Ehitusfoorum

Tere!

Tuli omal plaan ehitada vannituba ja kuna ei oma suurt mingit kogemust, siis üritasin otsida igalt poolt vajalikku infot. Päris palju tuli vaeva näha ning seetõttu tuli plaan teha blog, kuhu kõik kirja panna. Mõte on aidata teisigi sarnases olukorras olevaid iseehitajasid, kel puudub kogemus, kuid on tahe. Igatahes olen pannud kõik kirja ausalt nii nagu oli. Seetõttu on teistel hea lugeda ja vältida minu tehtud vigasid. Täiendan blogi pidevalt ja hetkel valmimisjärgus.

vannituba.blogger.com

Rait

vannituba.blogger.com
See aadress ei viinud küll kuhugi.

katsetades leidsin sellise aadressi.
http://vannituba.blogspot.com/

Igati austust avaldav ettevõtmine.
Ise olen mõelnud kunagi koduvideo vannitoa valmimisest veel teha.
Tõesti, iga peremees tahaks oma kodus midagi ise oma kätega ehitada ja kui kusagilt on õigeid töövõtteid ning kogemusi ammutada, on kulutused närvidele ja muudele resurssidele palju väiksemad.
Üks esmane soovitus, mis alati aitab mingist tööd ettekujutust saada, on kui lähed raamatukokku ja loed vähemalt kaks vastavat erialast käsiraamatut läbi:)
http://www.raumbad.ee

Muidu tubli töö, et kõik kirja pannud oled. Paar märkust siiski. Pildilt tundus, et põrandal on 20x20 plaadid ja sellisel juhul ruumi laiuseks ~2m. Samas mainid jutu sees, et kalde andmiseks oli plaadisegu servas juba 4cm?! See on ikka kole kõva kalle 2m kohta! Mul endal sai pesemisruumi mõõtmetega 180x180 ja tegin kalded isevalguvaga ja servas 1,5cm. Tagantjärgi tundub ilmne liialdus (ukseava ette piisaks mõnemillimeetrisest liisturandist, mujal seinte ääres aga pole sellisel kaldel mõtet). Kui uuesti teeks, siis lihtsalt äärmise rea (või kahe) alla paneks pisut rohkem segu ja annaks väikse kalde, ülejäänuga enam ei jamaks.

Paar märkust veel:

1. Valu sees olev armatuur ei tundu olevat ülekattega. Ehk siis põhimõtteliselt koosneb su põrand mitmest eraldi armeeritud betoonitükist, mis omavahel seguga koos. See, et sellisel kujul valatud plaati praod armatuuride jätkukohtadesse sisse tõmbab, on üsnagi kindel. Põrandaküte aitab sellele kiiresti kaasa. Iseasi kui suured ning kas see ka hüdro katki teeb.

2. Piltide pealt ei paista välja, et kuidas sa oled lae karkassi keskelt toestanud (riputanud st)?

3. Torude ühendamiseks ei peagi jõudu ega kuuma vett kasutama, vaid hoopis silikoonmääret

Vannitoa laius 2 m, pikkus vähe suurem. Võibolla on see 4 cm liialdatud. Samas on vannitoas ka 2 trappi, üks on ruumi keskel seina ääres, jääb kapi alla. Dushi alune vesi peaks jooksma ainult dushi trappi, kõik muu teise trappi. Mõte oli ehitada nö back up trapp ja nii lihtsam vannituba pesta kah, ehitatud nii, et võin ujutada üle kuni 4 cm sügavuse veega. Veidi mõeldud ka peres oleva koera peale, keda siis keset vannituba mugavam pesta oleks. Aga jah, järgmine kord olen targem nagu mainisin.

Armatuur on natukene jah sitasti, ei tulnud tol hetkel selle peale. Fikseeritud on aga küll, kuid kaablikinnitustega. See vist pole see.

Laes olev karkass on keskel otse kruviga puitkarkassi külge kruvitud. Ei kasutanud tegelikult lae jaoks olevat karkassi, vaid vist mütsi vms.

Järgmine kord kasutan silikoonmääret

Keegi ütles, et esimest korda ehita vanlasele, teine kord sugulasele (ämmale) ja kolmas kord endale... Nii ta vist on.

Esimene põleta, teine müü ja kolmas omale

Keegi kommenteeris siin kalde suurust. Lisaks, et oma teises vannitoas (vanemate majas ), sai põrand valatud nii, et dushinurgas on kalle 0,6m kohta 3cm. Ei saa küll aru, et nii suurest kaldest midagi halba oleks? Astuda on ehk esialgu natuke harjumatu ning seep paneb ka ehk trapi poole ajama, kui maha kukub.

Muidugi plaaditud on 5x5cm looduskividega, suuremate plaatide puhul sellist kallet anda ei saaks.

Igatahes väga mõnus on vaadata, kuidas vesi paneb hooga trappi minema. Varasemalt oli kalle tavapärane 0,5cm ning vesi läks ikka ukse alla uitama, kuna ruum on dushinurga poolses otsas (kus on ka uks) üsna väike (1,2m x 1,4m).

Soojustus võiks olla kahes kihis, et kui oli 50mm ,siis 2x25mm. Vahtplasti peal oleks vist kile ka võinud olla....

ponkskar kirjutas:Soojustus võiks olla kahes kihis, et kui oli 50mm ,siis 2x25mm. Vahtplasti peal oleks vist kile ka võinud olla....

Milleks? Inimene tihendas ju plaatide vahed vahuga ära?

jan kirjutas:

ponkskar kirjutas:Soojustus võiks olla kahes kihis, et kui oli 50mm ,siis 2x25mm. Vahtplasti peal oleks vist kile ka võinud olla....

Milleks? Inimene tihendas ju plaatide vahed vahuga ära?

Ma tihendasin ka vahed ära, aga siiski ega need ühenduskohad ei saa ikka ju nii head kui plaadi osa ise on. Seetõttu panin 2x100mm (antud juhul siis majaga, mitte suvilaga tegemist) . Paari millimeetrisesse vahesse ei saa ju makroflexi ka väga hästi lasta, isegi mitte püstoliga. Ja kui eps plaadid pandud, siis tatsad seal ikka veel päris palju peal, enne kui valuks läheb ja natsa ikka need plaadid liiguvad.

eps laseb siiski ka niiskust läbi (nö hingav materjal ju), oleneb muidugi, mis tihedusklassiga. samas teeb ta sellele ju hüdro ka peale ja tõenäoliselt midagi halvasti ei lähe siiski

Uurige seda. Plaat suletud pooridega (niiskuskindel). Soojust isoleeriv ja plaatida saab otse pinnale + palju teisi võimalusi kuidas optimeerida tööjõudu ja aega. Vajaduse korral tulevad inimesed ise kohale tuvustama. Ise läksin nende kontorisse, kus tehti mulle materjali koolitus

http://interial.ee/tooted/ehitusplaadid/jackoboard

jajah, see on ikka fenomenaalne, kuidas järsku ühel ajal hakkavad inimesed eri nimede alt mingit sama juttu ajama ja samu linke panema . muudaks siis vähemalt oma kirjutamisstiiligi, oleks veidi usutavam.

Ohoo keegi kopeerib siis mind, ju siis sama kogemuse saanud kui mina

Jorma K. kirjutas:Uurige seda. Plaat suletud pooridega (niiskuskindel). Soojust isoleeriv ja plaatida saab otse pinnale + palju teisi võimalusi kuidas optimeerida tööjõudu ja aega. Vajaduse korral tulevad inimesed ise kohale tuvustama. Ise läksin nende kontorisse, kus tehti mulle materjali koolitus

Tõepoolest on tegemist hea kraamiga, olen ise paar aastat analoogset toodet kasutanud, tootja küll teine kui Jackol. Kompotti kuuluvad veel spets kinnitusvahendid ja vuukide hüdroks vajalikud vidinad, kuna plaat ise on toimiv aurutõkkena. Kahjuks ei leidnud sellelt lingilt Jackoboardi kohta mingeid tehn. andmeid

jacko plaadil küll toimivat aurutõket pole, niiskuskindel on küll. Isegi juhendis oli kirjas et paigaldada seinale milles on juba eelnevalt toimiv aututõke olemas. Uurin siin selle plaadi kohta just, hinda kuskilt ainult ei leia....peab vist ikka kohapeale vaatama minema.

Ma ka vaatasin seda sinu blogi. palju siis plaatimissegu põrandaplaatide alla läks ka kui saladus pole? Rohkem kui põrandavalusse ma pakun

Kas vannitoas põranda plaatimisel võib vanad vene plaadid segu alla jätta või tuleb nad tingimata mingil moel eemaldada?

küssa kirjutas:Kas vannitoas põranda plaatimisel võib vanad vene plaadid segu alla jätta või tuleb nad tingimata mingil moel eemaldada?

Tere. Lahtised plaadid ja muud lahtised osad (segu jäägid jne) peaks ikka eemaldama enne uute plaatide panekut.Siis tolmust puhtaks, nakkeparandajaga üle ja võid uued plaadid panna.Muretsema peaks nati parema plaadisegu, näiteks sellise http://www.ceresit.net/ext/failid/produ ... _EST_E.pdf.

Iga teema kohta võiks selline konkreetne blogi olla, muidu kola ringi ja nopi tarkusi kui murakaid. Peaks ka täiendama seda blogi enda vannitoa amatöörkogemustega.

Hea blogi. Tähelepanekud hüdro osas:
Seda soovitatakse panna 2 kihti. Paksud kihid ja rulliga lihtsam seda teha (nurgad pintsliga)
Tugevduskangas on soovitatav paigaldada kõikidesse ühenduskohtadesse, k.a. segisti torude väljaviikudele.