Ehitusfoorum

Tere kaasmaalased!

On selline küsimus. Käsil vana talumaja põranda renoveerimine.
Põrandaks olid suured ja rasked paekivi plaadid, mõõdud kuskil 50x70cm ja jämedus 7cm.
Nii et kujutate ette kui suured ja rasked.

Nii, kivid on mul üles kangutatud ja äraladustatud. All oli lihtsalt pinnas (muld, liiv, kivid jne. mis pinnases leidub).
Millise tööga ja kust alustada järgmiselt?
Tulemuseks tahaks saada samad vanad paekivid tagasi, kuid ei ole veel mõelnud kas panna alla küttekaabel või mitte.
Oleneb rahalistest võimalustest.

Soojustada ma alt igatahes tahaksin. Praegu on mul kuskil 20cm veetud pinnast välja, et saada madalamaks.
Minu enda mõte oleks järgmine:
1. Tasastaksin pinna ilusti ära kruusaga, liivaga või kergkruusaga
2. Siis paneksin mingid talad paika, mis võtaksid enamus kiviraskuse endasse. Need paneks lühikese sammuga ning nende vahele penoplaadid 10cm.
3. Siis järgmiseks tuleks mul selgusele jõuda, kas tahan kütet alla või mitte. Vastavalt siis paigaldan küttekaabli ja valaks ühe kihi petoonsegu peale, nii 3cm. Siis hiljem teisekihiga peale kiviplaadid.

On selline mõttekäik aksepteeritav?
Või on väljapakkuda "vettpidavam" ja soodsam lahendus?

Praegu võiks kuni põrandaküttekaablini niipalju tööd ära teha kui saab. Hiljem kui otsus kaabli suhtes tehtud teen edasi.

Igasugune kriitika ja abi teretulnud.

Kaspar.

Antud projektis on igasugused talad mittevajalikud.

Selge. Tegelt ise arvasin ka nii, aga kuidas penoplaate maha pannakse, kas lihtsalt laotakse korrektselt aluspinnale laiali ja siis järgmised tööd peale?
Kas peno pika peale nende raskete kivide tõttu mängima/vajuma ei hakka? Kas pealmine betoonisegu hoiab kive kindlalt üleval?

Ok, lugesin natuke põhjalikumalt foorumit ning nagu aru saan, siis valatakse see betoonpind veundamendiga tasa ning selliste tüüpiliste keraamiliste/kiviplaatide (~10mm) kandmiseks ei juhtu sellise põrandaga midagi?
Aga need kivid mida mina peale panna tahan on ikka massiivsed. Üks kivi ikka pakun nii ligi ~100kg kandis.
Sellel toal on ühelpool vundamendi äär, teised osad on siseseinad (vanal majal palk seinad ja otse mulla peal.).
Kas panen toestamiseks siis äärtesse kivid?
Kui jäme peaks olema siis sellealune betoonikiht, mis läheb benole peale? Et jõuaks kivi kanda ja ei hakkaks vajuma?

ok tegin ka väikse selgituse, kuidas praegu plaanin teha.
On see aksepteeritav?

Et nüüd mitte ainult parema äratundmise järgi soovitada, vaatame mida arvud räägivad. Vahtplasti tootja (Reideni plaat) kodulehelt vaatame põrandaplaatide (EPS80, EPS100) tehnilisi näitajaid ja seal on rida:
Survepinge 2% def. korral pikaajaline
EPS80 üle 25 kPa
EPS100 üle 30 kPa
ehk tavakeeli väljendades peab koormus 2% deformatsiooni tekitamiseks plaadi ühele ruutmeetrile pikaajaliselt EPS80 puhul olema üle 2,5 tonni ja EPS100 puhul üle 3 tonni. Seega arvestades paekivi erikaalu oleks teemaalgatajal põhjust muretsemiseks, kui põrandale tulevate plaatide paksus oleks üle meetri.
Märkus. Punkt 3 - betoonikihi minimaalne paksus mitte alla 6 cm ja sel juhul soovitavalt mingi armatuurvõrk sisse (lisaks selle külge hea kütet kinnitada)
Uuele postitusele lisaks soovitaks vahu ja betooni vahele kile ja betooni ja vundamendi vahele spets paisumisriba, mingi poroloonisarnane ollus, nimi ei meenu hetkel. Muidu OK

No siis pole muretsemiseks küll põjust.
Igatahes tänud selgitamast ja soovitamast. Nüüd palju lõbusam edasi teha

Väga hea joonis . Kui võimalik siis ära jäta paeplaate jäigalt vundamendile toetuma. Pisemgi põranda vajumine hakkab neid lahti või pooleks murdma.

mhhm

peno ja betooni vahele kile
betooni sisse armatuur

ja võid ju seda olemasolevat pinnast liiva v kruusaga pealt ühtlustada - tambi vibraga korralikult kinni

soovitus mitte asetada paeplaati vundamendi servale on väga asjalik!

mis programmiga oma selgitava "video" tegid?

ja kindlasti betooni ja vundamendi vahele see põranda servalint (selline valge, ca 1 cm paksune lint - laiust on erinevat). kui vundament on külm, siis võid 25 mm põrandapeno ribad ka lõigata sinna vahele - sellega lõikad külmasilla läbi.

Tänud lisasoovituste eest.

Selle animatsiooni tegin Jasc Software Animation Shop 3 programmiga

Natuke lisaks ka siia juurde.....

Kui küttekaablit ei paigalda, siis soovitan betooni vahelt ära jätta ja paeplaadid ainult liivapadjaga penole asetada. Saab soojem ja mõnes mõttes ka kuivem. Korralikult ehitades-tihendades pole vaja plaatide ebaühtlast vajumist karta.
Kui plaadid pole servadest sirged, siis vuukidele tavaline segu vahele.

Vaheseintele peaks niiskuskidlad ribad alla panema ja sinna võiks segu alla suruda. Paha poleks ka väliseinad soklist isoleerida, kui sealkandis juba töid teostate.

taastaja

Tänud tegelt väga hea lahenduse eest. Tõesti kaalumist väärt.

Kuidas sinu piirkonnas radooniga lood on? Kui tase on keskmisest kõrgem, võiksid mõelda radoonivastase membraani paigaldamisele, samas kaitseb see ka niiskuse eest mis pinnasest tuleb? http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon.gif. Piisav tuulutamine majas peaks kah asja leevendama kui membraani ei pane.Tahaksin lisada omalt poolt eelpool toodud soovitustele foorumlaste poolt, et
kui joonist vaadata, siis ei näe ma külmal takistust sul tuppa tulemast vundamendist. Soovituslik on 15 cm penoplasti välisservades 1m laiuselt ja ülejäänud 10cm paksune kiht, betoonplaadi alla. Ja see kõik peaks olema vundamendist kõrgemal. Või on sul võimalik soojustada vundament väljastpoolt ja sa ei peaks põrandat nii kõrgele tõstma?
Edu!