Ehitusfoorum

Mis te arvate sellisest katus-lae soojustus viisist, seestpoolt alates voodrilaud-roovitus-50mm peno (sarikate peale)- 150mm peno (sarikate vahele)- laudis-kile -roov- katusekivi.

kalev12 kirjutas:Mis te arvate sellisest katus-lae soojustus viisist, seestpoolt alates voodrilaud-roovitus-50mm peno (sarikate peale)- 150mm peno (sarikate vahele)- laudis-kile -roov- katusekivi.

Kui tegemist elumajaga, siis 50-100mm penot võiks rohkem olla. Kas kile tuleb otse laudisele....?

ponkskar kirjutas:

kalev12 kirjutas:Mis te arvate sellisest katus-lae soojustus viisist, seestpoolt alates voodrilaud-roovitus-50mm peno (sarikate peale)- 150mm peno (sarikate vahele)- laudis-kile -roov- katusekivi.

Kui tegemist elumajaga, siis 50-100mm penot võiks rohkem olla. Kas kile tuleb otse laudisele....?

Kile on otse laudisel, praegu plaanisin kokku 200mm penot kas siis 300 peab päris soe küll olema

Ei tea kus need spetsialistid on kes nõu oskavad anda

Mis head nõu sa siin enam annad, kui kile juba otse laudisel. Ja mis eesmärk on laudisel kivi all? Ja kas ikka on kile? Ehk juhtub olema difuusne aluskate. Ning aluskatte peal peaks olema dist.liist ja siis roov.

wake kirjutas:Mis head nõu sa siin enam annad, kui kile juba otse laudisel. Ja mis eesmärk on laudisel kivi all? Ja kas ikka on kile? Ehk juhtub olema difuusne aluskate. Ning aluskatte peal peaks olema dist.liist ja siis roov.

Laudis sai pandud sellepärast et ei teadnud kas panen kivi või selle kärje taolise törvapapi. Ei ole jah tavaline vaid on ehituspoest ostetud katuse aluskate (valget värvi koormakte sugune). Kile on löödud kinni 10x50 lipidega kuhu peale tuleb kivi paigaldamiseks roov.

kas ma saan õieti aru, et sarikatel on täislaudis ja sellele on kile, ehk katusealuskate peale tõmmatud? Kui nii, siis päris hea mõte see küll ei olnud. Kui maja Tallinnas siis võiksin asja lähemalt vaadata, kui pole tõpselt olukorda näinud ei saa ka tõpseid soovitusi jagada.
Kalvi
53310965

terasroos kirjutas:kas ma saan õieti aru, et sarikatel on täislaudis ja sellele on kile, ehk katusealuskate peale tõmmatud? Kui nii, siis päris hea mõte see küll ei olnud. Kui maja Tallinnas siis võiksin asja lähemalt vaadata, kui pole tõpselt olukorda näinud ei saa ka tõpseid soovitusi jagada.
Kalvi
53310965

Sai jah pandud sarikatele täis laudis ja sellele kile. Miks te nii arvate et see kõigeparem mõte pole

See ei ole hea kahel põhjusel
1. Kui kile all on tuulutuskanal siis kile ikka on natuke lohus. Lohu keskel jookseb katusekattes kuidagi läbitilkunud vesi ikkagi alla. Kui kile ei oleks lohus (aga täislaudis tagab, et ei ole) valgub ta ka külgedel olevale distantsliistule ning hakkab seda mädandama.
2.Kile alla tekib kergesti kondents. Kuna nüüd on seal täislaudis siis viimasesse imbub see kergesti. Mädanemistingimused on ideaalsed.

Katuse "kiled" jagaks mina põhimõtteliselt kahte sorti - nagu keegi eelkõnelejatest targasti mainis on diffuussed (ehk hingavad)ja teemaalgataja järgi nn "koormakatte" moodi kiled. Kui on tegemist selle "koormakatte" ehk mitte hingava kilega siis peab olema nii all- kui pealpool seda kilet õhuvahe niiskuse e.kondentsvee välja tuulutamiseks. Diffuusse aluskatte võib paigaldada ka otse soojustusele. Teadupärast on veeauru molekul väiksem kui vee enda molekul ning selle iseaärasuse tõttu osa materjale ongi nn müstiliselt "hingavad". S.t veeauru molekulid tungivad sellest materjalist läbi, aga vesi mitte.
Kui ostate nn hingavat katuse aluskatet, uurige müüja käest kui suur on antud materjali Sd väärtus! Sd näitab antud materjali aurutakistust meetrites võrrelduna seisva õhuga. See tähendab siis seda, et kui katuses on näiteks soojustuseks 200mm villa, siis aluskatte Sd ei tohi olla suurem kui 0,2m.

Teemaalgataja lahendus, kus mittehingav aluskate on otse laudisel, ei ole teps mitte hea variant! Kile alla kogunev niiskus ei saa kuidagi välja tuulduda ja tulemuseks...

Natuke huumorit ka! Kahju, et penot selles konstruktsioonis ei ole, muidu oleks süüdlase välja selgitamine palju lihtsam...

andrus49 kirjutas: Kui ostate nn hingavat katuse aluskatet, uurige müüja käest kui suur on antud materjali Sd väärtus! Sd näitab antud materjali aurutakistust meetrites võrrelduna seisva õhuga. See tähendab siis seda, et kui katuses on näiteks soojustuseks 200mm villa, siis aluskatte Sd ei tohi olla suurem kui 0,2m.

Kui tegemist vahtplast soojustusega, kuidas siis Sd numbrid oleks? Divoroll Universal S-l on Sd 0,03, kas selle aluskatte puhul ei ole probleemi panna 300-350mm vahtplasti ega ammugi mitte kui panna sama palju villa?

ponkskar kirjutas:

andrus49 kirjutas: Kui ostate nn hingavat katuse aluskatet, uurige müüja käest kui suur on antud materjali Sd väärtus! Sd näitab antud materjali aurutakistust meetrites võrrelduna seisva õhuga. See tähendab siis seda, et kui katuses on näiteks soojustuseks 200mm villa, siis aluskatte Sd ei tohi olla suurem kui 0,2m.

Kui tegemist vahtplast soojustusega, kuidas siis Sd numbrid oleks? Divoroll Universal S-l on Sd 0,03, kas selle aluskatte puhul ei ole probleemi panna 300-350mm vahtplasti ega ammugi mitte kui panna sama palju villa?

Kui Sd on 0,03 siis ei ole mingeid probleeme ei villa ega penoga. Isiklikult kahtlen natuke nii madalas aurudifusioonitakistuses! Kuna polüstüroolil on tükk maad suurem aurudifusioonitakistus kui mineraalvillal siis võib ka katuse aluskate olla suurema takitsusega.
300 mm EPS 60´e Sd on ca 12m - 15m.

terv Andrus