Niiskus - katuse soojustus märg

[hronkel]

Tervitused.

Sai endale suvel maja soetatud. Nüüd nädalavahetusel pööningul ringi kolades avastasin et soojustusvill on märg. Eeldavasti kontents.
Katus ise on ehitatud sedasi
kivi
5cm dist pruss
2,5cm dist liist
kile - aurutõke nagu kootud ja laseb õhku/vett läbi (suhkrukotid on samast materjalist)
sarikas 5x20
isovervill 2x10cm
kile
mingi plaat kips/saepuruplaat/osp?

nagu aru olen saanud siis ei toimi õhutus/tuulutus villa ja kile vahel (vill on surutud vastu kile)
Sai teist kilest eemale surutud et õhk vahele pääseks ja kuivaks.

Nüüd küsimus, mida edasi teha?

Siit foorumist sai uuritud et vahel peab see kile olema ülevalt lahti lõigatud/avatud, kas see mõjutaks midagi?
Samas pole ma tuulekoda lahti kiskunud ja sealt vaadanud kas sealt üldse õhk pääseb villa ja kile vahele.
Kui nüüd vill suruda vastu plaati nii et tekkiks õhuvahe, siis kas sellest on ka pikemas perspektiivis kasu?

Kehtib ka nn garantii
Sellest hoolimata kui lennata müüjale selga ja nõuda vea parandust siis on selge et seda praegu teha ei saa. Ja kas seda saab üldse teha ilma katusekive maha võtmata, sest seda on arvatavasti kergem teha kui siseviimistlust teisel korrusel.

[Kalvis]

Ehituslikult on lausvalesti ehitatud. Villa peale oleks tulnud paigaldada tuuletõke ja siis õhuvahe (distantsliistuga) ning siis alles kile. Praegu korjab kile endasse kondentsi, mis jääbki villa sisse ning see niiskus hakkab ka prusse mädandama. Kunagi eestiaegses majas suutis selline lahendus (kile asemel oli tõrvapapp) 30 aastaga kandekonstruktsiooni läbi mädandada.
Minu arvates on lahendus kallis kuid ohutu - lammutad seest kõik kuni kileni välja, edasi paned õhuvahe vahele (sõltub katuse kaldest ja pikkusest hädaga käib 5 cm ehk kuidagi) ja sissepoole vahtplasti kuni sarikate alguseni. Nii teed vähemalt katusekalde osa. Laepeale ja siseseina ning katuse vahele võib vill jääda.

Targem on nii tõsise rikkumise korral ehitusinseneriga lahendus kindlasti läbi konstrueerida, et kõik oleks piisav ning ta teeb sulle projekti.

Ehitajaga pole garantiiosas üldse mõtet pabistada, sest on lausvalesti käitunud. Eks sa vaata ehituslepingust, kes vastutab kas valesti projekteeritud või valesti teostatud ehitusjärelvalve osas, emmalt kummalt on sul teoreetiliselt võimalik kogu ümberehituse papp välja nõuda, kuid arvestama pead, et kohtuskäik on ebameeldiv. Vabatahtlikult vaevalt tõttavad süüdlased pappi välja köhima.

[Külaline]

Naised saunas rääkisid et mineraalvillast niiskus ei kuiva välja - jääbki märjaks kui niiskust saanud. Ja see on vist väga paha.

[eml]

Tegu ma arvan hingava aluskattega, mis on ka tuuletõkke eest ning seljuhul tundub küll kõik õigesti olevat. Arvatavasti on vill saanud märjaks enne seesmise aurutõkke panemist või ei ole aurutõke pidav. Klaasvillast peaks vesi välja aurustuma kergemini kui kivivillast aga kaua see aega võtab ei oska öelda.
Kui tegu monier betoonkividega, siis siin juhend ning uuri, kas on samamoodi tehtud
http://roometi.com/projekt/katus/kivika ... galdus.pdf

[Isetean]

Küsisite :
Siit foorumist sai uuritud et vahel peab see kile olema ülevalt lahti lõigatud/avatud, kas see mõjutaks midagi?


Nii ja ainult nii peabki olema :

[hronkel]

Olen rääkinud/näidanud nüüd ka nn probleemi, ja lugenud juhendeid kuidas katuse ja soojustus materjale tootvad firmad "õiget" lahendust ette näevad.

Kui lähtuda katuse tootjast siis kõik on tehtud nagu juhendis öeldud
http://www.monier-roofing.ee/fileadmin/ ... 080310.pdf

lk 4 Hingava aluskattega katusekonstruktsioon

samas aga kui vaadata Isoveri juhendit siis see on mõeldud Mittehingava aluskattega konstruktsiooni puhul
http://www.isover.ee/download.aspx?intF ... ctID=13949

Kas keegi oskab öelda kust leiaks sama joonise/juhendi hingava aluskattega konstruktsioon kohta?

Millisest juhendist lähtuda?
Kui ma nüüd müüale ninna kargan ja nõuan asja parandamist siis tema võib mulle ette visata aga teise juhendi,
mis näitab et tehtud on "by the book".

Soov on kindlustada enda tagalat ja koguda infot, et endale mütsi pähe ei tõmmata ja lolliks ei tehata. Samuti ei taha kohe "pääsukesi" luftitama hakat. Kui siis juba kindlapeale.
Samas probleem on ikka aktuaalne, kuigi kus olen suutnud villa alla suruda ja tekitada õhuvahe sealt on kile kuivanud.

Lisaksin veel infor mis algselt jäi kirja panemata, et olemas ka katuse õhutus korsten
pennidest ca 0,6m kõrgusel, arvati et võiks kõrgemal olla, oleks tõmme parem.

Samuti oli üks viga, et wc tuulutus oli viidud pööningule aga mitte õue, sest tealt tuleb samuti lisa sooja/niiskust.

[Külaline]

Keegi pädev ehitusekspert ehk abiks ütlema kas on on õigesti või valesti.
Kas projekt on ja kuidas on projektis kirjas.
Kas aluskate on hingav aluskate. Hingav aluskate on kallim ja ehitaja või osta odavama st mittehingava.

Hingava aluskattega võib teha mõlema skeemi järgi.
Mittehingava aluskattega peab tegema isoveri skeemi järgi.

Väliselt suhkrukotiga samast materjalist on ennem mittehingav aluskate.
Kas mingeid kirju ka peal on?

Hingav aluskate ei tohi vett läbi lasta vaid veeauru.

Pööningul ringi kolades avastasite et soojustusvill on märg. Kas pööningul on aluskate seestpoolt märg ja tilgub villa sisse?

[Reevo]

Kui aluskate on tõesti suhkrukoti sarnane siis see ei ole hingav aluskate hingav on selline nagu riie või kanga moodi mittehingav on selline punutud kile nagu koormakiledki.Aga nagu arusaan siis pööningule on ka paigaldatud mingi plaat kips,osb,jne. Äkki on pööningul mõni lahtine vent toru mis pole läbi katuse või seina viidud ja selleks et niiskus lausa tilkuma hakkab peab olema ikka tõsine kondenseerumine see ei tundu normaalne.