Ehitusfoorum

kuidas oleks siis õige kaminat kütta et ei tekiks pigi korstnasse ja oleks võimalikult õkonoomne .Kui kütmisel vähe õhku peale anda hakkab pigitama kui aga palju õhku peale on kütte periood suht lühike ja kes se ikka tahaks öösel käija kütmas siis võiks olla ju põlemis protsess võimalikult pikk.Mina ei suuda üle pooleteise tunni kuidagi tuld all hoida kolme haluga või panen liiga vähe puid alla olen teinud nagu õpetuses kästud kuidas on Teie kogemused .Kui palju keegi paneb ühte ahjutäide puid ja kui suure diameetriga need halud on ,hea oleks teada keskmist põlemisperioodi pikkust ka

Õhküttekaminat põhikütteks kasutada on hädaabinõu või ajutine lahendus . Ei saa seda keegi kõetud kolme haluga kolm tundi või seitsme haluga seitse tundi.Lepi paratamatusega.

Sa oled vale eelduse üldse teinud kaminat valides.
Klassikaline kamin ei salvesta sooja! Sooja salvestab ahi!
Mõlemat köetakse nii, et koldes püütakse saavutada maksimaalne temperatuur siis on täielik põlemine. Maksimaalne temperatuur ei ole siis kui tuharuumi uks on täiega lahti, sel juhul saab kolle alati liigõhku ja tekib petlik tunne, et köed maksimaalselt (vuhisev hääl koldes, samas kui enamus sooja lahkub otse korstnasse).
Kui tahad kaminaga sooja salvestada siis on mitu võimalust
1. Lisad soemüüri (NB! ei pea olema 3 lõõriline võib olla ka vähem)
2. kamina kesta ümber lisatakse kivimassi
3. kasutatakse veesärgiga kaminat, kuhu vesiküttele lisatakse akumulatsioonipaak.
4. Ehitad ahju

Metallkamin pole mõeldud põhikütteks!Olen neid vähemalt sadu puhastanud ja need mis on kasutusjuhendi järgi köetud(2,8 kg puid tunnis)kõik korstnad pigitavad ja need millele korralikult agu antud on korstnad pigivabad küll aga on kamina sees olevad metallplaadid purud.Soemüüri küll taha ei soovita panna kuna pole seni veel ühtegi sellist kompotti kohanud mis korralikult töötaks ja ei pigitaks.

Tõsi ta on,et pigi sellistel,ilma põlemisõhuta töötavatel südamikel kerge tekkima.Võibolla vähem ehk
moodul korstendel aga täitsa omaette klass on valmiskaminad,millel õhu pealeandmine ei ole piiratud.
Ühele sellisele sai küll soemüür järgi tehtud,küttis teine muidu korstna päris tuliseks.Muidugi ise tehase poolt jäetud õhuvõtu avasid suurendada ei ole soovitav sest muidu põletab nii selle leegisuunaja kui kogu südamiku läbi ja kasutegur langeb kolinal kuna kõrgem temp koldes hakkab korstnasse minema.

Kuna olen spetsialiseerunud just õhküttekaminate ehitusele(tehtud töid üle300) siis esimene küsimus kliendile on.Kas kamin on põhi või abikütteks .Kui vastus on et põhikütteks siis ütlen ausalt ära et ei soovita sellist süsteemi .Kui aga abikütteks või ilu pärast siis palun väga.Asi toimib siis kui taga on kuni kolm tuba.Kamina kasuks otsustatakse tavaliselt siis kui finantse napib ja viimaseks on jäätud küttesüsteemi ehitus.Kuna endal kamin puudub siis püüan tagant järgi klientidelt infi.Vastused on seinast seina.Kui oleks ainult negatiivsed siis loobuksin päeva pealt sellega tegelemast.Igal inimesl käitub kamin isemoodi.Kellel on korsten lühike või väiksema läbimõõduga. Kellel ei piisa põlemiseks õhku mõnel on toas alarõhk.Teine väidab et kütab kuivade puuduga mis tegelikult on ikkagi märjad.Mõnele inimesele meeldib kamin niiväga et on lausa igas toas.Kui teil ikka asi ei toimi tuleb edasi mõelda .Kas või ajutiselt elektriga juurde kütta.Sest kamina ülekütmisega kütate südamiku lihtsalt lõhki.

Minu arusaam sellest nn. malmkaminast on jäänud selline, et ta sobib kuskile soojale maale nn. põhikütteks. Näiteks Prantsusmaale. Meil aga kus temperatuur langeb alla 0-i siis pead palkama eraldi "kaminakütja". Seega tõesti nagu juba mainitud ainult silmailuks või siis abikütteks. Selle nn. tubade arvule 3 ma vaidlen vastu- küsimus on ikkagi kinni südamiku võimsuses ja süsteemi ehituses. Ise kasutanud edukalt Bullerjani 10 aastat 6 ruumi kütmiseks väga edukalt. Kuid pigitamine on tõesti probleem. NN. külaliste tuppa 40 ruutu garaazi peal sai paigaldatud kamin. Kõik ilus ja kena, aga väga suur temperatuuri kõikumine. Kui sõbrad ootamatult sisse sadasid, siis täiega tuli alla ja umbes 30 minutiga oli talvel õhk juba suhteliselt soe. Kui aga sõbrad lahkusid 4-5 tunni pärast oli ruumis kõik väga mõnus, isegi palav. Vahepeal pidin viskama kaminasse 2-3 halu kaupa puid juurde ning avama veidi akent, et liigne soojus välja lasta. Kui aga õhuluugiga mängida, siis sain küdemise maks. 3 tunni peale.
Nüüdseks 2 talve maakütte omanik ja nendest "õhkkütte" süsteemidest ei taha enam kuuldagi. Õnneks peres allergikuid ei ole, kuid naispere ei pea ka pidevalt lapiga mööda elamist ringi käima ning õhkkütte poolt üles keerutatud tolmu pühkima. Seda on igas elamises ja mitte vähe. Kamina poole pealt kaalun lahtise kamina ehitust- pakub rohkem silmailu ja talvel ka hea mõni lihatükk süte peal sõpradega ära grillida... Aga ainult ruumi kütmiseks küll mitte.

ei tea kas sellest oleks kasu kui korsten ära soojustada sellisel juhul peaks saama natukene kauemaks protsessi venitada.Pigi tekib vast sellepärast ,et korsten külm .Kamina poes müügil ka pigi eemaldus vahendeid kas nendega on kellegil kogemusi

Külaline kirjutas:ei tea kas sellest oleks kasu kui korsten ära soojustada sellisel juhul peaks saama natukene kauemaks protsessi venitada.Pigi tekib vast sellepärast ,et korsten külm .Kamina poes müügil ka pigi eemaldus vahendeid kas nendega on kellegil kogemusi

Iga küttekolle ei sobi igale korstnale samuti nagu wolksu jupid ei sobi mersule!kivikorsten kaalub ikka mitu tonni ja seda soojaks kütta ikka annab.Kui korsten piisava ristlõikega siis võimalik reeglina metall toru korstnasse lasta.Soovitan konsulteerida korstnapühkijaga 1524 saab tellida.Odavam on ehitada 1kord ja õieti kui pärast seda jama ümber tegema hakata ja need keemiad kah maksavad ja löppkokkuvõtes võib see keemiaga ja tulega mängimine kordades kallimaks maksma minna!

Kui sa kasutad küttekollet, milline "vinnutab" ehk siis seesama Bullerjan või malmkamin, siis on loomulik, et soojustatud korsten pigitab vähem. Enda tähelepanek oli, et kõige rohkem tekkis pigi siis kui ei toimunud pidevat kütmist ( näiteks septembris, oktoobris) kui tegid vaid korra päevas tule alla, et niiskus toast välja saada. Pideva kütmise ajal korsten niipalju ei pigitanud. Korstna puhastamisel olid kõige suuremad pigitükid korstnas nn. ülemineku kohtades- kus korsten läks I korruse laest läbi II korrusele(siis veel II korrus ei olnud valmis) ja järgmine ummistus II korruse laest pööningule. Pööningult läbi katuse ka. Mina paigaldasin pööningul ümber korstnajala kivivilla ( päästeamet sellele vist küll hästi ei vaata) ja peale seda jäi pigitamine vähemaks. Loomulikult tuleb tihedamini käia korstent pühkimas ka. Muidu võib täitsa umbe minna.

Seaduses selgelt kirjas-kivikorsten peab olema täies ulatuses jälgitav va katusest ja vahelagedest läbiminekud.Päästeamet satub korstent kaema korstniku ettepaneku alusel või siis kui juba punane kukk visiidi teinud.Neid korstnaid küll millel pits korras aga pööningul 3-4 meetrine ja paari milline pragu sees ja sellistele muidugi vill soojustuseks ümber!?!?!?sest mis see pisike pragu ikka teeb on enamuse nn isepühkijate arvamus

Endal Jotuli malmsüdamik ,kesta veel ümber ei ole, mitu aastat juba. Soovitus: kui ise kodus siis ikks kütta korralikult mitte siibrit kinni panna. Ööseks panen kinni ja hommikuni vindub kolme-nelja haluga ära küll. Aga tuli peab ikka vahel korralik all olema, nii ei saa et päevad läbi vindub. See et ühe ahjutäega 8 tundi on rohkem reklaam ja tõsi siis kui seda mitte pidevalt teha.Ööpäev läbi ikka ühe korvitäiega ära ei küta.. Ja veel on väga suur vahe kui kuivad puud tegelikult on.