Ehitusfoorum

Kas kuskil netis on olemas mõni asjalik joonis ka kuidas õigesti akupaak ja katel ühendada ? Lugesin neid foorumi postitusi ja asi nii segane, üks räägib ühte teine teist .

xxNIMETUxx kirjutas:http://www.torujyri.ee/index.php?sisu=t ... 9&lang=est

see on bs, siin on varem sellest juttu olnud..otsi

pakume paigaldust.

Lisainformatsioon : usr1@hot.ee

Vee.-Kanali Ja Keskküttesüsteemid
(remont , ehitus ja hooldus )

Lugupidamisega R.

Voh. Oleks vaid neid usr tüüp tegelasi rohkem siis oleks kõik korras. Nii hea pakkumine, et seda lihtsalt ei saa kasutamata jätta. Natuke paneb kukalt sügama vaid see, et taolisi tüüpe hakkab alati siis tekkima, kui üldine ehitusbuum järele annab.

vabandage väga hr.Dumbuser

Minusuguseid tüüpe? palun defineerige.

sry aga terve oma karjääri ajal ainult torutöödega tegelenu.
kui te kardate, et teilt leib laualt minemas, siis ei ole vaja teisi halvustada , ise midagi teadmatta.

Kuid teema algatajalt tuleb vabandust paluda , teema solkimise pärast.

Saidki hakkama Hr.Dumbuser

Muig. Pole minu ala. Aga kui ma midagi pakun siis julgen vähemalt nime välja öelda.

Külaline kirjutas:Kas kuskil netis on olemas mõni asjalik joonis ka kuidas õigesti akupaak ja katel ühendada ? Lugesin neid foorumi postitusi ja asi nii segane, üks räägib ühte teine teist .

mine sanistal'i , kadaka tee 1,seal näidatakse ilusti kuidas need asjad käivad ja pakutakse korralik kütteautomaatika
aga ilma midagi ostmatta jooniseid küll kaasa ei saa

kas see paisupaagi arvutus valem on loogline? http://www.torujyri.ee/failid/File/toot ... NoQ0Fh9Lnd ,sest enamus räägib 10% veemahust. Selle valemi järgi peaks 2000l piisama 150l paisupaagist?

See 10% on umbes. Väga palju, et mitte öelda enamuse sellest suurusest määrab ära see temperatuuride vahe, millises vesi kõigub. Suurema tünni võib ka panna, kui väiksem panna siis on jama. Mul on 150 liitrit paak. Vee hulk on umbes 1700 liitrit ja temperatuuride vaheks võtsin 20 ... 95. Siiani pole jama olnud. Eelrõhu peab aga välja arvutama. Kui see on vale ka siis hakkab see vesi igale poole mujale minema. Samas, kui ma nüüd selle valemi järgi, kuhu viide juhatab arvutan siis saan suurema tulemuse. Valemi leidsin samuti interneeduse seest, aga vist oli mingi järgmine eesti leht.

[quote="dumbuser"]See 10% on umbes. Väga palju, et mitte öelda enamuse sellest suurusest määrab ära see temperatuuride vahe, millises vesi kõigub. Suurema tünni võib ka panna, kui väiksem panna siis on jama. Mul on 150 liitrit paak. Vee hulk on umbes 1700 liitrit ja temperatuuride vaheks võtsin 20 ... 95.

Palju sul rõhk on külmalt-kuumalt (20 ja 95). Mul on ka süsteem ca1700+ ja paisupaak 200l. Külmalt (20`C) on rõhk kuskil 0,5 bar-i, kuumalt (akupaak põhjani 75´C) on 1,35 bar-i. Kas see rõhkude vahe mitte liiga suur ei ole?

Mõõtnud ei ole, need seierid mis seal süsteemis on nende järgi on külmalt kuskil 0,4 ja kuumalt 1,5. Suvel kui üleüldse ei kütnud siis oli vesi umbes 17 kraadi. Madalaim näit oli ka siis kuskil 0,5 bar. Kõrgema kohta nii palju, et olen suutnud akupaagis vee ajada 108 kraadini. Rõhkude vahe suuruse kohta ei oska ma midagi tarka kosta. Mul on veel osa asju ühendamata. Ja need tulevad praegusest süsteemist kõrgemale. Paisupaagi eelrõhu puhul aga oli valemis sees ka komponent mis arvestas vedeliku madalaima ja kõrgeima positsiooni erinevust. Seega ei ole mul praegune paisupaagi eelrõhk õige.

ok, tahaks seda õiget valemit kuidas paisupaagi suurus arvutada teab seda keegi.

Kusjuures ei suuda mina enam leida seda valemit. Ilmselt on müüjad oma lehti ringi teinud. Kiiresti lapates ei leidnud mitte midagi mõistlikku, pingsalt otsinud veel ei ole.

proovi seda http://www.torujyri.ee/failid/File/toot ... damine.pdf

kui sul on stabiilne küttesüsteem(pellet,gaas,õli jne.) siis piisab 7% kui ebastabiilne ehk siis tahkekütusel töötav siis 8-10%, tarbeveel 10%(korterelamutes) ühepereelamu või siis näiteks 200l. tarbeveeboilerile panen ainult 8l. ja toimib probleemideta. vasturõhu reguleerid vastavalt katla või akupaagi lubatud töörõhule ja ülesurveklapi rakendus survele ehk siis vasturõhuks 1,5bar kaitseklapiga süsteemile vasturõhk 0,7-0,8bar.kui teie katalal või muul keskütteosal on lubatud töösurve 1bar ja katsetus surve 1,5 bar siis tuleb arvestada seda, et olenemata köetava hoone kõrgusest ei tohi olla pumba imeval poolel vähem survet kui 1bar. seega tuleb seadistada(paigaldada) ülesurveklap 1,5bar ja vasturõhk 0,7-0,8bar. kui küttesüsteemil ülesurveklapp 3bar siis vastusurve 1,2-1,5bar. ülesurveklap peaks asetsema tagasijooksul katlasse või siis akupaagi alumises osas(tuleb jälgida või teha võimatuks kütmisajal... akupaagi ja katlavaheliste kraanide sulgemine). seda kõike muidugi suletud süsteemipuhul. küttesüsteemi töörõhk külmalt on seega 1bar(ülesurveklapiga 1,5bar), küttesüsteemi töörõhk 2bar(ülesurveklapiga) 3-3,5bar. küttesüsteem on paisumisel tasakaalus siis kui kõikumine külmalt ja soojalt ei ole üle 0,7bar. minul õnnestuvad tavaliselt kõikumised 0,2-0,5 bar max. päris nulli ei tasu kõikumist ajada kuna paisupaagis asetsev kummikott annab kiiremini otsad.
andku mulle kõik vanad kliendid andeks kelle süsteemide peal olen pidanud kunagi asju testima või katsetama tõeni jõudmiseks!

Mul akupaak 2,4 m3 ja paisupaak 250. Alles paigaldatud.Muidugi huvitav on see, et paisupaaki voolas päris palju vett sisse survestamisel. Külmalt ei saanud 1 atm. süsteemi rõhku sisse , voolas kõik paisupaaki.
Kui pool tünni soe on, siis on röhk juba üle 1 at.
Eks homme kütan üleni soojaks siis näeb, mis saab.
Ei tea, kas paisupaagi rõhk liiga väike?

vasturõhu surve mõõtmiseks pead eemaldama paisupaagi küttesüsteemist, et paagile ei rõhuks küttesüsteemis olev rõhk.
kui paisupaagi rõhk korras siis viimase lihvi annad sedasi: täidad küttesüsteemi veega 1bar. õhutad süsteemi ja fikseerid küttesüsteemi rõhu. kütad süsteemi 50 kraadini siis radiaatorite puhul ja vaatad uuesti palju surve on tõusnud küttesüsteemis. kui on tõusnud üle 1 bar. siis lased (kui paisupaagi oli enne sees 0,8bar.) siis eemaldad uuesti paisupaagi süsteemist ja alandad rõhku 0,2bar. kui aga katsetamisel paisupaagi rõhk ilma küttesüsteemita on alla 0,4bar. siis tuleb otsida viga paisupaagis ja kui viga ei ole siis lisada süsteemile lisaks veel üks 24l. paisupaak. kui mingi katlaringluse termosõlm suleb katla akupagist ja paisupaagid on ühendatud akupaagiga siis peab olema katlal eraldi paisupaak ja selleks piisab 24l.

Kuidas vee hüdroforil vasturõhku tuleks reguleerida või võib see jääda nii nagu on tehases pandud?
Tegu 80 L elbi tootega

eml kirjutas:Kuidas vee hüdroforil vasturõhku tuleks reguleerida või võib see jääda nii nagu on tehases pandud?
Tegu 80 L elbi tootega

Tegu pumba taga oleva hüdrofooriga või sooja tarbevee süsteemi omaga?

Tegu pumba taga oleva hüdroforiga.

Rostfrei kirjutas:

eml kirjutas:Kuidas vee hüdroforil vasturõhku tuleks reguleerida või võib see jääda nii nagu on tehases pandud?
Tegu 80 L elbi tootega

Tegu pumba taga oleva hüdrofooriga või sooja tarbevee süsteemi omaga?

Rõhulüli pealt juhitav pump - 0,9 x cut in ehk sisselülitusrõhk korda 0,9.
Sagedusmuunduri pealt juhitav 0,7 x töörõhk.
Hüdrofoori väljavõtte torule kuulkraan ette, peale seda tühjenduskraan, et saaks kontrollida eelrõhku.
Elbi peaks olema kott hürofoor, st et vähemalt 2x aastas peaks kontrollima.

Rostfrei kirjutas:Rõhulüli pealt juhitav pump - 0,9 x cut in ehk sisselülitusrõhk korda 0,9.
Sagedusmuunduri pealt juhitav 0,7 x töörõhk.
Hüdrofoori väljavõtte torule kuulkraan ette, peale seda tühjenduskraan, et saaks kontrollida eelrõhku.
Elbi peaks olema kott hürofoor, st et vähemalt 2x aastas peaks kontrollima.

Tänud

Kas on vahet, kui paisupaag asub akupaagis 30cm kaugusel või 2m kaugusel?

Külaline kirjutas:Kas on vahet, kui paisupaag asub akupaagis 30cm kaugusel või 2m kaugusel?

Mulle katlamees rääkis, et pole mingit vahet.