Ehitusfoorum

Plaanis siis kevadel ehitama hakata. Esialgu plaanis ehitada selline pisem saun-maja,mille ehituslik pindala jääb sinna 60 m2 alla. Ise teen siin jooniseid ja välismõõdud siis 6.3 x 9.0 m. Sooviks ,raha kokkuhoiu mõttes, postide peale teha. Kui on teadjaid mehi ,siis sooviks nõu,et kui sügavale postid panna ja millise vahega nad peaksid olema,ja kas laduda need,või valada,või milline oleks selle posti parim konstruktsioon(padi,taldmik jne)? Kui palju peaks nö. sokkel maapinnast jääma? Ise olen mõelnud columbiast laduda,sellest poolblokist ntx(190 x 190 x 190mm).Pinnas on nn. rebaseliiv(tolmab ja hästi peenike liiv). Koht kuiv ,männid krundil. Ehitis tuleks puitkarkassil ja katus plekist ma arvan. Kas peaks selle majaaluse kuidagi tuulekindlaks ka siis hiljem tegema? Kui on teadjaid mehi,siis andke ideid,kui kahju pole!

Ma soovitaks alustada Tiit Masso " Väikemajad" raamatust, ilmus 1990.a. kui selle mõttega läbi loed/uurid, natsa tuhlad seda foorumit ka ja saab sellise hoone tehtud küll

Ma teeks sellisele hoonele postvundamendi (postid mingi min.1,5m sügavusele), maapealsele vundaposti osale siis näiteks keermelatt sisse valamise käigus. Kui asi kuiv, siis postipealsed teeks mingi hüdroga ära (kui oleks näiteks pigi sinna sulatada). Peaks olema mingi nati vedel, et keermelati ümbrus saaks niiskustihe. Ja siis sinna vundapostide peale hakkakski seda karkassi aretama. Aga sellest samast raamatust saad juba täpsemad numbrid, et mis sammuga postid peaks olema ja mis mõõdus prusse kasutada jne.

PS: Kui puud on majale väga lähedal, nii,et nende sodi kogu aeg katusele langeb, siis ma profiilplekist katust ei teeks, paneks eterniidi.

Jõudu tööle!

kas kavatsed labidaga kaevata ,lase parem puuriga ja vala augud täis piisav vahe on 1,5 m .200 mm läbimõõduga
Käsmus selline saun olemas ja toimib juba üle 15 a samuti puhas liiv all. talad muidugi korralikud sinna peale .

111111111111111111111111

Suured tänud nõuannete eest . Oleks hea, kui keegi selle posti valmistamise nö step by step siin ära kirjeldaks, ma saan aru,et mooduseid palju, aga äkki keegi kogenum oskab paremat lahendust pakkuda. Et siis: 1. Miks nii sügavale vaja postid panna,(1,5 m)A.Veski palkmajade raamatus ta pakub, et 80 cm on piisav? 2. Kui valada postid 200 mm läbimõõt, et kas vaja ja kui jah,siis kui palju seda raud armatuuri peaks selles postis olema? 3. Kas enne valamist poleks mitte mõistlik sinna augu põhja mingi kivi sisse tampida, või kildu kuhjaga visata? 4. Kui augud puurida ja postid valada nendesse aukudesse ,siis vist hüdro tegemisest miskit välja ei tule,või mis? 5. Kui laduda postid, siis millest soovitate?
Ühesõnaga keegi tark võiks lollile step-by-step ära seletada selle iseenesest mitte nii keerulise asja:)
Tänan tähelepanu eest.

pole enam midagi seletada. ise pole kunagi enda ehitistele viitsinud erilisi vundamente ehitada... seda kuda see mitte viitsimine välja on näinud olen ehk ka selles foorumis pajatanud, kui viitsid otsi üles...

Üldiselt või ka põhimõtteliselt liiva peal nii ehitada...

http://radikal.ru/F/i025.radikal.ru/080 ... 5141d3.jpg

.... ja miskit selle karkassehitusega ei juhtu, kui aukude kaevamisel alumisi liivakihte ülemäära ära ei kobesta....ja ehitise alla nati kõrgem õhuvahe jätta.

taastaja

winnieke kirjutas:Suured tänud nõuannete eest . Oleks hea, kui keegi selle posti valmistamise nö step by step siin ära kirjeldaks, ma saan aru,et mooduseid palju, aga äkki keegi kogenum oskab paremat lahendust pakkuda. Et siis: 1. Miks nii sügavale vaja postid panna,(1,5 m)A.Veski palkmajade raamatus ta pakub, et 80 cm on piisav? 2. Kui valada postid 200 mm läbimõõt, et kas vaja ja kui jah,siis kui palju seda raud armatuuri peaks selles postis olema? 3. Kas enne valamist poleks mitte mõistlik sinna augu põhja mingi kivi sisse tampida, või kildu kuhjaga visata? 4. Kui augud puurida ja postid valada nendesse aukudesse ,siis vist hüdro tegemisest miskit välja ei tule,või mis? 5. Kui laduda postid, siis millest soovitate?
Ühesõnaga keegi tark võiks lollile step-by-step ära seletada selle iseenesest mitte nii keerulise asja:)
Tänan tähelepanu eest.

1. Võimalike külmakergete vältimiseks peab olema vundament sügavamal kui külmumispiir. Olenevalt piirkonnast ja pinnasest võib see olla kuni 2 meetrit ja natuke peale. Sinu olukorras 1,2m piisab.
2. Üldiselt ei ole armatuur vajalik tugevuse seisukohalt. Vööde ankurdamiseks on soovitav ankrud sisse valada.
3. Ei ole vajalik kivi augu põhjas. Augu põhi tuleb jätta puutumatuks, puuriga on see lihtne. Väiksemaid kive võid panna betooniga segi auku (putbetoon), ei kulu nii palju betooni.
4. Hüdro tuleb posti peale.
5. Kui üldse ladumise peale mõelda, siis columbia poolikut plokki kasutaks, sisse armatuur ja betoon.

Endal sai tehtud 15 posti selliselt: 30cm puuriga auk sisse maapinnast ~1,2m sügavamale. Auku betoon maakividega kuni maapinnani ning siis edasi kas raketis ja kandiline post 15cm maapinnast kõrgemale või ladusin tellistest edasi, kus oli vaja, et jääks ilusam. Puurimiseks ja valamiseks kulus päev.

Pakuks omalt poolt samuti ühe "säästuvundamendi" variandi, mis esmakordsele iseehitajale jõukohane.
Vanasti kasutati postvundamendi raketiseks asbo-tsementtorusid (jõle mürk prrrr), tänapäeval võib kasutada ventilatsioonitorusid. Paraja pikkusega jupid maasse kaevatud auku (augu põhja mitte kobestada!), postid ümberringi kinni trampida. Südamerahustuseks mõni armatuurivarda jupp sisse ja segu täis. Selle meetodi eeliseks on võimalus enne valamist korduvalt poste rihtida, ühekõrguseks lõigata vms.
Kui postid jäävad hoonel nähtavaks, on võimalus posti maapealse osa ümbert venttoru ära lõigata, jääb ilus sile post. Teine võimalus väljapoole vöö külge, alumine serv mõnikümmend cm pinnases, kinnitada tsementkiudplaat, tempsi plaat vms ja eemalt vaadates mulje nagu olekski hoonel lintvundament all.

Eks selle kaevamisega tuleks uurida millisel sügavusel savi välja tuleb. Kui selleks on mingi meeter, siis oleneb ehitusplatsi asukohast, kui lohus, kus kevadised suurveed jäävad pikemaks pidama, siis mina küll ei riskiks küllaltki väikese ristlõikega postiotsi sellele asetada. Kui liivakiht on paks, siis seda ohtu pole, aga siis pole ka külmakerkeid karta ja võib vabalt kõrgemalt ehitamisega alustada.

taastaja

Tänud nõuannete eest. Kust sellist puuri saada ,kas saab rentida või pakutakse teenust ja mis summaga peaks nagu sel puhul arvestama,kas mingi meetri hind? Seda venttoruga süsteemi mõtlesin isegi,no mul vaja sinna mingi 24 posti ma arvestasin,seega peaks ostma 30 m venttoru,aga see raibe mingi 100.-/m 200mm,sinna muidugi sobiks mingi vana või kasutatud ka ideaalselt,või siis mingi muu toru.
Ideed on head ,mind ikkagi huvitab selle augu põhi,see kuhu see post nagu toetuma hakkab,kas seal ei peaks mingit lätakat all olema laiemat,nagu vundamendil taldmik või nii-aga ma arvan,et nüüd hakkan ennast vist peris lolliks tegema :=)
PS!Krt kus tahaks juba ehitama hakata,saaks siit õudsest linnast minema lõpuks !

Sa ei pea ju toru augupõhja ajama, maapealne osa+ veidi maasse - hoiad üle poole kokku. Augu põhi jäta lihtsalt puutumatuks. Kui võtta pinnaseks kesktihe peenliiv, siis selle lubatud surve on 200...300 kN/m2. 24 posti d=200 on kokku 0,75 m2, seega võib maja raskuseks (koos lumega katusel) olla 150...225kN ehk 15...22,5 tonni. D=300 postide puhul võiks maja raskuseks olla 34...51 tonni. Kui on teine pinnas, siis on ka numbrid teised. Hakka aga arvutama, kui süda rahu ei anna taldmike suhtes

wake kirjutas:Sa ei pea ju toru augupõhja ajama, maapealne osa+ veidi maasse - hoiad üle poole kokku. Augu põhi jäta lihtsalt puutumatuks. Kui võtta pinnaseks kesktihe peenliiv, siis selle lubatud surve on 200...300 kN/m2. 24 posti d=200 on kokku 0,75 m2, seega võib maja raskuseks (koos lumega katusel) olla 150...225kN ehk 15...22,5 tonni. D=300 postide puhul võiks maja raskuseks olla 34...51 tonni. Kui on teine pinnas, siis on ka numbrid teised. Hakka aga arvutama, kui süda rahu ei anna taldmike suhtes

Arvutasin siin vähe ümber, piisab 20 postist ka , siis vahe igas suunas ca 2.0 m. Kui teha post d=300 , siis sain kandepinnaks 1,4 m2.Seega võib arvestada ,et 35-45 tonni peaks ära kandma.No nii raske see maja ka ei tule,ma arvan Muidu see puurimis meetod ,valu maapinnani ja edasi laduda, tundub suht mõistlik küll olevat. Kas keegi ütleb, kust ma selle puuri saan , ja kas peaks valamise aeg mingi vispliga ka seal augu sees käima,et õhku välja saada? Kogu betooni mahuks sain 1,7 m3, see vist mõistlik endal segumasinaga valmis mikserdada.Veel seda ,et peaks selle valu osa ja siis selle laotud osa vahele hüdro ka tegema?Ja siis prussi ja laotud osa vahele ka,jah?
Kas puurida ei saaks nende vendade abiga, kes el.poste maasse panevad?

Hüdroisolatsioon ikka puidu ja kivi vahele. Kui laotud osa vahele ja valatud osa vahele hüdro panna, siis põhimõtteliselt on ülemine osa lahti ning võid käega ümber lükata.

205d kirjutas:Hüdroisolatsioon ikka puidu ja kivi vahele. Kui laotud osa vahele ja valatud osa vahele hüdro panna, siis põhimõtteliselt on ülemine osa lahti ning võid käega ümber lükata.

:D:D:D
loll olen,andke andeks:D:D

Külaline kirjutas:Eks selle kaevamisega tuleks uurida millisel sügavusel savi välja tuleb. Kui selleks on mingi meeter, siis oleneb ehitusplatsi asukohast, kui lohus, kus kevadised suurveed jäävad pikemaks pidama, siis mina küll ei riskiks küllaltki väikese ristlõikega postiotsi sellele asetada. Kui liivakiht on paks, siis seda ohtu pole, aga siis pole ka külmakerkeid karta ja võib vabalt kõrgemalt ehitamisega alustada.

taastaja

No mul seal aint liiv ongi vist ja mitte vesiliiv.Olen ka kuulnud ,et liivase pinnase puhul pole külmakerkeid tarvis karta,ja Veski pakub ka postvundamendi puhul liivases pinnases 80 cm. Mis sügavusega sina teeksid need postid?
Küsin just selle pärast,et mingi 80 cm sügavuse ja 30 x 30 cm augu saaks ju ise ka p-m labidaga kaevata, 1.2 m sügavusega vist juba problemaatlisem see kaevamine, kaevan veel kraatri

Winnie

Ega hästi ei oska nii ütelda, et millisele sügavusele ehitada, kui on teada, et pinnas on ainult liiv, mitte vesiliiv! Liivasi liigitatakse nende tera suuruse ja mineraalse koostise järgi ning kõik on liivad, aga oi kui erinevate omadustega. Erinevate liivade kihistusi või ka ühes asukohas olla erinevaid. Kui tegu ka ühest mineraalist teradega ega siis ei saa ka poste ainult sellele püsti panna. Tuleks ikka mingi suurem latakas alla valada(tagurpidi seen), et nad ikka püsti püsiksid, kui alumise raamipuu paika saab. Ja ega nad tohi ka hiljem kõikuma jääda.

Olen ise ka korralikule liivale narva plokkidest sama suure abihoone ehitanud. Koorisin õhukese mullakihi ära ja valasin lintvundamendi, selle ka kitsa, mis serviti narva plokiga ühepaksune jäi. Tagumine sein sai veel poole tellisekihi paksuse kõrgenduse 1,5m, et katusele kallet saada ja sellele kõigele sai seest ja väljast veel krohv peale visatud. Nüüd 13 aastat möödas, aga ikka üks pragu seina tulnud ja selles seinas, mis jääb puukuuri poole/sisse! Ei tea miks just sinna, aga hiljem sai sealt kanalitoru alt läbi toodud ehk see siis ei meeldinud. Pinnas lihtsalt laseb sademed läbi, ilma seda sidumata ja külmal pole midagi kergitada.

taastaja

Postvundamenti soovitaks kasutada ikkagi palk või puitkarkass majade juures.Seal võib sein ja seega ka vundament rokem mängida ilma, et midagi juhtuks. Kivimaja on sarnase olukorraga praod sees. Peale selle pead talad armeerima ( hea kui täpselt tead kuidas, seal lihtne puusse panna.) Kui liiva pinnas ja kuiv siis see külmaga eriti ei mängi.Hea oleks taldmik alla (armeerida) ja sinna 3-5 rida Columbia sarrusplokki peale ja betooni täis.
Vundamendi sügavus sõltub üsna palju aluspinnast, kuidas see kannab ja kuidas külmaga mängib. Saab sügavust vähendada kui vundament soojustada.Vaata nt.FIBO ja COLUMBIA kodulehti.

aivar0102 kirjutas:Postvundamenti soovitaks kasutada ikkagi palk või puitkarkass majade juures.Seal võib sein ja seega ka vundament rokem mängida ilma, et midagi juhtuks. Kivimaja on sarnase olukorraga praod sees. Peale selle pead talad armeerima ( hea kui täpselt tead kuidas, seal lihtne puusse panna.) Kui liiva pinnas ja kuiv siis see külmaga eriti ei mängi.Hea oleks taldmik alla (armeerida) ja sinna 3-5 rida Columbia sarrusplokki peale ja betooni täis.
Vundamendi sügavus sõltub üsna palju aluspinnast, kuidas see kannab ja kuidas külmaga mängib. Saab sügavust vähendada kui vundament soojustada.Vaata nt.FIBO ja COLUMBIA kodulehti.

Siin teemas ongi jutt karkasshoonest ju.

wake kirjutas:

aivar0102 kirjutas:Postvundamenti soovitaks kasutada ikkagi palk või puitkarkass majade juures.Seal võib sein ja seega ka vundament rokem mängida ilma, et midagi juhtuks. Kivimaja on sarnase olukorraga praod sees. Peale selle pead talad armeerima ( hea kui täpselt tead kuidas, seal lihtne puusse panna.) Kui liiva pinnas ja kuiv siis see külmaga eriti ei mängi.Hea oleks taldmik alla (armeerida) ja sinna 3-5 rida Columbia sarrusplokki peale ja betooni täis.
Vundamendi sügavus sõltub üsna palju aluspinnast, kuidas see kannab ja kuidas külmaga mängib. Saab sügavust vähendada kui vundament soojustada.Vaata nt.FIBO ja COLUMBIA kodulehti.

Siin teemas ongi jutt karkasshoonest ju.

Vabandust on jah karkassmaja

Tuttavale sai 4 rida FIBO laotud 10 cm armeeritud betoonile ,all tihendatud killustik.Pinnas selline Eesti keskmine muld, 8 aasta ja viga ei midagi. Põrandale läks killustik, 10 cm peno ja betoon peale.
Kui postvundamenti teha võid kanalitorusse ka betooni valada (kui suurem objekt siis peaks neid juppe vedelema küll), mingi 200-250 mm toru, maapinnast välja jääva osa saab ümbert ära lõigata.