Ehitusfoorum

Tere,

Mul käis palkmaja soojustamas grupp tegelasi. Pandi 50x100 prussid, vill ja tuuletõke. Algul toetasid nad prussid vastu vundamenti, mis minu arvates juba vale, kuna vundament tahest tahtmata saab niiskeks ja kannab kohe edasi. Aga küsimus, kuidas välistada tuule liikumist prusside tagant, mis loodi aetud ja maja palgist nati eemal, sest alt ja ülevalt ju õhk saab läbi liikuta...või see nii peabki olema? Kas siis tuuletõkke tagumine osa peab ka läbi tuulduma?
Ja kas kellelgi on kogemust, et mis saab kui nurgad (3 nurka ühe prussi peale) pannakse ühe kipsikruviga kinni? Kas julgen üldse sinna laudise peale lüüa või pean tegelinskid kohale ajama ja laskma kõik uuesti teha kui muidugi ennast veel kätte annavad?

Parimate soovidega...

kül1979 kirjutas: Ja kas kellelgi on kogemust, et mis saab kui nurgad (3 nurka ühe prussi peale) pannakse ühe kipsikruviga kinni? Kas julgen üldse sinna laudise peale lüüa või pean tegelinskid kohale ajama ja laskma kõik uuesti teha kui muidugi ennast veel kätte annavad?
.

Juba siin on tõsine viga! Kipsikruvi EI sobi välitingimustesse. Tegemist ei ole odava universaalse kinnitiga. Külmaga habras.
Puit tuleks betoonist ära isoleerida. Sobib tõrvapapp.
Nüüd mõtle uuesti: Pandi soojustus ja TUULETÕKE!? milleks see viimane, kui tuul läbi soojustuse ikka palkseinani jõuab ja sealt edasi tuppa? Õhuvahe jäetakse ikkagi tuuletõkke ja voodrilaua vahele.

Kuna tegemist on olnud omala proffidega, siis eeldan,et nad on ristpalkmajal jäigalt kinnitanud püstprussid,mille vahel siis vill.. Kui nii,siis korja kõik maha ja telli lõpuks spetsialistid. Nagu näed, maksad lõpuks ikkagi 2x.

Need olid tõesti parajad "tegelased" sul.Isiklik arvamus on ,et kõik ümber teha.Ühinen eelkirjutajaga.Õhuvahe peab enne laudist olema ja kipsikruvi ei lähe külmas mitte,sest kui puit liigub võib see kruvi naksti puru olla.Prusside ja palgi vahele vahtu,kus vaja.Nurkade koguse kohta ei tea kuna oled ütlemata jätnud prusside pikkuse.Ise olen pannud nurgad ca 600mm sammuga.

Vahet ei ole külm või soe-kipsikruvi on külg-survele habras ja murdub ka sooja ilmaga.

maik kirjutas:Vahet ei ole külm või soe-kipsikruvi on külg-survele habras ja murdub ka sooja ilmaga.

seda küll jah

Ärge nüüd tehke paanikat.
1. Kipsikruvi pole küll kõige õigem valik, kuid ise ei tasu nüüd küll lõhkuma hakata. Kui pruss toetub vundamendile, peab üks kruvi tugevuse mõttes küll, kui puidul pole just selles kohas defekti.
2. Kui pikkus on ca 2,5 m, 10 cm kõrgust (paksust seinast) kolmest kinnitusnurgast jälle piisab. Palgis võiks ju 2 kruvi olla läbi nurga. Kui prussil on kahel pool nurgad, on eriti kõva.
3. Mis puutub vundamendi niiskusesse, siis laudis ju eendub? Otsene vesi ei saja peale, maa niiskuse mõju on teoreetiline. Palgid on seisnud seal 80 aastat? Pole võimatu ju heebliga prussi nõnnavõrra üles kangutada, et ruberoid vahele toppida.
4. Tuuletõke PEAB ka villa all ja peal olema! Muidu puhub läbi ja kogu kulutus mõttetu. Ehk saab tuuletõkkeplaadi ribad kuidagi toppida? Või tuuletõkkepappi klammerdada? Ehk saab alumise / ülemise vcoodrilaua valutult eemaldada?

4. Tuuletõke PEAB ka villa all ja peal olema!
Noh, selles mõttes all, et all servas, vundamendi peal, ja ülal servas, räästaaluses

Ahah, et siis karkass, millele laudis kinnitatud, võib mädaneda ja saada niiskuskahjustusi? Ühe kruviga ehitaja krt.. No comment sellise jutu peale.
Teemaalgataja võiks ka öelda, millise palkmajaga tegemist on. Kui ristpalk, siis näen mina väga suurt praaki.

Miks karkass mädanema peaks?

Kuna laudis, nagu selgub, on veel löömata, võiks selle tuuletõkke maha küll võtta, pole väga suur kulu, ja roovi kinnitused korda teha ning tuultõkke ka villa allserva panna.

Tegemist jah ristpalkmajaga ja prussid 3 m. Nurkade arv iseenesest normaalne minuarvates 3tk prussi peale. Algul ostsin mingid spetskruvid, mille kohta vennad väitsid et lõhuvad oma akutrellid ära, kuna liiga raskelt läheb sisse ja siis palusid kipskruve.
Tuuletõke ulatub vundamendi peale ja sinna on jäänud väike vahe, kas siis makroga see pragu täita oleks õige, et tuul altpoolt sisse ei hakkaks vuhisema või tuleks ikka kogu tuuletõke maha kiskuda ja tuuletõkkega isoleerida see alumine õhuvahe (vundamendi ja tuuletõkke). Teine jama on ju ka üleval, kus katus peal ja räästaall tegutseda suht keerukas. Sealt tuleks ka ju ära isoleerida?

Kas vahuga või muuga, pole peamine, peaasi, et TIHE OLEKS. Ka sõrmeotsa suurune auk teeb tuulise ilmaga suure osa seinast külmaks, ja kui suisa praod on, on tehtu puhas aja- ja raharaisk. Ka üles peaks panema tuuletõkke, kuigi seal tõenäoliselt on selline olukord, et 3m kõrguse korral ca pool meetrit on kõrgemal kui toa sein, nö pööningu sein, ja kahju ebatihedusest pole nii suur. Kui käsi vahele mahub, võiks kaaluda, kas saab ehituspapi või tuuletõkkepaberi seinale klammerdada ja tõmmata tuuletõkkele peale. Kinnita õhukese liistu, vahu ja harva keermega kipsikruviga tuuletõkkele. Võibolla pääseb pööningult toimetama? Häda pärast võib ka sobiva mõõduga tuuletõkkeplaadi ribad villa peale suruda või lihtsalt tihedamast villast "klotsid" seina ja tuuletõkke vahele suruda.
Kui suvemajaga tegu, siis muidugi soojuskaod summasummaarum väga olulised pole, kui aga elamu, siis küll, kui muud soojuskaod (laed, akna ebatihedused, põrandad) minimeeritud.

Küsija võik rääkida,et kui vana antud maja on?

Maja on ehitatud kuskil 1930 või nii. palk iseenesest suht korralik, aga äsja said aknad vahetatud ja kuivand palgi pragudest hakkas tuult sisse mühisema, millest järeldasingi, et soojustus valesti tehtud ja antud hetkel täiesti mõttetu. Proovin kuidagi tihendada esialgu alt ja ülevalt.

Kui juba allservas sehkendada, peaks mõtlema ka pisemate peale. Nimelt kipuvad nemadki talve tulekul sooja - seina vahele. Terasvõrk aitab.