Ehitusfoorum

tere!


olen murelik kuna ei ole hetkel kindel kas soojustasin lamekatuse õigesti
kallet on võibolla napilt 10 %,murelikuks teeb see et vana maja sarikad olid
pandud üks ühtepidi ja teine teistpidi,ühesõnaga ei saanud normaalselt teha
nagu uut maja teeks ja siis otsustasin 5-se prussi panna kuhu vahele läks siis
5-ne penoplast,selle peale otsustasin veel panna tuuletõkkepapi,vahed vahuga
kinni et tuult peaks,selle peale rihtisin katuse ära,vahe jäi 10 ja 15cm vahemikku,
et sellest peaks piisama lamekatusele ja siis penoplasti all oli 150-ne sarikas kuhu
läks vill vahele,siis veel 5-ne vill ja aurutõke ja karkass.
Ehk siis pealtpoolt- ruberoid,osb,tuulutus(10cm),tuuletõkkepapp,karkass mille vahel
penoplast,vill,aurutõke.
Et mõtlen nüüd seda kondentsi probleemi,et kas see võib tekkida penoplasti ja villa
vahele isegi kui on pandud aurutõke?

ära sabista ja maga rahulikult
ei teki sul seal villa ja penoplasti vahel mingit kondentsi ja seda enam veel kui peno ääred on ka ilusti tihendatud.
Sooja peaks sul nuud seal katuse all olema sitta kanti
Minul omal penot ei ole pandud, sarikate vahel on tuuletõke (kips) + 300mm villa + aurutõke ning külmaprobleemi kohe kindlasti ei teki.

Ei tahaks unerahu rikkuja olla aga tüüpilise eestlasena lõikab nigu kreissaega südamesse, kui kuuled, et kellelgi hea on. Kui väljaspoole soojustust on kipsplaat tuuletõkkeks pandud, võib enam kui kindel olla, et varem või hiljem see plaat seestpoolt märguma hakkab. Jutud aurutõkke absoluutsest efektiivsusest on rohkem tellijatele puru silmaajamiseks. Ja et rakennusmies ka oma jao kätte saaks - see tuuletõke vahtplasti peal ei oma mingit otstarvet. Vahtplastiga soojustades tuuletõket ei panda, seda materjali ei loeta läbipuhutavaks. Üldistades soovitaks omalt poolt soojustamisel võimalikult vähem erinevaid soojustusmaterjale koos kasutada. Mida homogeensem on soojustus, seda vähem riske, et miski seal sees siirdetasapinnas omaette toimetab. Aga see on mu enda läbinisti subjektiivne arvamus.

ära nüüd solvu aga mulle tundub see järjekordne ehituspede jutt...
Kips märgub ja kõik mädaneb ja penoplast on ka oi oi kui paha ning tänu sellele varsti sureme kõik ära.
Aga selle oled sa ära unustanud , et sa käisid täna poes ja ostsid vorsti ja limonaadi ja kommi.
Istu nüüd oma hüpermaterjalidega ehitatud ja soojustatud majas ning loe pakenditelt mis sitta sa tegelikult omale sisse sööd:
E221, E234, E465, maitsetugevdajad, emulaatorid jne. Aga tundub et näe oled elus, sest võtad foorumis sõna.

Kui sul nüüd natukenegi reaalset mõtlemist on siis siin sulle väheke mõtlemisainet.
Me ei ela enam mõisate ajal kus peremees ehitas maja ja siis tütred ja pojad elasid seal põlvest põlve.
Mina olen praegu 33 aastane ja teoreetiliselt on mul elada jäänud veel teist samapalju, kui vaadata eesti meeste keskmist eluiga.
Nii et järgmise 30 aastaga ei juhtu minu tuttuue maja karkassiga ega sarikatega mitte sittagi, selles võid kohe kindel olla. Olgu siis seal sarikate vahel penoplast või kips
või kasvõi lehmasitt.
Eks siis need mehed kes kunagi peale mind selle maja saavad või ostavad või seal midagi tegema hakkavad kiruvad samamoodi, et näe, ostsime maale vana maja,
vaja katus vahetada ja soojustada ja sarikaid vahetada jne.

Nii et ärge sabistage ja põdege niipalju, ehitage sellega mis taskukohane ja enamvähem OK on ja tundke elust rõõmu.

Ehituspedeks nimetamisest ei solvu, olen olen. Kui nüüd korra prooviksid mu jutu ka nii läbi lugeda, et sellest aru saad, siis ehk mõistad, et ma pakun odavamat ja samas ka ehitustehniliselt õigemat lahendust. Jutu E-ainetest ja lehmasitast liigitaks ma aastavahetuse järelmõjude alla ja soovitaks adminnil huumorirubriiki ümber tõsta.

Tere!

Tahaks toetust avaldada teise külalise seisukohtadele. Tundub väga ühtivat minu omadega.
Sepikoja jutul muidugi ka iva olemas. Ainult väljend "ehituspede" on küll ülekohtune. Haridust ja teadmisi valdav isik annab tasuta infot. Tunnustaks siis vähemalt sellega, et väldiks solvamist.
Teemaalgataja murel võib olla alust. Aga ei tarvitse. Oleneb kui hästi toimib aurutõke ja kuivõrd neis ruumides niiskust üldse tekib, kui tihedalt on paigaldatud peno, milline peno, kas katusepuit oli paigalduse hetkel niiske või kasutati konstruksioonides kasutamiseks ettenähtud puitu (paigaldusjärgsed puidu muutumised)jne.
Tegelikul see oleks täitsa huvitav eksperiment, kui saaks vaadata ja lälgida, mis seal nüüd toimuma hakkab.

EPS-50 kasutatuna tuuletõkkena on tootja poolt igati igati soovitatud ja tehnilised omadused väga head selleks. Olen seda ise kasutanud varasemas ehitustöös nii Soomes kui Eestis. Ja täna tegelen kodumaja renoveerimisel seintega, kust eemaldasin kogu saepurusoojustuse ja karkassmaja välislaudise(mida väljast katab veel tellisvooder tuulutusvahega) vastu panen EPS-50, vahupüstoliga tihedaks, siis vill ja uued karkassid ja kipsid. Tuuletõkke plaadi ja EPS-50 ruudu hind ~sama

kaminahi kirjutas:EPS-50 kasutatuna tuuletõkkena on tootja poolt igati igati soovitatud ja tehnilised omadused väga head selleks. Olen seda ise kasutanud varasemas ehitustöös nii Soomes kui Eestis. Ja täna tegelen kodumaja renoveerimisel seintega, kust eemaldasin kogu saepurusoojustuse ja karkassmaja välislaudise(mida väljast katab veel tellisvooder tuulutusvahega) vastu panen EPS-50, vahupüstoliga tihedaks, siis vill ja uued karkassid ja kipsid. Tuuletõkke plaadi ja EPS-50 ruudu hind ~sama

Kaminahi!
Ma ikka loen ja loen ja aru ei saa... mis moodi see tootja poolt soovitatud ehitamine käib?
Tellisele paned peno vastu siis selle ja kipsi vahele villa...... ongi nii või?

taastaja kirjutas:

kaminahi kirjutas:EPS-50 kasutatuna tuuletõkkena on tootja poolt igati igati soovitatud ja tehnilised omadused väga head selleks. Olen seda ise kasutanud varasemas ehitustöös nii Soomes kui Eestis. Ja täna tegelen kodumaja renoveerimisel seintega, kust eemaldasin kogu saepurusoojustuse ja karkassmaja välislaudise(mida väljast katab veel tellisvooder tuulutusvahega) vastu panen EPS-50, vahupüstoliga tihedaks, siis vill ja uued karkassid ja kipsid. Tuuletõkke plaadi ja EPS-50 ruudu hind ~sama

Kaminahi!
Ma ikka loen ja loen ja aru ei saa... mis moodi see tootja poolt soovitatud ehitamine käib?
Tellisele paned peno vastu siis selle ja kipsi vahele villa...... ongi nii või?

EPS sobib kasutada tuuletõkkena. Said pihta? Ära loe omale asja keeruliseks. See, kuidas mina teda täna kasutan, on lihtsalt päevateema

Päevapraad Väljast sisse: Servitellis 85mm;õhuvahe 2-3 senti; tolline laudis; EPS-50 , vuugid vahuga; 150mm villa roovitusega; aurutõkkepaber ja kips seina

kaminahi. kirjutas:

EPS sobib kasutada tuuletõkkena. Said pihta? Ära loe omale asja keeruliseks. See, kuidas mina teda täna kasutan, on lihtsalt päevateema

Päevapraad Väljast sisse: Servitellis 85mm;õhuvahe 2-3 senti; tolline laudis; EPS-50 , vuugid vahuga; 150mm villa roovitusega; aurutõkkepaber ja kips seina

Tee, mis tahad ikka pihta ei saa! Oled midagi uut leiutanud või? See, et ESP-d sobib kasutada tuuletõkkena ei sisalda ju miskit uut infi. Aga selle kasutamisel peaks ka siis terve konstruktsiooni koostama riskivabalt.

Probleem aktuaalne. Nimelt endal sai viilkatus soojustatud penoplasti ja villaga. Konstruktsioon väljast sisse oleks: plekkkatus, 35x100mm roov, 35x100mm distantsliist, hingav Klöberi aluskate, selle vastas 100mm penoplasti, 150+50mm klaasvilla, Corotop Active Control aurutõke (kõik liited on kleebitud kahepoolse teibiga). Probleem järgmine, et klaasvilla ja penoplasti vahel on kondentsvesi. Seda eriti penoplasti vuukide juures, mis on tihendatud montaazivahuga.
Tehtud sai see sellepärast, et Thermisoli kodulehel oli selline lahendus välja pakutud. Natuke jama oleks uuesti soojustama hakata. Kas on mingit muud võimalust, et vähendada kondentsi teket?

Eks montaazivaht ise ei võta veeauru sisse, seepärast siis see ka kõige rohkem märg ja ilmselt see veel puiduga(sarikas) kokkupuutes, siis see külmasild ka. Aga kuidas seda kõike näeb? Ülevalt?
Kuidas siseruumide ventilatsiooniga muidu lood on?

külaline21 kirjutas:Probleem aktuaalne. Nimelt endal sai viilkatus soojustatud penoplasti ja villaga. Konstruktsioon väljast sisse oleks: plekkkatus, 35x100mm roov, 35x100mm distantsliist, hingav Klöberi aluskate, selle vastas 100mm penoplasti, 150+50mm klaasvilla, Corotop Active Control aurutõke (kõik liited on kleebitud kahepoolse teibiga). Probleem järgmine, et klaasvilla ja penoplasti vahel on kondentsvesi. Seda eriti penoplasti vuukide juures, mis on tihendatud montaazivahuga.
Tehtud sai see sellepärast, et Thermisoli kodulehel oli selline lahendus välja pakutud. Natuke jama oleks uuesti soojustama hakata. Kas on mingit muud võimalust, et vähendada kondentsi teket?

Thermisoli lehel olevat variandist siin foorumis ennegi räägitud. Kohtusse tuleks selline firma kaevata.

taastaja kirjutas:Eks montaazivaht ise ei võta veeauru sisse, seepärast siis see ka kõige rohkem märg ja ilmselt see veel puiduga(sarikas) kokkupuutes, siis see külmasild ka. Aga kuidas seda kõike näeb? Ülevalt?
Kuidas siseruumide ventilatsiooniga muidu lood on?

Seda kõike näeb, kui eemaldada aurutõke ja villad. Nimelt on siseviimistlus tegemata ja seetõttu saab vaadata. Ventilatsioon on täiesti olemas ja toimib. Samasugust lahendust võib näha ka siit: http://www.hiiumaapik.ee/gal4/album07/k ... e_06_05_04

Mul tekkis küsimus, kas mul ka karta kondentsi kaldlaes.

Väljast sisse
katusekivi
roov
distantsliist
divoroll hingav aluskate sarikate peal.
sarikavahel:
50mm villa (oleks pannud siia ka peno, aga sariks polnud päris 150mm ja siis kasutades villa andis mängida)
100mm peno sarikatega tasa.

100mm peno veelkord
kile (aurutihe pidamine ei pruugi 100% olla)
reikad
sisevoodrilaud

külaline21 kirjutas:
Seda kõike näeb, kui eemaldada aurutõke ja villad. Nimelt on siseviimistlus tegemata ja seetõttu saab vaadata. Ventilatsioon on täiesti olemas ja toimib. Samasugust lahendust võib näha ka siit: http://www.hiiumaapik.ee/gal4/album07/k ... e_06_05_04

Siin ei oska tõesti midagi arvata, pole nii suur spetsialist. Kui penoplasti vuugid ikka korralikult vahtu täis ja sees aurutõke hästi peab,siis ehk peagi nii olema. Kui on selline soojustuse suhe, et 1/3 penoplasti ja 2/3 villa, siis tahes tahtmata on peno taga nii jahe, et tekib kastepunkt. Kui enam auru juurde ei tule (aurutõke toimib), siis kindlasti kuivab probleemideta välja. Aga hingerahu huvides otsi asjalik insener, kes mõistab kõike asjaolusi arvesse võttes selle asja välja arvutada.

Selline paigaldus seina nagu kaminahi siin välja tõi on tõesti riskantne.Aurutõke laseb ju sooja ikka läbi ning võib juhtuda see,et pool vatti soe ja teine pool külm.Aastaga võib vatt olla läbi ligunenud ja hakka otsast peale.

Isegi kui see viimane kommentaar teadlikult nali polnud, oli see äärmiselt humoorikas sellegi poolest

Aga kui oli tõsiselt kirjutatud, siis soovitaks filosofeerida soojusisolaatori (antud juhul villa) mõtte üle. Soojusisolaatori mõlemal poolel saab olla sama temperatuur ainult siis, kui kütad õue sama soojaks kui maja või teed aknad lahti ning lased sooja õhu välja ning jaheda sisse. Aurutõkke eesmärk on siiski ainult takistada õhuniiskuse sattumist villa sisse, mis seal külmemas osas kondenseerub.

Ma mõtlesin seda,et peno asemel kasutada ikkagi tuuletõkke plaati,mis koostiselt teine.Muidu nagu vatil mõlemalt poolt hing kinni!Noh,et kas mitte nn. temperatuuri null ei jää vati sisse ja kuna mõlemal pool niiskust mitte läbilaskvad materjalid,siis võibki nii juhtuda,vatt hakkab liigselt kondentsi koguma.

tere
oleks selline küsimus et kui väljaltpoolt siis, eterniit,ruberoid,täislaudis,sarikas, sarika vahele paneks peno siis, aga kui tähtis on see õhutusvahe penol. seda õhtusvahe üsna kehva teostada seal.
sama küsimus ka tuuletõkket kasutades, et kui panna tuuletõkke kohe allapoole laudist, keegi kunagi rääkis et kui vett ei saa pole hullu.

külalinexxx kirjutas:tere
oleks selline küsimus et kui väljaltpoolt siis, eterniit,ruberoid,täislaudis,sarikas, sarika vahele paneks peno siis, aga kui tähtis on see õhutusvahe penol. seda õhtusvahe üsna kehva teostada seal.
sama küsimus ka tuuletõkket kasutades, et kui panna tuuletõkke kohe allapoole laudist, keegi kunagi rääkis et kui vett ei saa pole hullu.

tuuletõket poleks vist mõtet kasutada laudise vastas, sest ilmselt on laudis ja ruberoid ise juba piisavalt tihe et tuult tõkestada. pigem oleks ikkagi hea seda laudist ja ruberoidi tuulutada nii pealt kui altpoolt ja panna siis kas peno või tuuletõke vahega allapoole laudist. kui aga vett ei saa see laudis, millele ma ei loodaks, siis pole tõesti hullu.

Siin foorumis on miljon korda räägitud erinevate soojustusmaterjalide "hingamisest"
Mina olen aru saanud, soojustuses peavad tihedamad materjalid olema seespool ja hõredamad väljaspool.
Ehk siis penole sissepoole villa pannes on vill juba ette umbsesse keskkonda paigaldatud.
Kui kogu soojustus on peno, siis ei ole probleemi. Sama on villaga, sest villa sattuv veeaur tuuldub läbi tuuletõkke välja.
Sellepärast ütleb loogika, et EPS-i ei tohi kasutada tuuletõkkeks (kui on ainult peno, siis ei olegi ju tuuletõket vaja).