Ehitusfoorum

Kas keegi omab kogemusi antud isendiga? Tootetutvustusest leidsin huvipakkuvaid märksõnu, nagu- keraamilised laagrid, SCROLL kompressor ja kompressori soojendus. Ja ka hinda vaadates tundub tegemist olevat kvaliteetse relvaga ( eeldusel : odavalt head ei saa)

Rootslaste andmetel on hea masin. Vt.
http://www.energimyndigheten.se/Global/ ... ar_web.pdf

Soomlaste (ajakirja Rakennusmaailma) testi kokkuvõttes jäi ta aga tahapoole Toshiba Daiseikai, Mitsubishi FD ja IVT (Sharp) seadmetest. Artikkel on kättesaadav Reftehi kodulehel ( http://www.refteh.ee/index.php?lang=est ... 438bfdd8b4 ) - LOE LISAKS RAKENNUSMAAILMA 8/2008

See test nagu varasemgi (2007) tekitas soomlaste soojuspumbafoorumis pika arutelu katse ülesehituse ja tulemuste hindamise objektiivsuse kohta: http://lampopumput.info/foorumi/index.php?topic=5201.0

Eelmise mudeli (HE9DKE) kohta leiab soomlaste foorumist mitmes Panasonic alateemas ka inffi või näit.:
http://lampopumput.info/foorumi/index.p ... 135.0.html

Küsimus veel: Kuigi on plaan kasutada ÕSP-d lisaküttena, peaksin vist valima ikkagi võimsuselt sellise isendi mis suudaks ka üksi m2-d ära kütta. Või mes?

murmet kirjutas:Küsimus veel: Kuigi on plaan kasutada ÕSP-d lisaküttena, peaksin vist valima ikkagi võimsuselt sellise isendi mis suudaks ka üksi m2-d ära kütta. Või mes?

See, mida lisa - või abikütteks nimetada on jube filosoofiline, sest kui 8-kuise kütteperioodi jooksul suudab soojuspump 7 kuu jooksul kodu soojana hoida ja vaid kõige külmematel päevadel tuleb ahju või katelt kütta, siis mis on PÕHI- ja mis on ABI (lisa)-küte?!

Mõistlik oleks võtta teatava võimsusvaruga seade, sest elamu küttevajadust on päris täpselt raske määrata ja hästi-halvasti soojustatud elamutel võib olla küttevajaduses kuni 3-kordne erinevus. Seega võimsusvaru on soovitav!
Kogemus näitab, et algselt plaanitud-räägitud ahju või kaminaga juurdekütmine muutub ajapikku hõredamaks ja ei viitsita enam kuuri küttepuid tooma minna - lihtsam on nuppu vajutada. Eriti seetõttu, et praeguste hindade juures on õhksoojuspumba küttekulud halupuudega kütmisega samas suurusjärgus.Rääkimata õli-, gaasi- või otseelektriga(ioon-)kütte megakuludest
Ja valida tuleks muidugi selline seade, mis põhjamaades töötamiseks loodud ning Rootsis, Norras, Soomes end parimate seas näidanud

Mina olen ka seda meelt, et klientidele tuleks seletada sellest vaatenugast vaadatuna, millisest kütteallikast tuleb põhiline soojus. Siis on lihtsam tabada pointi, et kasuta soojuspumpa nii palju kui võimalik ja abikütet täpselt nii vähe kui vajalik.

EHK, soojuspumbast tuleb odav soojus ja reeglina lisaküttest kallis soojus.

...aga ei saa ju ka välistada, et õhusoojuspumpa ei ostetaks kunagi abikütteks.Kuigi jah, meie müüme reeglina küll neid põhikütteks ja tunduvalt harvem abikütteks.

murmet kirjutas:Küsimus veel: Kuigi on plaan kasutada ÕSP-d lisaküttena, peaksin vist valima ikkagi võimsuselt sellise isendi mis suudaks ka üksi m2-d ära kütta. Või mes?

Kahju et sõna "lisaküte" takistas küsimusele vastamast Tegu siis 110m2 pinnaga mida olen senini soojendanud keskküttega (radikad+katel +akupaak). Mugavuse mõttes otsustan nüüd seina visata Panasonic HE9 (80-140m2), järgmine isend on juba 90-160m2, nii et üledimenseerida pole vist ka mõtet? Kes meil Eestis Panasonicut müüb?
Tänud

Kas see just on kõige parem mõte, et kogu pind ühe seadmega ära kütta? Mina nii ei teeks. Õhusoojuspumba puhul oleks selline optimaalne, 60-70% võimsusest, mis moodustab hea soojuslevi korral 90% kogu vajaminevast soojusenergiast.

Mis puudutab tehnilistes andmetes olevaid ruutmeetreid, siis need meie tingimustes küll paika ei pea. Ehk on Soomes-Rootsis see loogiline, kus majad tarbivad soojusenergiat 40W ruutmeetri kohta.

Priit Pärn kirjutas:Mis puudutab tehnilistes andmetes olevaid ruutmeetreid, siis need meie tingimustes küll paika ei pea. Ehk on Soomes-Rootsis see loogiline, kus majad tarbivad soojusenergiat 40W ruutmeetri kohta.

millise sise- ja välistemperatuuri vahe korral? tavaliselt antaxe soojakadu ruutmeetri (w ka kuupmeetri) kohta temperatuuride 1C erinevuse korral. näit saaremaal vajax sama maja väixemat kütteallikat kui jõgeval.

warlock, kui küttevõimsuseks on 40w/m2, siis 1C erinevuse sise- ja välistemperatuurides saavutab ka soojustuseta puukuuris

Mis puudutab aga näidet Saaremaa vs Jõgevamaa, siis on näide ilus: Saaremaa on keskmiselt kõrgemate temperatuuridega aga samas keskmiselt ehk ka tuulisem. Kaks asja kokku panduna võib tähendada, et soojusenergiat vajatakse võrdsel hulgal samas parimad küttelahendused võivad olla erinevad. Tuuline aga suhteliselt soojem kliima soodustab kindlasti õhksoojuspumpasid, samas Jõgeva käre aga natuke tuulevaiksem ilm annab eelise kas maasoojuspumbale või hoopis mõnele muule küttelahendusele. See oleks selline üldine/keskmine mõtteviis - reaalsel objektil võivad olud olla kardinaalselt erinevad.

2korda2 kirjutas:warlock, kui küttevõimsuseks on 40w/m2, siis 1C erinevuse sise- ja välistemperatuurides saavutab ka soojustuseta puukuuris
...

sellest mu küss tingitud ongi. mu oma maja soojakadu on 40 W/m2 ~30C temperatuuride erinevuse korral. tuule tugevus mängib ka kindlasti mingit rolli, aga see pole olnud eriti märgatav.

EDIT: tegelikult küttevajadus. soojakadu on mõnevõrra suurem.

Priit Pärn kirjutas:Kas see just on kõige parem mõte, et kogu pind ühe seadmega ära kütta? Mina nii ei teeks. Õhusoojuspumba puhul oleks selline optimaalne, 60-70% võimsusest, mis moodustab hea soojuslevi korral 90% kogu vajaminevast soojusenergiast.

Mis puudutab tehnilistes andmetes olevaid ruutmeetreid, siis need meie tingimustes küll paika ei pea. Ehk on Soomes-Rootsis see loogiline, kus majad tarbivad soojusenergiat 40W ruutmeetri kohta.

Polegi plaanis asi ainult ÕSP õlule jätta, keskküte jääb ikka edasi toimima vähemalt Kuusakoski hinnatõusuni , kindlasti aga kauemaks, sest puud omast metsast ja katlakütja olen ka ise.
Aga mis tehn. andmete paikapidavusse puutub ,siis ootaks täpsemat kommentaari. Kas Eesti kliima on sinu andmetel soojem või külmem, või hoopiski on eesti majade energiatarbimiskombed erinevad?

Ütleme ausalt, et MIN KA EI TEA, milliste temperatuuride erinevuse juures neid reklaamlehti väljastatakse ja kes arvutab need ruutmeetrid sinna. Olen lihtsalt tähele pannud, et Põhjamaades väljastatud reklaamlehed on ikka meie REAALSETES tingimustes kõvasti üle pingutatud.

Vaata näiteks ABC Kliima kodulehelt soovituslike ruutmeetreid, need nii optimistlikud küll ei ole.

Tabelis on küll vanad andmed, aga pildi saab ette.



Meie näiteks kasutame enda tehtud arvutusprogrammi, mis vastavalt seadmete tehnilistele näitajatele arvutab need välja ja siis hiljem korrigeerime neid numbreid vastavalt klientidelt saadud tagasisidele. Vahest oleme isegi 2 korda parandusi sisse viinud. Seega tugineme iga mudeli puhul alguses arvutustele ja hiljem praktilisele kogemusele tuginedes korrigeerime ruutmetreid, nii miinimumi kui ka maksimumi.

Asi selgem-mitu pead ikka mitu pead. Uurisin ka soome foorumis teemat. Kuna konkreetses majas elatud juba hulk aega ja loodan tundvat tare soojapidavust, siis nüüd ehk oskan valida optimaalse võimsusega masina.