Ehitusfoorum

Tervisi,

Olen siin küsimuse ees, et kuidas mõjutab kasutegurit järgmine asjaolu:
Variant A:
Gaasikatlas on keeratud torudesse mienv temperatuur madalaks, radiaatoritel on ventiilid avatud, toas on normaalne.

Variant B:
Gaasikatlas on keeratud torudesse minev temperatuur kõrgemaks (näiteks selle märgini, mis on märgitud nn. optimaalseks) ja toasooja reguleerin radiaatorite ventiilidega.

Taustainfo:
Gaasikatel Vitopend 100, köetavat pinda ca 90m

Ja lisaks, kui oluline on gaasikatla ruumi soojus. Mul nimelt asub katel sellises esikus, mis on suhteliselt külm, katlast sisenevate-väljuvate veetorude pikkus pikkus antud ruumis on minimaalne, alla 1meetri.

Ma ei saanud täpselt aru, mis kasutegurit kuidas taga ajasid, kuid üldine kasutegur on nii:
Kasutegur on seda parem, mida väiksema temperatuuriga on nii tagasitulev kui väljuv vesi otse katlast. Sel juhul on soojusülekanne katlast veele maksimaalne (katla kasutegur maksimumis). Lisaks tuleb täita tahmamise tingimus, mis nõuab, et vee temperatuur oleks üle 55 kraadi. Alla selle toimub küttepindade intensiivne tahmamine, mis viib katla kasuteguri kiirelt alla olematusesse.
Kondensatsioonikateldel väidetavalt seda probleemi ei ole ning neil võib kasutada nii külma tagastust kui vähegi võimalik.
Katla konstruktsioonist võib siiski mõningaid erinevusi olla, kuid mul selle kohta info puudub.

Tarbimise seisukohast pole võimalik liiga alla vee temperatuuri viia, sest küttevõimsusest ei piisa hoone soojakadude katmiseks (küttevõimsus kasvab võrdeliselt küttevee temperatuuri tõusuga)

Ok, püüan arusaadavamalt väljendada.

Kummal juhul kulub gaasi (raha) samale soojushulgale vähem, kas siis kui gaasikatlast väljuva vee temperatuur on pigem madalam või pigem kõrgem.
Tulen välja sellise oletusega, et kui väljuva vee temperatuur on pigem madalam - siis võimalik et gaasikatla efektiivsus langeb ning kokkuvõttes kulutan rohkem gaasi?

PS! mul puudub teadmine, kas Vitopend100 on kondensioonil põhinev katel või mitte.

Võid rahulikult panna seadistuse märki "optimaalne".
Kui tegu on maagaasiga siis gaasi põlemisel tekkib kaks põhilist jääkprodukti. Need on CO2 ja H2O. St see valge suits mis Su korstnast tõuseb ei ole midagi muud kui veeaur. Kui nüüd sätid tule hästi väikeseks siis hakkabki põlemisega jama pihta nagu Kalvis kirjutab. Kastepunkt tekkib korstnasse ,vesi hakkab eralduma juba korstnas ja kasutegur muutub lõpuks olematuks.

Alusta katla hooldusjuhendi lugemisega. Kui seda pole, küsi müüjalt.
Gaasi kulub vähem madalamal temperatuuril, kuid kui madal on väärtus, sõltub konkreetsest katlast. Minu soovitus on, et ära seda allapoole kui 55 kraadi tagasijooksu pane, kui on tavaline gaasikatel.

Küsiks sama asja õlikatla kohta- juhendis öeldud, et õliga panna temperatuur 75 kraadi, et saada rohkem kuuma tarbevett. Mul see vajadus puudub (elektriboiler). Kas küttekulu seisukohast on mõtet katlavee temperatuuri alandada ja kui palju? Kas elektritenniga küttes võiks soovituslikku 60 kraadi alandada (kütteringis praeguste leebete ilmadega temperatuur ju vaid 40 lähedal).

Enamus õlikatlaid ei ole kondensaatkatlaid ja seega on soovitav maksimaalselt kütteringi tagasijooksu alandada 60-55 kraadini.
Soovitav oleks vaadata oma õlidüüs üle - on saada peenema läbimõõduga, muidu klõksib liiga tihti sisse-välja, düüs maksis müstiliselt vähe (sain alla 200 krooni)

Kalvis kirjutas:Enamus õlikatlaid ei ole kondensaatkatlaid ja seega on soovitav maksimaalselt kütteringi tagasijooksu alandada 60-55 kraadini.

Kütteringi tagasijooks- see on siis katla peal olev termomeeter?
Praegu nii- katlal 75/60 kraadi õli/elekter. Katla peal 4-T ventiil ja radiaatoritesse mineva vee temperatuuri reguleerib ECL-100 - sõltuvalt välistemperatuurist, mõne miinuskraadi korral 40-45, tagasi tuleb vast 20-25 kraadine vesi.

Kõigepealt tee ikka kindlaks, kus temperatuuri mõõdab. Tavaliselt on pealejooksu peal.
Teiseks 4 tee ventiili puhul pole mõtet peale ventiili üldse temperatuuri vaadata, vaid katlaringil.
Kogu eelneva jutu temperatuurid käisid katlaringi kohta. Suure ringi temperatuur ei mõjuta katla kasutegurit.