automaatika peab saama võimalikult kiiresti teate muutunud olukorrast st näiteks õues alanes t
5 kraadi. Kui andur asub õues siis hakkab autumaatika kraani keerama kohe kui külmaks läks. Kui andur asuks toas siis võib tuba ka veel mitme tunni möödudes olla soe ja alles siis hakata jahtuma.
Sellist automaatika parameetrit nimetatakse hilistumiseks ja kui automaatika hakkab tööle hilistumisega siis on tulemus kehvem st ilmselt Sa vahepeal külmetad mõnda aega enne kui tuba uuesti soojaks läheb.
Samuti on reguleerimise kvaliteet kehvem(ka rahas) ja tulemuse saamine aeglasem.

Automaatikal peaks olema mingi arv tehase graafikuid + võimalus luua oma. Coolhaus poolt kirjutatu samuti 100% õige. Nii palju kui mina olen kogenud, siis reeglina on külm äärtel ning soe neil, kes soojasõlmele lähemal. Ehk esmane tegevus oleks tasakaalutusventiilid püstakutele ja reguleerida, siis edasi vaadata. Kodanik vanakala paistab küttes "vana kala" olevat , las ütleb sõna sekka.

Meil on igas trepikojas paigaldatud Dunfossi automaatika ,odav ta kyll ei ole,10 000$ on ta hind koos paigaldusega.Seda ka yheksa korruselistes majades,rahvas nimetab neid tarkadeks soojussolmedeks,ta votab trassist ytleme 75 kraadist ning jahutab seda 30 kraadini ning vahetab uuesti vee valja ja nii lopmatuseni, yks torujyri teenendab kusagil 30 trepikoda(mitte vahem).Kasutatakse seda trepikodades kus on vasest keskkytte systeemid.

Hilistumine

Coolhouse kirjutas: Kui andur asub õues siis hakkab autumaatika kraani keerama kohe kui külmaks läks. Kui andur asuks toas siis võib tuba ka veel mitme tunni möödudes olla soe ja alles siis hakata jahtuma.
Sellist automaatika parameetrit nimetatakse hilistumiseks ja kui automaatika hakkab tööle hilistumisega siis on tulemus kehvem

Hilistumine- tore sõna. Just sellist hilistumist olekski vaja ainult vastupidi.
Küttevõimsuses ei ole asi sest külmaga on reeglina soe. Kui väljas läheb soojemaks siis õueandur annab ilma hilistumatta käsu kütet vähendada. Nüüd juhtub see effekt et soojustamata kivimaja konstruktsiooni
välimistesse kihtidesse salvestunud madal temperatuur hakkab liikuma toa poole (nn. külmapiir) kuna kütte intensiivsust vähendati. Tulemuseks on jahenenud seina sisepind ja madalam toatemperatuur. Sama effekt mis kevadel kui väljas on soe aga maa on jääs. Või ma eksin.
Lisaks ma arvan et soojemate ilmadega tõmmatakse ka kütet liiga alla. Määravaks saab temperatuuride vahe mis on soojustamatta kiviseinal palju suurem.
Kokkuvõtteks püütakse Münhauseni stiilis iseennast aidata (küttekulud väiksemaks automaatikaga mitte soojustamisega).