Ehitusfoorum

ikka saab meil lugeda sellist eksitavat juttu ja veel TM-s, et ioonkatel on 15 % säästlikum kui tavaline elektriküttekehaga katel
oh oh, ja paljud usuvad seda
kuhu see energia siis tavakatlast hävib - ei kuhugi, ikka jääb katlasse, ainult soojuse eraldumine on veidi aeglasem, kuid hinnaklass kordades odavam
ioonkatlas peab olema sees elektrolüüt s.t. voolu juhtiv vedelik, et seal vool ka katlas sooja tekitaks
igasuguste kangete keemiliste lisandite valamine küttesüsteemi tekitab selles reeglina ka korrosiooni, mida lisavad veel tekkivad uitvoolud
korrosiooni tagajärjel tekivad sadestised, mis ummistavad filtreid ja põrandakütte kollektoreid, samuti hävitavad metallosi ja kulutavad pumpasid
näiteks alumiiniumradikad ei kannata üldse mingeid pH tõstvaid lisandeid
korrosioonist on rääkinud mitmed paigaldajad-hooldusmehed, kes on hädas nende süsteemide hooldusega
kui kasutada soojusvaheteid, siis igasugune soojuse siirdamine vahetite abil tekitab kadusid nii jahtumise tõttu kui ka ülekandel, ka lisab oluliselt seadme hinda
kui tahetakse vaheti sekundaarpoolel pool saada teatud temperatuuri, siis peab primaarpoolel olema sellest märksa kõrgem veetemperatuur
kui elektriga kütta, siis ikka kohe boilerit, mitte keerutada elektriga kuumutatud vett boileri ja katla vahel

ja mis huvitav pilt seal artiklis on
Grundfos pump paigaldatuna klemmikarp allapoole
minu teada selline paigaldusviis on keelatud pumbaga kaasasolevas paigaldusjuhendis
põhjus on võimalik vee sissetungimine elektriühenduste juurde, kui pumpa õhutada
sellised juhtumid on minu praktikas mitmeid kordi
loomulikult ei kehti sel juhul pumba riknemise korral garantii

ise kasutan edukalt küttekeha katlaid Starlevel'ist, kuid juhin neid alati Ouman kontrolleriga pooljuhtreleede abil ja hoian katlas ainult nii kõrget temperatuuri kui kütteahel nõuab, samuti sõltuvalt välisõhust ja kellaajast, ka saab Ouman'i seadistada GSM telefoni abil
ka kontrollib Ouman soojaveeboileri temperatuuri sama süsteemiga, kusjuures boileri temperatuur on kellaajaliselt seatav vastavalt soojavee tarbele
selline lahendus annab tõesti reaalset säästu , kuna ei toimu asjatut kuumutamist ega voolu tarbimist

Mina lugesin seda artiklit samuti suure huviga lootes saada põhjendust sellele 15% energiasäästule. Kuid nagu tähelepanelikul vaatamisel jäi silma- "kuni 15 %". Võib-olla autor pidas silmas, et see "kuni 15 %" tuleb korraliku automaatika kasutamisest- see küll ainult minu oletus. Ei tunne küll seda süsteemi, kuid asjaolu kuidas ilma lisaenergiat saamata suudab 1 kW elektrienergiat anda selle katla puhul "kuni 15 %" rohkem sooja kui tavaline süsteem jääb mulle arusaamatuks.
Järelikult minu füüsikaalased teadmised on kehvad . Vene kroonus sai tehtud zileti teradest "traktoreid" ehk siis veekeetjaid. Klaas vett läks tõesti hetkega keema, kuid 3 l purk võttis ikka palju aega. Ziletiterade vahe suurendamisega kiirenes küll vee keemaminemise aeg, kuid kasvas ka tarbitav võimsus (katse-eksperimendi meetodil ajaviiteks järgi proovitud) sest isolatsioon juhtmetel lihtsalt hakkas sulama. Nagu aru saan, siis see ioonkatel töötab samal põhimõttel ainult, et vee asemel on elektroodide vahel elektrolüüt. Kas see elektrolüüt oma parema voolujuhtimisega soojeneb 15 % rohkem 1 kW elektrienergia tarbimisel ja annab siis sellise energia säästu? Tundub kuidagi kahtlane... Aga soojusvaheti peaks loogiliselt jälle kasutegurit vähendama. Kokkuvõttes minu jaoks väga segane värk-arvan, et nõuka ajal kehtis sama füüsika mis praegultki aga mine sa tea.

Seoses vee keetmisega, tuli ka meelde vene kroonu, ainult et vett ei keetnud mitte teeklaasis, vaid 40 liitrises piimanõus pesemis tarbeks. Piimanõu ava keskel rippus üle puupulga jämeda kaabli küljes mingi rauajurakas, null läks otse piimanõu kere külge. Tõmbasid rubilniku alla ja see 40l läks tõesti silmnähtavalt peaaegu et hetkega keema. See `traktor" võis tõesti kuskil 30-40KW välja anda. No oli hullumeelsus, kui tagant järele mõelda.

Tartus, eramus, kohtasin mingit venemaalt toodud ioonkatla süsteemi, omanik oli väga-väga hädas meeletu el. tarbega. Tundunb küll nii, et kui elektriga kütta, siis kivi põranda alla küte ja radikas seina - muret vähem ning lihtsam kontrollida.
Pumba klemmkarp on jah, valesti

Kusjuures see füüsikateema jäi ka siis kõrvu kui raadiomaania mingis üle kuu vanuses saates oli hommikul vestlemas keegi soojuspumba müüja. Firma netileht oli vist kylmathenika, aga selles ma enam täitsa kindel ei ole. Ja ka see tüüp rääkis, et elektriga otse radikaid küttes läheb umbes 93% soojuseks. Kuhu kuradi kohta see ülejäänu kaob seda ei rääkinud. Ja ma ei olegi sellest siiani aru saanud.

See mingi % peaks kaduma seadmesse (küttekehasse)...
Nagu elektri mootoril - klemmidele rakendunud võimustarve on veidi suurem kui võllilt mõõtes - osa energiat sumbub mootori mähistes, õigemini eraldub sealt soojusena. Sama võiks olla ka radikaga, aga kindel ei ole ja ärge kõvasti lööge

No mootori kohta ma olen isegi nõus, tõesti peab laagrite hõõrdejõudu ületama. Aga radiaator ju jahtub sealsama, kuskohas ta kütab, ehk siis minu arvates ei kao see sealt kuskile.

Lõik artiklist: "Tavalise katla puhul tuleb lisaks vee kuumutamisele kuumutada ka küttekeha ning sellega kaasnevad elektritakistuse kaod katta, ioonkatlas jäävad need kaod ära. Kogu elekter läheb otse vee soojendamiseks."

Tea kas artikli autori nime ja aliase Markus Vinkelbergi taga on hoopis Chuck Norris?

Sest ainult Chuck Norrisele ei kehti füüsika seadused, sest ta kehtestab nad ise.

Irwwww. Vot see on juba tase. Köetakse mingit mõttetut küttekeha, ja kui see saab soojaks siis hakatakse vett kütma. Miks see küttekeha seal on see jääb saladuseks.. Aijaa, sain aru, se eon selleks, et kasutegur alla viia. Kuulge, aga siis ju ei olegi valetatud.

Ma olen aastaid juba seda väitnud, et ioonküttega sellist säästu ei saa!!! 4 aastat tagasi lubati veel 30% säästu. Tänavu aasta mais sain sellele kinnituse ka TTÜ koolitusel, kus väideti, et sääst saab maksimaalselt olla 1% ja seegi on hästi lubatud. Tegelik sääst pidi jääma alla 1%. Mis puudutab seda süsteemide ummistumise juttu, siis saan ka omalt poolt seda väidet toetada, sest mõned kuud tagasi helistas mulle keegi Energiauditist ja küsis minu arvamust, miks ioonküttekatlaga tekib massiliselt mmudafiltrites ummistusi? Väidetavalt oli nende poole pöördunud keegi mingist elamurajoonist, kus kõigil oli üks ja sama probleem - küttesüsteem on umbes!

MA SOOVITAN SOOJALT SEDA JUTTU USKUDA - proovige netist leida positiivset kajastust ioonküttekatlale, mis oleks ikka reaalselt kasutaja kirjutatud ka.

Kas siin ei võiks tarbijakaitseameti poole pöörduda? Tegemist on ju sulaselge soolapuhumisega! Tarbijakaitseamet omakorda võib võtta eksperthinnangu TTÜ vms kohast, kus füüsikaseadused äkki veel kehtivad.

2korda2 kirjutas:Kas siin ei võiks tarbijakaitseameti poole pöörduda? Tegemist on ju sulaselge soolapuhumisega! Tarbijakaitseamet omakorda võib võtta eksperthinnangu TTÜ vms kohast, kus füüsikaseadused äkki veel kehtivad.

Võibolla poleks tõesti paha idee... Oleks jah, et keegi foorumis kuskil ajab sihukest hülgemöla, aga see ju suisa ajakirjanduses ja mitte esimest korda.

Kui leiduks inimesi, kes tõesti viitsiks Tarbijakaitseametile avalduse kirjutada, see oleks kogu kütteseadmete turule kasulik küll. Seni kuni keegi avaldust ei kirjuta, ei hakka ükski ametkond sellega ka tegelema. Siis saaks lõpuks asi ka ametliku selgituse, mis VÄGA SUURE tõenäosusega lõppeb sellega, et tarbijaid on väga suures ulatuses petetud.

Kui keegi ikka ei ole ioonküttega rahul ja on valmis avalduse Tarbijakaitseametisse esitama, siis mina arvan küll, et esimestel klientidel õnnestub raha tagasi saada või vähemalt mingi kompensatsioon välja võidelda. Kui asi peaks minema massiliseks, siis kõigile ilmselt raha ei jätku.

Ma arvan, et väga raske oleks väita Tarbijakaitseametis, et küttekulud on liiga suured. Kuidas seda kohe seal ära tõestada? Ma arvan, et õigem oleks väita seda, et lubatud sääst on teadlaste meelest võimatu ja kuna Teie kui klient ostsite selle seadme just heas usus saada 30% säästu, siis võiks Tarbijakaitseamet seda asja ju uurida. Mida rohkem kaebusi esitataks, seda kiiremini asjale lahendus leitakse.

Üks lihtsaim moodus kontrollida, kui suur vahe tavalise elektriküttega võiks tulla, on kütta 1 päev elektriradiaatoritega ja 1 päev ioonküttekatlaga ja võrrelda siis voolumõõtja näitu. Ilm võiks olla vähemalt -15C, sest muidu tuleb vahe nii väike, et seda on raske täpselt mõõta. NB! See meetod on ainult suurusjärgu tuvastamiseks, täpselt saaks mõõta siis, kui kasutada kütteseadmele eraldi voolmõõtjat ja soojusmõõtjat ning radiaatorite asemel on võrreldavaks küttesüsteemiks elektritennidega akupaak.

Kõige hullem on see, et kliendid, ehk kasutajad ju ei teagi, palju nende küttearved olema peaksid. Seega arvatakse enamatel juhtudel, et sääst toimib. Tegelikult ikka ei toimi küll.

Ise kasutan majakütmisel ioonkütet,siiamaani vaid korra primaarringluse pumpa õhutanud!

ma olen viimasel ajal otsinud vastust, sellist eesti keeles ja arusaadavat, et kuidas saavutada selle elektrolüüdi õige voolujuhtivus ja takistus? ja mis eesmärk sellel glükoolil on? ja miks lihtsalt destilleeritud vesi ei sobi? ja kas äkki sobib tavaline autode jahutusvedelik? mulle pole vaja seletada kui loll ma olin et endale selle ioonkütte panin, aga mul oleks nüüd vaja teada kuidas elektrolüüt õigesse konditsiooni saada.. ehk kokkuvõttes et kust ma saan seda elektrolüüti, mis oleks õige takistusega ja kas seda ka ise võimalik teha on?
ok, kui keegi viitsib siis kribage..

Küsi Energiasäästubüroost, nemad tegelesid ioonküttesüsteemide ekspertiisiga. Seal oli teemaks ka õige vedelik.

Nõuka ajal kasutati sama tüüpi katlaid tööstuses, voolukulu oli 200-300A faasi peale. Köeti öösel. Väga ebastabiilne lahendus, elektroodid kattusid pidevalt katlakiviga ja siis tuli neid puhastada või siis kiirelt hapet lisada et ikka see 200A kätte saaks.
Ei ütleks et sealt säästu tuli, peavalu oli nendega rohkem sest nad saboteerisid usinalt nõukogude korda. Kui olid hapet lisanud ja katla tööle saanud siis vee soojenedes tõusis ka katla võimsus mis omakorda põletas maha jõuahelad kuna vool läks liiga suureks või siis läks toitevesi keema ja lükkas avarii peale.
Ausalt öeldes olen hämmastunud sellest 15% säästust. Äkki teab veel keegi kuidas vähemast energiast rohkem toota samas kui alternatiivi ei kasuta. Tahaks omale ka igiliikuri ehitada