Ehitusfoorum

tere, kuna soojustus teisele korrusele veel panematta, siis avastasin täna, et mõned sarikad kohati niisked, mõni lausa märg.. lisan ka ühe varem tehtud pildi ettekujutuse saamiseks http://static1.album.ee/files/716/17/or ... 1_l8xv.jpg kivikatuse kalle 45kraadi ja tuuletõkkeks hingav katuse kile, kuhu peaks soojustus otse vastu minema.
lohutan end sellega, et se torm tõesti tugev oli ja lumi võis ju kül kivide vahelt sisse tuisata ja roovidele koguneda ja nüüd sulab seal vaikselt ja immitseb läbi tuuletõkke kile, tavaoludes sellist asja vast ei juhtu ja kui oleks ka maja soojustatud olnud, eks vast ta ikka kuidagi ikka kuivaks end aurab.. või on se jama, ei mõista ka kuidas seda jama kõrvaldada??

Mul oli ka roovidel hunnik lund, aga mul pole kive ka veel peal
Ma ise arvan,et distantsliistu alla peaks panema bituumenmastiksi, aga mul seda näiteks ei pandud ning kui kive peal polnud, siis suure vihma lasi aluskate ka ikka kohati vett läbi. Kui kivid peal, siis muidugi lausvett vihmaga seal ei ole. Nüüd lume sulamisega ma nagu ei täheldanud väga,et kuskilt laseks vett läbi.... Kogu selle asja pärast,et pole kindel, et kui veekindel see katus saab ja kuidas pärast see aurutõke saab,soojustan katuse vahtplastiga, mitte villaga. Ja hakkan seda tegema alles suvel, et maja jõuaks kuivada.

eks laup uurin, äkki on mõned kile ühendus kohad lahti tulnud vms..
a miks penoga soojustad? äkki teeks ka ni, et paneks 150 villa sarikate vahele ja risti 50-ne roov, ning nedne vahele makroga peno, annab se midagi?
siis jälle õhem roov ja horisontaalselt voodrilaud?

tiit001 kirjutas: a miks penoga soojustad?

Sellepärast,et kust ma tean,et kas see kate peab ikka 100% vett. Ilmselt mitte. Peno vast ei karda seda niiskust nii palju kui vill. Samuti ei ole vaja mässata sisemise aurukilega. Mul tuleb sarikate vahele 250mm vahtplasti (lõin 200mm sarikatele 50x50 reikad peale kõrgenduseks) ja siis panen sissepoole risti veel 50mm vahtplasti. See on vähemasti mu praegune plaan. Eks suvel näe,mis mõtted siis soojustusega seoses mõlguvad.

ponkskar kirjutas:

tiit001 kirjutas: a miks penoga soojustad?

Sellepärast,et kust ma tean,et kas see kate peab ikka 100% vett. Ilmselt mitte. Peno vast ei karda seda niiskust nii palju kui vill. Samuti ei ole vaja mässata sisemise aurukilega. Mul tuleb sarikate vahele 250mm vahtplasti (lõin 200mm sarikatele 50x50 reikad peale kõrgenduseks) ja siis panen sissepoole risti veel 50mm vahtplasti. See on vähemasti mu praegune plaan. Eks suvel näe,mis mõtted siis soojustusega seoses mõlguvad.

Kas penoga soojustades aurutõket ei pea tegema ?

Olen sellest juba rääkinud, aga veel kord siis: kile tuleb paigaldada õigesti. Mitte ei tõmba pingule ja ei löö kinni klambritega, vaid jätab sarikate vahele veidi "lonti" ning alles siis lööb kinni. Tean küll, et ebamugav, aga kvaliteet nõuab ohvreid. Siis ei voola vesi distantsliistu naelaaukudest sisse. Ent vaadates pildi alla paremasse nurka siis saame aru, mis põhjusel viga on tekkinud

saepuruplaat kirjutas:Olen sellest juba rääkinud, aga veel kord siis: kile tuleb paigaldada õigesti. Mitte ei tõmba pingule ja ei löö kinni klambritega, vaid jätab sarikate vahele veidi "lonti" ning alles siis lööb kinni.

Sa räägid vist mittehingavast aluskattest.

ponkskar, ehk mõtleks selle asja üle ikka veel tõsiselt järele? Peno ei ole mingi imesoojustus, mis kaitseks läbijooksude eest ja samas oleks ka aurutõkkeks antud konstruktsioonis.


Sõber saepuru! Kui soovitadki nn hingavat kilet sarnaselt paigaldada, siis pärast soojustuse lisamist vastu kilet on ju ikka oht, et tõsteliistude alune kile jääb madalamaks, kui sarikate vaheline ala. Mida rohkem lonnti jätta seda sarika vahelist kilet, seda kõrgemale on võimalik seda soojustusel ju ka tõsta. Katusekatte läbituiskamisel on sulaveel, siis hea end tõsteliistude alla suruda ja sealt ka kinnituskohtadest soojustusse jooksta.

taastaja kirjutas:ponkskar, ehk mõtleks selle asja üle ikka veel tõsiselt järele? Peno ei ole mingi imesoojustus, mis kaitseks läbijooksude eest ja samas oleks ka aurutõkkeks antud konstruktsioonis.
Sõber saepuru! Kui soovitadki nn hingavat kilet sarnaselt paigaldada, siis pärast soojustuse lisamist vastu kilet on ju ikka oht, et tõsteliistude alune kile jääb madalamaks, kui sarikate vaheline ala. Mida rohkem lonnti jätta seda sarika vahelist kilet, seda kõrgemale on võimalik seda soojustusel ju ka tõsta. Katusekatte läbituiskamisel on sulaveel, siis hea end tõsteliistude alla suruda ja sealt ka kinnituskohtadest soojustusse jooksta.

5korda lugesin kuni sain lõpuks pihta Esimesed 4 korda lugesin ja mõtlesin,et miks sa soovitad mul sarikate vahele saepuru panna...ja 5ndal korral sain pihta, et sa selles osas pöördud juba kasutaja "saepuruplaat" poole.

Eks mul ole ca 9 kuud aega mõelda ja ennast harida, kuidas katus kõige õigemini soojustada. Ega enne järgmise aasta hilissuve/varasügist vaevalt,et sellega tegelema hakkan.

se õllepudel minu jagu seal pildil, mitte katusemeistri..
plaanin tegelt vertikaalsed ja horisontaalsed pinnad lasta soojustada tselluvillaga, kaldseinad soojustan vist kivivillaga.

ja veel , teema algusesse:
eile käisin vaatamas ja need sarikad, mis mõni päev tagasi veel märjad olid(märkisin markeriga ära) olid siis üsnagi kuivaks muutunud, kas peaksin ikkagi katusemeistritele sellest teatama ja laskma midagi teha, kuigi ei teagi mida lasta teha, või siis se ongi normaalne ja edaspidigi, kui aegajalt harva taolist lumetormi teeb, siis hiljem ju peaks kõik ilusasti ära kuivama(ka soojustus)

seda küll, kui panna soojustus otse vastu kilet, siis see paratamatult lükkab kile tagasi asendisse, mida me tingimata ei sooviks. Aga fakt on see, et nii, nagu ma kirjeldasin, kilet paigaldataksegi. Võib ju jätta väikse õhuvahe, kile ja soojustuse vahele, sellest ei juhtu midagi halba..

saepuruplaat kirjutas:seda küll, kui panna soojustus otse vastu kilet, siis see paratamatult lükkab kile tagasi asendisse, mida me tingimata ei sooviks. Aga fakt on see, et nii, nagu ma kirjeldasin, kilet paigaldataksegi. Võib ju jätta väikse õhuvahe, kile ja soojustuse vahele, sellest ei juhtu midagi halba..

Vaat ....JUST NII EI TOHI KÜLL KUNAGI DIFUUSSE KILE ALLA SOOJUSTUST PAIGALDADA!(olgu see vahe siis tuulduv või mitte, igatpidi on jama majas)

tegemist siis ikka ka nn hingava kilega, ja tegelt sellepärast kaldosad tahangi ise panna, siis olen kindel, et ei suru seda punni, muidu tselluvillamehed paneksid ka selle osa ära, kui sooviksin..

taastaja, kuidas ei tohi panna kas vastu või õhuvagega?? ei saa pihta su lausest

tiit001 kirjutas:tegemist siis ikka ka nn hingava kilega, ja tegelt sellepärast kaldosad tahangi ise panna, siis olen kindel, et ei suru seda punni, muidu tselluvillamehed paneksid ka selle osa ära, kui sooviksin..

Las nad panevad siis juba selle ka ära ja ole rahulik punni see nüüd küll ei jää(loomulikult, kui kile algselt liiga lõdvalt pole paigaldatud) see pudi vajub hiljem rõõmsalt kokku...

kui niiskelt panevad, siis ei pidavat midagi vajuma, vaid tekib selline kõva ühtlane "kamakas", kuid sinna kaldlae osale ju tuleks enne mul lüüa risti roov ja voodrilauad ära panna, kardan, et kui nad ülevalt lasevad, siis ju ei tea hiljem keegi kurat, kuidas se sinna sattus, kas lükkas kile punni või jäi mõni koht üldse villata.. sellesmõttes üheltpoolt avatud konstruis ikka kindlam, et on näha mida teed..

Ilmtingimata paneksin 4-5 sm distansliistu ja tuuletõkkeplaadi ja siis soojustuse. Sarikatele tuleb ka niigi juurde lüüa.See on üks väga vana teema ja palju foorumis kajastunud, et soojustus tilgub ja maja külm. Soomes kontroolitakse väga hoolikalt, et tuulutusvahe on korralikult tuulduv.
Ps. tuuletõkkeplaadiks kasutaks 50-st peno

peno ju ei kõlbavat tuuletõkkeks.. se uuttüüpi kile ju pidavat sobima tuuletõkkeks ja soojustuse tohib otse vastu panna ,kuna ta hingab..

No mina jätaks (ja jätsin kah) ka tuuletõkke ja kile vahele igal juhul tuulutusvahe. Olgu see kile siis "hingav" või mitte.

tcumen kirjutas:No mina jätaks (ja jätsin kah) ka tuuletõkke ja kile vahele igal juhul tuulutusvahe. Olgu see kile siis "hingav" või mitte.

No sul on ilmselt nati teine seis siis.... Sul on soojustus- tuuletõke, õhuvahe, kile, õhuvahe, katusekate? Tiidul on (tuleb) soojustus- "hingav" aluskate- õhuvahe-katusekate.

ponkskar kirjutas: No sul on ilmselt nati teine seis siis.... Sul on soojustus- tuuletõke, õhuvahe, kile, õhuvahe, katusekate?

Seda ta on. Ja pean isiklikult ka kõige lollikindlamaks. Andestab ka mõne pisieksimuse, mis minu, kui mitteprofessionaali puhul on üsna tõenäoline.

jah, kui mu pilti vaadata, siis näha, et vertikaalne ja 45kraadine tuuletõke(viimasel siis hingav kile) ju kohtuvad nurgas, selle õhuvahe jätmine tundub kuidagi mõtetu.. mingit tuuldumist ju seal toimuda ei saaks ju ja ei tohikski vist?

Tere!

Mina tegin kord selle n.ö. hingava ( diffuusse) aluskatte"kilega" katse. Avaldasin sellele tugevat survet. Pealtnäha jäi terveks, s.t. jälge sellest muljumisest venitamisest ei jäänud. Horisontaal asendis kallasin peale vett. Ilmnes, et sellest esmapilgul tervest, kuid kahjustatud kohast laseb vett läbi. Seega järeldan, et paigalduse käigus on võimalik tahtmatult seda materjali kahjustada.
Iseenesest muidugi igati tänuväärne materjal, täidab ühtlasi nii tuuletõkke kui ka aluskatte rolli ja sedasi võimaldab raha kokku hoida.
Kivikatuste puhul, eriti väikeste kallete puhul (olenevalt kindlasti ka kivist) kuna on vägagi suur läbituiskamise tõenäosus) arvan, et seda materjali on katuslagede konstruktsioonides üpris riskantne kasutada.
Vähemasti peaksid olema väga usaldusväärsed paigaldajad ja enne kivi paigaldust tuleks kontrollida aluskatte vee pidavust.

Ühtlasi hämmastab mind, et ehitusega tegelevad ja teistele siin nõu andvad isikud pole endale mõningaid elementaarseid soojustamise juures kehtivaid, väga olulisi tõdesid selgeks teinud. Või siis käib sihilik konkurentide desinformeerimine.

vuuk kirjutas:Tere!

Mina tegin kord selle n.ö. hingava ( diffuusse) aluskatte"kilega" katse. Avaldasin sellele tugevat survet. Pealtnäha jäi terveks, s.t. jälge sellest muljumisest venitamisest ei jäänud. Horisontaal asendis kallasin peale vett. Ilmnes, et sellest esmapilgul tervest, kuid kahjustatud kohast laseb vett läbi. Seega järeldan, et paigalduse käigus on võimalik tahtmatult seda materjali kahjustada.
Iseenesest muidugi igati tänuväärne materjal, täidab ühtlasi nii tuuletõkke kui ka aluskatte rolli ja sedasi võimaldab raha kokku hoida.
Kivikatuste puhul, eriti väikeste kallete puhul (olenevalt kindlasti ka kivist) kuna on vägagi suur läbituiskamise tõenäosus) arvan, et seda materjali on katuslagede konstruktsioonides üpris riskantne kasutada.
Vähemasti peaksid olema väga usaldusväärsed paigaldajad ja enne kivi paigaldust tuleks kontrollida aluskatte vee pidavust.

Ühtlasi hämmastab mind, et ehitusega tegelevad ja teistele siin nõu andvad isikud pole endale mõningaid elementaarseid soojustamise juures kehtivaid, väga olulisi tõdesid selgeks teinud. Või siis käib sihilik konkurentide desinformeerimine.

Ise lasin oma ehitatud katusel kuu aega ilma kivideta olla ning nägi ilusti, kas peab või mitte.
Suuremate vihmadega, mis sel ajal tulid ei näinud küll seda, et läbi oleks lasknud.