Ehitusfoorum

Tere, sooviksin Teie arvamust kas mul on kilbis juhtmed õieti yhendatud. Kilbis on 1 liigpingepiirik, kaks rikkevoolukaitset 3F ja 1F ja nende järgi hulga kaitsmeid. Segane on mulle just esialgne juhtmete yhendamine.


1- Majja tuleb 4 sooneline alu kaabel 4g16 (L1,L2,L3 ja PEN)

2- Peakaabel on kõigepealt yhendatud liigpingepiirikuga

3- Liigpingepiirikust läheb edasi majja tulev PEN maanduslatti( N ja PE ühtlustamiseks) ja 3 F rikkevoolu. Faasid lähevad kohe rikkevoolukaitsmesse.

4- 3 F rikkevoolust läheb N omaette N liistule ja ka 1F rikkevoolu kaitsmesse . L1 läheb edasi 1F rikkevoolukaitsmesse

5- 1F rikkevoolust läheb N omaette N liistu

Küsimus:
Kas N latid peavad olema sillatud või on nii nagu mul tehtud õige.
Kas PE ja N lati sildamine nii nagu minul on tehtud on õige


Skeem
http://pilt.delfi.ee/my_picture/5001511/

..
2- pealüliti paneks mina kaabli ja liigpingepiiriku vahele
3-kaabli PEN PE-lati külge ja sildad nii, et silla eemaldamisel jääks N lahti. Vajalik on see mõõtmiste tegemiseks
4- ei saa aru, miks ühendad rikkevoolud järjestikku?
5- igale rikkevoolukaitsmele ja oma N-latt/klemmid tarbija/te jaoks

Miks Sa alumises automaatireas 3F kammi ei kasuta? Saab ju faaside koormust paremini jaotada.

Siin ei ole midagi kommenteerida kogu see kilbi kooste on täielik jama ja palun lase el. kilp koostada ikka spetsialistidel. See ei ole koht kus teostada katsetusi.

See kilp on kokku pandu Schneider Electric komponentidest ja kataloogi alusel.
Kas her Imelikul kaagutamise asemel (et otsi pädev elektrik) ei saaks öelda mis on valesti.

seen kirjutas:See kilp on kokku pandu Schneider Electric komponentidest ja kataloogi alusel.
Kas her Imelikul kaagutamise asemel (et otsi pädev elektrik) ei saaks öelda mis on valesti.

1. Pealüliti peab olema liigpingepiiriku ees.
2. Ühepooluselised kaitseautomaadid peaksid olema faaside vahel jagatud, 3f kammiga. Toide sel juhul 3f rikkevoolukaitsmest või pealülitist.
Kui 3f rikkevoolukaitsmest, siis piisab ühest N-latist.
3.Kui tahad 1f automaadid (alumine rida) eraldi rikkevoolu taha, siis ette 3f rikkevool ja eraldi N-latt.
4. Ei saa joonisest aru, kus on lõpeb PEN ja kus on PE+N sild.

Mis firma selle kilbi koostas?

OK
Faaside jagamine ja rikkevoolu asukohad selged

Aga kuidas siis peab see PEN jagunema Kui ta tuleb mul majja
Kas siis esmalt läheb ta liigpingepiirikusse või N latti ja kuidas toimub edasine hargnemine ja sildamine

Oleks väga tänulik kui keegi terve selle PEN i teekonna ,mulle lahti seletaks

tcumen kirjutas:3-kaabli PEN N-lati külge ja sildad nii, et silla eemaldamisel jääks PE lahti. Vajalik on see mõõtmiste tegemiseks

Oled sa kindel, et see on hea mõte?

mõned detailid vajaks täpsustada:
*Kas 3f pearikkevoolukaitse on suurema vooluga kui 30mA (300mA)?. Kui pearikkevoolukaitse on ka 30mA nagu ka 1-faasiline rikkevoolukaitse peaks olema, siis on suht veider lahendus ehk soovitaks vahetada pearikkevoolukaitse 300mA(500mA). Pearikkevoolukaitse ei ole kohustuslik vaid soovituslik, mõeldud hoone kaitseks el. süsteemist tekkivate tuleõnnetuste võimaluse ärahoidmiseks, inimesele pakub kaitset <30mA, sest 50-100mA läbi inimkeha pidavat kõigile surmav olema.
*Kas liigpingekaitse on " ühes tükis" või saab sellel faaside kaupa piirikuid eraldi vahetada( nagu näit OBO Betermanni pingepiirikud)? Kui see on Scnaideri materjalidest (kõik ühes korpuses) siis LP piiriku vahetamisel peaks selle juhtmed vist lahti ühendama ja selleks on õige lahendus (skeemi järgi)vahetaa piiriku ja pealüliti kohad- st maakaabel pealülitisse ja seejärel faasijuhid piirikusse nii on mugavam piirikut vahetada. Näit. peale äikest vm. nähtust, mille kaitseks piirik on loodud, piirik reeglina ei taastu ja võib isegi lühisesse jääda - el toite taastumisel peaksid siis rakenduma maakabli teises otsas asuv kaitse ja võib komöödiaks pöörata. Kui aga peale piirikute rakendumist saad piiriku aluselt faaside kaitsmed(pandused) ise välja võtta, "komöödiat" ei saa tekkida isegi kui peakaitsme ja piirikute asukoht jätta nagu skeemil .

tcumen kirjutas:4- ei saa aru, miks ühendad rikkevoolud järjestikku?

Vastus lihtne: esimesena on tõenäoliselt mõeldud 100mA rikkevoolu.
Üks link , kus asi enam- vähem puust ja punane, vähemalt liigpingepiirikute ja rikkevoolude suhtes:
http://www.schneider-electric.ee/Downlo ... lm_EST.pdf

ketas kirjutas:

tcumen kirjutas:3-kaabli PEN N-lati külge ja sildad nii, et silla eemaldamisel jääks PE lahti. Vajalik on see mõõtmiste tegemiseks

Oled sa kindel, et see on hea mõte?

Ei ole. Ei tea kus mu mõte hulkus.
Parandasin posti ära ka.

seen kirjutas:OK
Faaside jagamine ja rikkevoolu asukohad selged

Aga kuidas siis peab see PEN jagunema Kui ta tuleb mul majja
Kas siis esmalt läheb ta liigpingepiirikusse või N latti ja kuidas toimub edasine hargnemine ja sildamine

Oleks väga tänulik kui keegi terve selle PEN i teekonna ,mulle lahti seletaks

PEN tuleb latile, siis sild ja sealt edasi PE ja N liigpigepiirikusse ja rikkevoolukaitsmetesse.

Sorry, pidasin silmas 300mA, mitte 100 RVKL-i.

seen kirjutas:See kilp on kokku pandu Schneider Electric komponentidest ja kataloogi alusel.
Kas her Imelikul kaagutamise asemel (et otsi pädev elektrik) ei saaks öelda mis on valesti.

Kui sa arvad et Schneider Electric PDF lugemine teeb sust pädeva kilbikoostaja siis palju õnne, küsi siis omakoostatud kilbile vastavusdeklaratsioon ka nende käest ja muud dokumendid mis kilbiga kaasas peavad olema. Lugesin minagi sealt välja et "oma kätega ja ohutult".

Noh, tegelikult on asi nii, et kui elektris jääb miski segaseks, siis võib tekkida oht inimelule ja/või varale.
Ja kuna tihti on väga raske, või isegi võimatu mõne lausega midagi selgeks teha, siis soovitataksegi kutsuda mõni korralik elektrik, kellel on sellel alal juba teadmisi. Seda ei maksa pahaks panna, kuna elekter on ikkagi kõrgendatud ohu allikas.

On ka teine võimalus, õppida ise elektrikuks. Kui teemaalgatajal on selle vastu huvi ja aega, siis võib ta seda muidugi teha. Muidu aga oleks mõistlik eelnevat head soovitust järgida.

Sest erinevaid nüansse on tõesti palju, näiteks alumiiniumi puhul eriklemmide kasutamine.