kondens(?) pleki all

[wd41]

Tere.

Majale ja autovarjualusele sai valtsplekkkatus. Varjualusel kallet 7 kraadi, plekk altpoolt veetilku täis.
Majal katusenurgad erinevad, pööning tuulutatav, aluskate pleki all. Luuk on 25 kraadisel osal, sealt aluskate läbi lõigatud ja näha, et luugil samuti allpool veetilgad. Nii et roov on pidevalt vee käes. Mis k...i jama see on?

[renke]

Õhu niiskusesisaldus varjukatuse all suur - maapinnalt aurab. Tuuleõhk ilmselt kuivem, katuse pealt vesi saab auruda. Aurumine aga, nagu tead, tarvitab soojust, st, võtab soojuse katuseplekilt, mis seetõttu jahtub. Ja alumine aur, sealt tuul nii hästi läbi ei käi, kondenseerubki jaheda pleki all.
Või on lihtsalt tuul pleki peal jahedam, jahutades katust niivõrd, et soojemast katusealusest õhust, milles sisaldub rohkem veeauru, hakkab jahedal plekil all kondenseeruma.

[iffoniff]

see on eestimaa kus elate , uputab nii alt kui ka ülevalt . Mida lamedam katus seda kehvem on õhu liikumine katuse all ,see on paratamatus . selle vastu meie kliimas ei saa .

[wd41]

Tore lugu küll. Pööning selle mõttega saigi külm tehtud, et poleks mingit kondensi ohtu ja nüüd on ta ikka platsis. Viilunurkades on kuus akent. Tuul vilistab nagu õues. Juurdeehitus sai uue katuse. Vana osa (ehit. eelmise eesti ajal, katuse kalded 40-49 kraadi, 70 a. vana tsinkplekk - pole olnud ühtki kondensi piiska ajaloo jooksul. Tõsi, ma ei tea, äkki uues osas on järsemad kalded ka puhtad. Äkki peaks sinna madalama kaldega harjale tegema väikesed tuulutuskostnad?

[Renke.]

Nii kaugjuhtimisega on raske midagi väga kompetentselt kosta. Kui näiteks maalritööd käsil, aurub palju vett, mis võib kondenseeruda. Kas lae soojustuse all niiskustõke on? Kui niisket õhku pööningule ei satu, ei tohiks see kondentsi asi kestma jääda. Päeval on välisõhk soojem, see tähendab, et suudab auruna rohkem vett sisaldada kui öine jahedam õhk. (Miks õhtul kaste maha tuleb?) Kui nüüd päeval niiske õhk katuse alla pääses, siis õhtul, katuse jahenedes, hakkabki see aur kondenseeruma külmemal plekil.
See, et vana pleki all ei kondenseeru, on huvitav väide, tahaks kohe näha kahte plekki kõrvuti, kus üks on märg ja teine kuiv.
Tuulutuskorstnate ehitusega ei maksaks kiirustada, ootaks ikka ühe aastaringi ära. Ega siis roovid kohe paukselt läbi mädane. Liiatigi pidi tuul ju pööningul lõõtsuma?
Muide, kus see probleem geograafiliselt ringi märatseb?

[renke]

Vana plekk võib ka seetõttu kuiv näida, et pinna struktuur on krobeline võrreldes tänapäevasega. Vesi kapillaarjõudude toimel on pinnaga seotud, poeb pinna Zn- kristallide mikrokonaruste vahele ja ei hakka (antud kondenseerumise taseme juures) veel voolama ja tilkadeks kogunema, näides kuivana.
Miks hästi vahatatud autoplekil vesi koguneb tilkadesse, vanal ja hooldamata kerel aga on ühtlase kihina laiali "määritud", näides hooldatud tilkvel kerega autoga võrreldes kuivana?

[virgor]

Mul on lahtine terrass,katusel on see läbipaistev laineline plastik.Kui öösel on vähe külmem ja päeval soojem siis on alt poollt koguaeg see plastik märg(kondens).Plekk seda enam.Kui oleks õues ja pööningul koguaeg sama temperatuur ja sama tuul siis ei teki sinna kondensi.Peaks ju olema vist nii.Terrassil isegi see juba mõjub et kaks seina on lahti ja kaks seina on maja seinad.Selle jaoks ju kile pannaksegi pleki alla,et sinna tekib kondens.

[erks]

Äkki peaks sinna madalama kaldega harjale tegema väikesed tuulutuskostnad?

Kui katusehari kokku valtsidud, siis tulebki tuulutuskorstnad/avad teha.

[wd41]

Tänud kõigile vastajatele.
Heh-heh...Küllap see probleem on üleilmne, vähemalt teatud laiuskraadidel. Enne ehituse algust said need katusekonstruktsioonid enda arust küll selgeks tehtud, ent siiski üllatab.
Aurutõket pole laes ega seintes põhimõtte pärast. Tselluvill soojustuseks. Las hingab.
Kordan - see veeaur, mis läbi lae ruumist pööningule läheb, ei tohiks kondenseeruda, kuna tuuletõmme ta välja viib.
Tükk aega sai veel mõelda, kas aluskatet sel puhul üldse vaja. Roovi ei kaitse selle vee eest ikka miski.
Praegu on pööningul veel käiguteed tegemata. Seepärast ei saa kõiki nurki läbi nuusutada. Peaks vist mõnes kohas veel lisaks luugile aluskatte läbi lõikama, et näha, mis pleki all toimub.
Kui saab rohkem infot, võib teemaga jätkata.

[renke]

Jaanipäevaks sai valge koormakate aias istumisele vihmavarjuks peale tõmmatud, kõik küljed jummala lahti õhu liikumisele, ainult õunapuud tuulevarjuks. Hommikupoolikul, nii 11 paiku, läksin sinna alla asjatama, raputasin kogemata kilet, sain kaela kerge sabina vihma. Arvasin, et kile katki, selgus hoopis, et veel sel kellaajal, (puude varjus) oli kondentsist alt täiesti märg, pealt aga kuiv!
Ja KÜLJED IGAST KANDIST LAHTI!