Ehitusfoorum

Küsimus siis ,et kuidas soojustada narvaplokist ehitatud maja?
Maja ise ühekordne ja ca 60m2...
Ise mõtlesin ,et penoga... aga siis keegi väitis ,et enam peno ei kasutata...
Katuse otsa kolmnurgad on laotud ühest rivist tellistest...
Ja tuleks soojustada ka vundament...

Tuhkur kirjutas:Küsimus siis ,et kuidas soojustada narvaplokist ehitatud maja?
Maja ise ühekordne ja ca 60m2...
Ise mõtlesin ,et penoga... aga siis keegi väitis ,et enam peno ei kasutata...
Katuse otsa kolmnurgad on laotud ühest rivist tellistest...
Ja tuleks soojustada ka vundament...

Soojusta ikka penoga. Saab hea.

Mina peno (enam)ei poolda.Miks? Ei hakka parem ütlemagi,vastulauseid tuleb siis vasakult ja paremalt.Olen rahulik inimene ja säästan närvirakke.Kui soovid teada teisi soojustamis võimalusi siis meili mulle-avaldan(tasuta) materjalide nimetused,kogused,summad.

Nimelt sellise vastuse sain...

Seepärast ma nüüd enam ei teagi millega siis soojustada...

Mina peno (enam)ei poolda.Miks? Ei hakka parem ütlemagi,vastulauseid tuleb siis vasakult ja paremalt.Olen rahulik inimene ja säästan närvirakke.Kui soovid teada teisi soojustamis võimalusi siis meili mulle-avaldan(tasuta) materjalide nimetused,kogused,summad.

Nimelt sellise vastuse sain...

Seepärast ma nüüd enam ei teagi millega siis soojustada...

See keelaja ju lubas avaldada tasuta selle saladuse koos hindadega. Kas ei pidanud sõna?

Polnud kuskil ainult ühtegi meili aadressi kuhu kirjutada...

Loe siit lehelt Fassaadide hingamise arvutus
Ise soojustasin narva ploki 15cm paksuse penoga.
Peno paigaldustehnoloogia peab ka õige olema, st mitte ainult 5 pätsi ja kõik, kus tuul vuhiseb seina ja peno vahel.

Tänud...

Aga kuidas on vundamendi soojustusega... Seda ikka tehakse ka?

Aga mis viise veel peale peno oleks ja kuidas see hinnavahe on?

Ja millega seda narva plokki veel võrrelda võib?

Sa ikka lugesid selle viidatud lingi läbi?
Samalt kodulehelt leiad ka vundamendi kohta üsna ammendavat infot.

Endal sama töö ees ja ei ole ehitusmees.küll olen siin internetis uurides jõudnud järeldusele nn.penoplast selleks ei kõlba tema hingamine ka fassaadi penoplastil on nullilähedane.Soe on ta küll kuid hakkab niiskust seina ja soojustuse vahele koguma mis annab endast märku alles 10-15.a. pärast kui sein läheb seestpoolt märjaks.
Vaadake KATSEMAJA TÕMBAB EHITUSMATERJALID LIISTULE. Kui siit veel natuke otsida võib veel näiteid leida .lihtsalt mõnel materjalil on niivõrd suur tööstus taga et teisiti mõtlejad sunnitakse vaikima.Ootan huviga Tartu Maaülikooli Teadlaste katsete tulemusi. mina soojustan oma maja sobiva villaga.

Ja seest teed kilekotiks?

Rostfrei kirjutas:Ja seest teed kilekotiks?

Öelge palun oma soovitus ärge hoidke oma teadmisi saladuses.Mina kasutan niiskustõkkpaberit.Kõik ruumid või siis maja seestpoolt kilega ära katta on mulle natuke vastuvõetamatu.

Siiani oli (on) piibliks Tarma Trade kodulehel leiduv materjal, kus kergplokk ja vill on ohtlik konstruktsioon, soovitav aurutõke.
Kergplokk ja polüsterool ei ole.
Aga nüüd leidsin sellise materjali:
http://www.puumarket.ee/upload/Koolitus ... lisseintel
Mis on õige ja mis ei ole?

Mu meelest sobib vahtplast ainult põranda alla soojustuseks. Seina ei paneks seda materjali kindlasti mitte.

Kylaline kylast kirjutas:Mu meelest sobib vahtplast ainult põranda alla soojustuseks. Seina ei paneks seda materjali kindlasti mitte.

Põhjenda palun.

Rostfrei kirjutas:Siiani oli (on) piibliks Tarma Trade kodulehel leiduv materjal, kus kergplokk ja vill on ohtlik konstruktsioon, soovitav aurutõke.
Kergplokk ja polüsterool ei ole.
Aga nüüd leidsin sellise materjali:
http://www.puumarket.ee/upload/Koolitus ... lisseintel
Mis on õige ja mis ei ole?

Kas nüüd lähed herr Reinpuu poolele üle?

Põhjendus pole kindlasti tõsiteaduslik ja uuritud. Rohkem kõhutundmuslik fasssadiVILLA eelistamine.

Puumarketi lehel seina difussioonist:
...läbi seina ruumi ventilatsiooni ei toimu... (oleks nagu õige jutt)
...hapnik, mida kasutame hingamiseks liigub sissepoole... (nüüd tuleb küll läbi seina hapniku niipalju hingamiseks)

Minu jaoks taandub see kõik ühise nimetaja sundventilatsioon alla.

Kust võiks leida enamuste tänapäeval mei kasutuses olevate materjalide difusioonitakistuskonstante ehk µ-väärtusi? Selle järgi oleks võimalik välja arvutada, kas seinamaterjalid paiknevad üksteise suhtes õigesti või mitte. On võimalik, et see kas penot tuhaploki taha võib panna sõltub ka sellest, milliseid viimistlusmaterjale seespool kasutada.
Sellest lähtuvalt, tehes omaalgatuslikult näiliselt tühiseid projekti muudatusi, asendades näiteks ühe värvitüübi teisega, võib konstruktsiooni tuksi keerata.