Ehitusfoorum

Et siis selline küsimus, kui pliidi soojamüürile liimida u 1cm paksused paekivi plaadid, et kas need hakkavad sooja andmist kinni hoidma või mitte?

vaata et paekivi ja soemüüri vahele ei jääks õhuvahet, et plaat oleks ikka täielikult kinnitusseguga kaetud. siis ei tohiks probleemi olla

Paistab, et see õhuvahe kahjulikkus on vist üks müüt. Kui vaadata võrdluseks tänapäevaseid kaminahje (kivivill vahel). Täielik müüdipurustaja on Ortneri ahjud, kus õhuvahevahe on 5-40cm.

motamees kirjutas:
Paistab, et see õhuvahe kahjulikkus on vist üks müüt. Kui vaadata võrdluseks tänapäevaseid kaminahje (kivivill vahel). Täielik müüdipurustaja on Ortneri ahjud, kus õhuvahevahe on 5-40cm.

Kui õhuvahe on alla 5cm, siis see toimib soojusisolaatorina. Laiemas vahes tekib juba õhuringlus. Ortneri enda materjalist toodetel on õhuvaheks lubatud tõesti 5-40cm, kuid alates 25cm-st kasutatakse juba sundventilatsiooni abi, tagamaks välispinna ühtlane soojenemine.

Aga see jutt käis üksnes ORTNERi enda materjalide ja hüpokaust-süsteemi kohta.

asdf kirjutas:Et siis selline küsimus, kui pliidi soojamüürile liimida u 1cm paksused paekivi plaadid, et kas need hakkavad sooja andmist kinni hoidma või mitte?

Liimi need paeplaadid vaikses rahus sinna soemüürile. Kasuta kuumuskindlat ( 80 C) segu ja nagu kõigi vastutusrikaste pindade puhul, kanna segu mõlemale pinnale ja aluspind tee puhtaks ja mattniiskeks. Ürituse õnnestumiseks on muidugi vaja, et soemüür iseenesest ikka terve oleks. Paha ei tee ka selle aluspinna armeerimine klaasfiiber (kuumakindel) võrguga, nn. armatuuriga.

Kui õhuvahe on alla 5cm, siis see toimib soojusisolaatorina. Laiemas vahes tekib juba õhuringlus. Ortneri enda materjalist toodetel on õhuvaheks lubatud tõesti 5-40cm, kuid alates 25cm-st kasutatakse juba sundventilatsiooni abi, tagamaks välispinna ühtlane soojenemine.

Aga see jutt käis üksnes ORTNERi enda materjalide ja hüpokaust-süsteemi kohta.[/quote]


Kuidas on see vastus seotud küsija, "asdf", küsimusega?

Külaline kirjutas:Kui õhuvahe on alla 5cm, siis see toimib soojusisolaatorina. Laiemas vahes tekib juba õhuringlus. Ortneri enda materjalist toodetel on õhuvaheks lubatud tõesti 5-40cm, kuid alates 25cm-st kasutatakse juba sundventilatsiooni abi, tagamaks välispinna ühtlane soojenemine.

Aga see jutt käis üksnes ORTNERi enda materjalide ja hüpokaust-süsteemi kohta.

Kuidas on see vastus seotud küsija, "asdf", küsimusega?
[/quote]

Minu postitus oli vastuseks kasutaja 'motamees' postitusele, mille oma vastuses ka tsitaadina ära tõin.

asdf kirjutas:Et siis selline küsimus, kui pliidi soojamüürile liimida u 1cm paksused paekivi plaadid, et kas need hakkavad sooja andmist kinni hoidma või mitte?

Et siis selline küsimus huvitaks teisigi ja ka see, mida sina sellest arvad?

Varsti saan oma soemüüri nii valmis, et korralikult kuumaks saab kütta. Siis oskan ka öelda paekivi sooja läbilaskmise ja hoidmise kohta.
Müüril sein 5cm servi kividest ja selle peal pliidipoolsel küljel 4-5cm paekivi.
Praegu vähese kütmisega jääb esikülg müüri tagaküljest, kus on ainult 5cm tellis, natukene jahedamaks.
Pliidiraud kütab juba ise esikülge.

Mõelge natuke loogiliselt kuhu see soe siis läheb kui siiber on kinni.Ainuke vahe ongi ainult selles,et kus on kivi peal läheb soojemaks kauem kui teine ilma kivita pool.Pärast aga jahtub teine pool kiiremini.See asi on ammu järgi proovitud ju.

kaminahi kirjutas:

asdf kirjutas:Et siis selline küsimus, kui pliidi soojamüürile liimida u 1cm paksused paekivi plaadid, et kas need hakkavad sooja andmist kinni hoidma või mitte?

Et siis selline küsimus huvitaks teisigi ja ka see, mida sina sellest arvad?

On loomulik, et see lisavooder, mille paksus koos seguga küünib ilmselt ligi 1,5cm-ni, hakkab soojamüüri välispinna temperatuuri alandama. Küll soe lõpuks ikka jõuab ruumi, mille kütmise tarvis soojamüür ehitatakse. Kui pisut madalam pinnatemperatuur ja sellest tulenev väiksem küttevõimsus on projekteerimisel arvesse võetud ja tundub ruumi soojavajadusele vastavat, siis pole ju katki midagi.

Lisaks veel näitena, et ahju lõõrisiku ladumisel on nt pottahju juures rusikareegliks, et ahju sisevooder tehakse koldest korstna, ehk siis suitsu jahtumise suunas, temperatuuri iga 100-kraadise langemise järel 1cm võrra õhem.