Ehitusfoorum

Tõstaks teema siia foorumisse ümber.
http://www.ehitusabi.ee/index.php?op=fo ... d_id=10130

Teema siis järgmine,
Puitkarkass-maja, betoon vundamendil. Poole maja all soe kuiv kelder.

Seinakihid seest välja:
* lubikrohv ~1 cm (või muu krohv)
* raabitsvõrk
* must laudis ~2 cm
* puistetselluvill puitkarkassi vahel ~30 cm
* tep-plaat (fibroliit) ~2,5 cm
* distantliist ~2 cm
* horisontaal voodrilaud ~2 cm

Karkass tuleks väljast: 15 vertikaal (põhitala)+ 5 horisontaal + 10 vertikaal pruss. Välimise "seina" ja sisemise "seina" postid ei jää üldjuhul (v.a. akende juures) kohakuti ja seda värki on hea kokku lasta läbi "5-ese". Lisaks hoiab see viiene puhurvilla vast veidike ka vajumast.

Toas põrandal betoonis põrandaküte, otse peale tõenäoliselt kork kleebitud.
Vannituba kapitaalselt betoonist. Arvatavasti teen põranda ja alumised seinaservad üle epo-ga või panen mõne glasuurplaadi et vett peaks paremini.

Ventilatsiooni teeks soojusvahetiga ja rohke õhuvahetusega.

Pilt kah:


Ja nüüd siis tahaks, et teadjad mehed näitaks mulle näpuga kõik mu lollid kohad kätte.
Huvitaks kas sellises seinas/vundamendis on niiskusliikumisel probleemkohti näiteks.

Või siis annaks omapoolse "dobroo" kogu mu joonistusele.

(Samuti võib ilkuda paint-is tehtud joonistuse taseme üle..)

Noh, kas polegi huvitav teema?

lõõpige siis kasvõi niisama...

et "hähää... no mis isehakanud ehitusinsener see nüüd siin välja ilmunud on...."

Mõned tähelepanekud.

Tselluvill on hea vill. Ise mõtleksin selle tep-plaadi kasutamise üle?! Miks valisid just selel plaadi?
Ei ole küll päris insener aga välisseinas puutub tsellu kohe vundamendi hüdroga kokku- ei tohiks (meibi ma vaatasin su jooniselt valesti )

Põrandaküte ja korkpõrand... Kork on hea soe materjal küll aga kuidas ta "sooja läbi annab" (maakeeli)?
Meibi jälle joonise viga, aga miks kelri põrandale on 2 betoonplaati?

Räägi lähemalt oma ventilatsioonisüsteemist.

Postitus Postitas Eestikinnisvara » 13 Jaan 2009, 20:56
Mõned tähelepanekud.


Meibi jälle joonise viga, aga miks kelri põrandale on 2 betoonplaati?








Kaks betoonplaati on ikka korraliku hüdroisolatsiooni tarbeks.

Keldri põrand asetseb siin valesti st toeta alumise plaadi servad talla peale, siis saad ka hüdro korralikult nurkades pidama.


taastaja

*Justnimelt hüdro pärast ongi jah "mitut põrandat" vaja.
Kas panen siis esimese põranda taldmiku peale, peale hüdro, siis rohkelt liiva ja teine põrand sobilikule kõrgusele?

*TEP plaat tundub olevat ainuke mõistlik asi hetkel mis peab nii tuult kui muid "loodusjõudusid" ja samas ei peata kapitaalselt niiskusliikumist.

*Tsellu otseselt siiski vundamendiga koos ei ole sest puitkarkassil on siiski alumine latt all.

Ei tea kas on nüüd kõige parem mõte teda otse tallale toetada ja siis veel täidet lisada. Mõtlesin ikka siseseina vundamendi sisemisele küljele, mille pealmisele kihile alumine plaat toetub. Saan ehk kapitaalsem. Kiirem-odavam on muidugi otse talla äärele valada, aga siis on oht, et pealmine plaat või ujuma hakata (kui see on oluline).

Sa küsi veel ehituskurult, et miks soojustus ei tohi vundamendi hüdroga kokku puutuda ja millist tuuletõket tema siis soovitaks



taastaja

Külaline kirjutas: Mõtlesin ikka siseseina vundamendi sisemisele küljele, mille pealmisele kihile alumine plaat toetub.

A, et ma teen lihtsalt sellise jalgadega laua nö?

Sa küsi veel ehituskurult, et miks soojustus ei tohi vundamendi hüdroga kokku puutuda ja millist tuuletõket tema siis soovitaks

Jah, ma ei saanud ka aru päris täpselt, et miks tsellu vastu hüdrot paha on, aga ise ma mingit probleemi seal nurgas ei näe küll.

Nö jalad pole ehk kõige parem lahendus. Võid ju vundamendi alt laiema valada kuni selle plaadini ja sealt kitsama või mis iganes lahendusega. Üldse, kui joonisel proportsioone vaadata, siis vundi sein on nagu pilvelõhkuja vundament. Sellisele kõlbaks ka 10 senti seinapaksust küll.

Veel soovitaks seintele kivi sisse laduda (puhtalt või krohvikandjaks või segamini) Oma viimase maja ehitasin ka karkassi ja tselluvilltäitega. Vaheseinad ja niisked ruumid ladusin keraamilisest kivist. Praegu, kui uuesti algaks ehitamist, laoks välisseintele sisse ka 1/2kivi. Sellel on palju eeliseid, ei viitsi siin neid üles lugema hakata. Edu, siis nuputamisel! See nuputamine, planeerimine ja unistamine on kõige põnevam periood oma maja ehitamisel. Järgmine on siis, kui ta lõpuks valmis saab...

taastaja

Veel. Selle vundamendi lahenduse peaksid tervenisti üle vaatama. Ega see parempoolne vundamendi osa pole ka hea lahendus. Sellel saad alumise plaadi ju kohe seintele tõsta ja pealmise horisontaalse hüdro vertikaalsete hüdrodega ühendada. Sellele siis soojustus jne. Hüdroisoleerituid pindu on ka selliseid milledel puudub igasugune mõte. Nali selles, et mõni ei taha üldse hüdrot panna, siin aga vat et topelt!
Vasakpoolse või ehk ka nii teha, et teed talla koos vundamendi alumiste seintega, sellele valad keldri alumise plaadi(pärast sisu täitmist), sellele hüdro ja ehitad keldri seinad sealt edasi. Nende välimise hüdro ühendad korralikult horisontaalsega ja saadki vanni. Tald ja alumine vundamendi osa jääb ilma hüdrota, kuid soojustada võib seda ikka nii nagu joonisel, kui vaja.

Sellised mõtted siis ainult, aga inseneri pabereid mul põle....

taastaja

sashaobrok kirjutas:

Külaline kirjutas: Mõtlesin ikka siseseina vundamendi sisemisele küljele, mille pealmisele kihile alumine plaat toetub.

A, et ma teen lihtsalt sellise jalgadega laua nö?

Alumise betoonplaadi saab lihtsalt vundamendiga ära siduda - puurides näiteks armatuurvõrguga ühte sammu augud ning armatuuri tükid sisse,
seejärel seod näiteks võrgu ja armatuuritükid lihtsalt traadiga kinni.

Hüdrot ma ise üleliia ei näe, sest seestpoolt on ju vaja ka niiskust takistada. Muidu kui mul toas soem ja sein külm, siis see niiskus jookseb kõik välimise hüdro taha kinni ja siis tuleb suur külm ja liigniiskus tahab jäätuda ja lõhkuda.

Mõtted teha taldmikust alumise põrandaplaadini sein veidi paksem ja siis plaat toetada servadest sinna peale on väga tänuväärt.
Sama lugu parempoolsele osale pakutud ideega.

Vundamendi paksus on mul muidugi joonisel ülemäära suur ja ei tasuks tähele panna:)

Seintele sisse kivi ladumine on ka mul meeles mõlkunud, aga kuna tuleb suur betoonplaat kõikjale põrandale, siis juba tolle kohta räägivad mõned, et vaata, et sa liiga paksu ei vala.. muidu kütad seda nädal otsa üles...
Seega ta peaks ka jahtuma samuti. või?

Sõnad vundament ja puurimine käivad kokku ainult hädalahendustes...

Parandan end nati selle vundamendi seina paksuse osas. Nimelt keldri seinade korral tuleb võtta arvesse ka pinnase survet. Peaks arvestama sellega, et need pinnased, mis on keset suve savikõvad(suure savi sisaldusega) võivad pärast lume sulamist lausa voolata.

Ega ma kümmet senti polekski pannud:)

Arvatavasti tuleb taldmikust keldripõrandani 24cm Columbia ja sealt edasi 19cm Columbia.
Täisvalatuna siis.

Tegelikult võiks külaline 15.01.2009 ikkagi sellest sissepoole kivi/poolekivi seina vajalikkusest-kasulikkusest lähemalt ka teisi harida.

Vannitoa põrandale võiks teha hüdroisolatsiooni... samuti kui tahad dušši kasutada, peaks seinal olema hüdroisolatsioon