Ehitusfoorum

Tere

Käsil vana maakivi vundamendi peale maja ehitamisega.Selgus, et vundment ligadi-logadi ja põhimõtteliselt maa peale laotud.Selle alla, nii sissepoole kui väljapoole sai valatud armeeringuga vööd ja penoga soojustatud.(Välispidisel soojustusel suurt mõtet vist pole?)Muidugi pole horisontaalset niiskustõket vundamendis.Et maapind on kaldu siis see sokli kõrgus on 0,5m-1,5m.Põrand on ühelt poolt maapinnast allpool ja teiselt poolt pealpool.Põranda all on 20 cm penot ning külgedel sokli/vundamendi ja põranda vahel 5-10.Selline lahendus peaks vist toimima.Soklit väljast soojustada ei saa,niiskuse pärast ja ilus kah.
Kuidas ma selle siis seest soojustan,et asi efektiivne oleks?Peab see soojustus soojust niipalju läbi laskma, et külmumispiir kivimüüri sisse viia.See jälle lõhub müüri?Liiga hea soojustuse korral on võimalus , et soojustuse ja kivimüüri/sokli vahele tekib niiskus?(külmumispiir liigub sissepoole ja tekib kondents)Samas peaks sooja ligipääsul see kapilaarvesi seestpoolt väljapoole liikuma?
MInu variant oleks selline:sokkel katta ehituskilega,et sokkel on kõver siis puitkarkass valmis teha ja alles siis paigaldada ja kinnitada (lihtsam karkassi taha midagi villa toestamiseks panna).Edasi vill vahele(10cm),aurutõke ja siis midagi viimistluseks.
Ehk kellelgi on paremaid ideid ja füüsikalisi teadmisi???

Kõigepealt tuleb vundament korda teha. Maja raskusest vundamendi peal pole silpigi. Antud juhul on see väga oluline.
Oletame
Kerge puitkarkassmaja - siis puidu ja vundamendi toetuskohtadesse hüdrotõke. Puitkarkass soojustatakse, põrand soojustatakse, vundament jääb nii nagu on.
Raskem puitkarkass. Vundamendi kandevõimet tuleks tugevdada (kasvõi postidega seespool vundamenti), Kõik edasine nagu eespool.
Kivimaja. Alustada tuleks korralikult vundamendi renoveerimisega - sisulisult vana maha lammutada, valada betoonist või uus teha külmumispiirist alates ülesse. Muidugi võib sokelduse osas maakivi kasutada (ja ka maasees). Edasi on ka palju lahendusi ja oletusi, kuid oletan, et maja on ilma keldrita ja siis teed maakividest vundamendiosa kuni põrandasoojustuse alumise piirine. Edasi hüdrotõke ja kasvõi vahtplastiga vundamendisoojustus, kui juba seinasoojustusega pole soovi pihta hakata (ma eelistaksin kohe viimast). Põrand on klassikaline vahtplast betoonis, täiteks soovitavalt kergkruus. Maakivi vundamendiosale ei tee midagi, jääb nii nagu on.
Kui on kelder siis on pikk lugu ja see vajab palju lisainfot, seega ...mina ei oleta.

Täpsustan veidi oma muret: vundament on korda tehtud ning soojustatud, peale on laotud tuhaplokist seinad. Kuidas soojustada maakividest sokli- ja seinaosa (variant, kuidas ma ise soojustuse osa lahendaksin on kirjas esimeses postituses). Tuhaplokist seinaosa on plaanis soojustada väljast 15 cm ja seest 5 cm villaga.

Kui sul on betoonist kest maakivi vundamendil ümber siis väljast teed klassikalise vahtplasti. Paned tüüblite ja pätsukestega vahtplasti vastu vundamenti ja kuni maapinnani. Siis võrk ja krohv. Maasisse pole vaja teha midagi, peaasi, et vundament ületab põrandasoojustuse.

Kardan, et sellisel juhul vundamendis(horisontaalset hüdroisolatsiooni pole) ülespoole liikuv niiskus jääb lõksu ja hakkab hoone sisse pressima ning tekitab niiskusprobleeme?

Vajadusel võin saata joonisemoodi asja seina lõikest.

Kui hüdrotõke jäi seina ja vundamendi vahele tegemata siis on hilja foorumist nõu küsida. Õige aeg oleks olnud siis kui vundamendile vaadati otsa ja mis ma siis nüüd teen.
Eks valesti ehitatud maja läheb kalliks koolirahaks.
Igatahes vundamendi soojustamisega sa hüdrotõket ei saa.

Raske on antut situatsiooni korrektselt kirjeldada.Täpsustan ennast veelkord.
Maapealne maakividest sein/sokkel on umbes 1,5m kõrge, selle peal betoonist vöö millel on horisontaalne hüdrotõke.Edasi tuhaplokk.
Ma ei saanud kuidagi sinna maakivide vahele allapoole hüdrotõket teha.Probleemne koht ongi see maakividest osa.Saadaksin sulle selle joonise kuhugi?

Selline küsimus veel, et kumb lõhub maakivi seina rohkem--täielikult läbikülmumine või kui külmumispiir on seina sees?

Ära looda et, keegi sulle täpset tegevus-plaani annab.Tee nii nagu juba kirjeldasid ja midagi kohutavat ei tohiks juhtuda.Probleem võib tulla seal kus põrand jookseb maa-pinna sisse, pean silmas sademeid jms.Sellest saab ka drenaaziga jagu. Kui vaatad lähemalt vanu maakividest hooneid siis vaevalt leiad neilt külma-kahjustusi

Mul nüüd jub natuke parem idee
Maakivist osa ümber ehitan soojustatud kasti sissepoole(10cm peno).Jätan korraliku tuulutusvahe10-5cm.Betoonist vöö(maakivi peal ja jääb kasti sisse) sisse puurin umbes 10 cm suurused avad seinte nurkadesse tuulutuseks.Väljast soojustan tuhaploki 15 cm villaga, samuti selle betoonist vöö.Sissepoole, kastist ülesse panen 1m kõrgusele 5-10cm peno(igaks juhuks, et külmasilda ei tekiks).
See peaks lollikindel variant olema

Sa ei pea midagi rohkem tegema. Maakivi vundament külma ei karda, kui ta ei vetti läbi. Vettib vaid siis kui vihmavesi saab otse vastu vundamenti minna, selleks tehakse majale laiad räästad ja vihmaveesüsteemid. Pinnases võimaliku veerohkuse vastu drenaaz.
Kui ikka kardad siis tee klassikaline vahtplastist vundamendi soojustus maapinnani. (Seda on juba soovitatud)