Ehitusfoorum

Tere! oleks vaja nüüd lähiajal maja soojustada ,maja ise ehitatud tellistest süngel vene ajal kus kasutati soojustamiseks saepuru mis on niiskuse tõttu vajunud ja ei täida soojustus funktsiooni .Küsimus kumb oleks mõtekam kas väljast poolt soojustada või seest poolt soojustada või siis ültse mõlemat korraga ?

Kõpla alguseks tükk aega mööda interneedust ja proovi selgeks teha misasi see soojustamine on, millised on suurimad vead, mis tehakse ja mida kohe kindlasti ei tohi teha. Siis ehk oskad ka küsida midagi. Võid ka siitsamast urgitsega siin on sellest küll ja veel jahutud.

Selle küsimuse pead esitama sellele kes asja kinni maksab . Kui rahakott lubab siis kindlasti tasuks hakata väljast pihta .

Räägiks siis omast mõttest kuidas see asi teostada ,kuna on plaanis teha seinad erinevate materjalidega nagu näiteks kivi ja puit siis mulle tunduks kõige mõistlikum teha välisseintele puu karkkass sinna peale tuuletõkkeplaat ja fassaad kui selline laduda tellistest ja puiduga teha?
Teine võimalus penoga teha?
Kolmas võimalus seinad lihtsalt lauaga üle lasta ja seest soojustada?
Pömst küsimus ongi selline et kumb on mõttekam kas seest karkass ,vill ja kipsplaat? Või soojustada väljast ükstakõik mis moodusel? Ja arvatavasti tuleks ka mingi ventilatsioon teha kuna maja hoiab väga hästi niiskust mis ei taha kohe ültse välja minna

Kindlasti need valikud mis ma oma peas olen mõelnud on kindlasti väga valed aga tahakski vastust mis on parim moodus et niiskust ei tekkiks enam ja maja hoiaks sooja?

Soojustuse puhul on üks pisiasi mis enamuse häid mõtteid kannika vahel saadab. See on niiskus, mis igale poole ronib. Kui seest soojustada siis tekib selline olukord, kus villa taga on jahedam ja kui niiskus sinna satub siis ta kipub seal jahedamas koha kondenseeruma. Edasi on tavaliselt hallitus või vamm või muu taoline jama. Kui sa suudad seina teha selliseks, et seal silpigi niiskust läbi ei lähe siis võib seestpoolt ka soojustada. Siis peaks see aurutõke olema enne soojustust. Väljastpoolt soojustades on see eelis, et see temperatuur, mille juures niikus kondenseerub jääb tavaliselt kivi sisse. Kuna kivi sees on õhu või niiskuse liikumine üsna väike siis jääb see kondenseerumine ära. Kui sa teed mõlemale poole soojustuse siis peab arvutusi tegema, et teada saada kus see kondenseerumine toimuma hakkab. Selliselt olen mina asjast aru saanud.

Andreas,juhul kui oled Tartu inimene siis tule,näitan oma objektipeal kuidas asi käib...

Olari
55515135
5042769

Tartu inimene pole aga pömst mida ma teada tahaks oleks see ,et kumb on parem kas seest või väljast soojustada? Või mõlemat? Ja millega näiteks väljast soojustada ja seest ? Ja kindlasti võiks mõne näpunäite anda kuidas ,sest nagu näha ma olen sellel alal väga võhik .

Tänud ette.

Soojusta väljast -vähemalt 100mm(vill+20mm RKL tuuletõke) võib ka rohkem ,kuidas resursid kannatavad...Mina soojustaks lisaks seest ainult sel juhul kui seinad kõverad või klikiaegsed materjalid seinas,oleneb ruumide suurusest-üldjuhul üle 50mm seestpoolt ei soojustata
Homme,lisan pildid ka...

Tuuletõkke "Z" liist 30x20x20,samm 600mm,seejärel veel tuulutusroov 50x20x20 horisontaalselt või vertikaalselt ,oleneb millist fassaadikatet kasutad.

Tänud piltide eest! Aga äkki sa oskad öelda mis selle ruudu hind umbes võib tulla kui karkass, vill ja tuuletõkkeplaat panna ? siis teab arvestada umbes väljaminekuga.

Ei hakkan vist uut teemat tegema räägiks siin teemas siis oma mured kõik ära ja äkki saab vastuse ka Arvatavasti peaks tegema mingi ventilatsiooni ka et enam ei tekkiks seda niiskust? Oma vaatenurgast näen ma seda asja nii et seinast läbi toru ja lihtsalt ventiilid?

Küsimus kaks mis küttesüsteemi te soovitaks? Maakütte ,puit keskkütte? Või midagi muud

andreas kirjutas:Tänud piltide eest! Aga äkki sa oskad öelda mis selle ruudu hind umbes võib tulla kui karkass, vill ja tuuletõkkeplaat panna ? siis teab arvestada umbes väljaminekuga.

Materjal umbes 460kr/m2

andreas kirjutas:Ei hakkan vist uut teemat tegema räägiks siin teemas siis oma mured kõik ära ja äkki saab vastuse ka Arvatavasti peaks tegema mingi ventilatsiooni ka et enam ei tekkiks seda niiskust? Oma vaatenurgast näen ma seda asja nii et seinast läbi toru ja lihtsalt ventiilid?

Küsimus kaks mis küttesüsteemi te soovitaks? Maakütte ,puit keskkütte? Või midagi muud

Sellest valikust on maaküte kahtlemata kõige mugavam ent ,kas ka kõige soodsam? Võtame aluseks näiteks 200m2 maja,kujutan ette,et 700-800 jm maakütet on piisav. Paigaldus,automaatika ca 250 000.-(sisaldab radikaid ka-pakkumisi tehakse seinast seina-see on umbkaudne suurusjärk). Hilisem elektrikulu automaatika tarvis ca 1200kr kuus. Ehk paari aasta pärast pead kutsuma tehniku,kes vahetab ära ühe "ära surnud" tihendi.Mugavus missugune!Loodussõbralik värk.
10.-ne aasta lõikes teeb see kulusid 250000+144000=394000kr= 3283,33kr kuus
20.-ne lõikes 2241,66 kr kuus
30.-ne lõikes 1894,44kr kuus
Teoreetiliselt peaks lõpuks jääma vaid kulutatud elektri hind kui tehnika vastu peab.Antud arvutus sai tehtud arvestamata vahepealset elektrihinnatõusu.
Mina saan aru,et mida suurem pind seda väiksemad kulutused lõppkokkuvõttes on.


Puhtalt puuküte ei tule kõne allagi- 500/600kr/m3 ,keskmiselt 15m3 kütteperioodi jooksul(oleneb maja soojapidavusest muidugi)= 7500kr kuus (kui just omal metsa pole) Vaevarikas variant.

Hübriidküttesüsteeme ei oska eriti kommenteerida.Ehk siis niipalju,et köetakse 1-2 x nädalas,massin ca 40000.-,seega umbes 1000-2000 kr kuus +oma vaev+(elekter?)

[quote="dumbuser"]............Siis peaks see aurutõke olema enne soojustust.........quote]

Vot selline küsimus, et kui seest viimistleda vanu seinu, kas siis näiteks ennem uute laelaudade ja seinakattematerjali ( oletame, et kips )paigaldamist
peab paigaldama kile.

Seest välja: seinakattematerjal,aurutõke,roov(mille vahel vill),sein.Tihtilugu jääb veel seinakatte ja aurutõkke vahele ka veel roov-(horisontaalselt)oleneb tulevast seinakattest.Kui 2.korrusel on "elu" siis lakke aurutõke pole vajalik.

Öelge sõbrad, kui ma asendan saepuru seestpoolt villaga. Kas vill käib otse vastu sõrestikseina väislaudu ja siis aurutõkkepaber või oleks enne veel tuuletõke ka vajalik? silikaatvooder muidu töötab ka nagu tuuletõkkena-või on see puhtalt "ILU" asi?

mis materjale siseseinte täitmisel kasutada? saepuru on kõik välja kaabitud-kas ka vill või mõni muu taoline. et häälitsused läbi ei kostaks.

Kustile.
Tere!
Enne villa, välislaudise peale, pane tuuletõkkepaber ja seda võimalikult hoolikalt. Kuigi ideaalset tulemust nii tehes ei saa, ajab see ikka asja ära. Kui sa kohe kindlasti väljaspoolt ei taha asjale läheneda.
Kui sul maja Tallinnas võin korraks läbi tulla. Igat vana maja peab veidi individuaalsemalt vaatlema.

To Konica.
Kivilla. tihedab ja raskem, summutab paremini.

To Andreas.
Kui sul maja Tallinnas võin korraks vaatama tulla. Läbi seina nn. Freshid panna ei pruugi su niiskusprobleemi lahendada.
Kalvi
53310965

Puhtalt puuküte ei tule kõne allagi- 500/600kr/m3 ,keskmiselt 15m3 kütteperioodi jooksul(oleneb maja soojapidavusest muidugi)= 7500kr kuus (kui just omal metsa pole) Vaevarikas variant.

wtf?

7500 krooni aastas on siin õige number ja see jääb alati kõige odavamaks kytmismeetodiks.
Odavus saavutatakse lihtsalt oma kondiliigutamisega.

Mul on nende piltide kohta küsimus. Soojustus läheb küll ilusti silikaadi peale aga kui voodri taga on tuulutusvahe (nagu tavaliselt on), siis pole ju soojustusest tolku. Või mis?

Kui sul on silikaatvoodritaga tuulduv õhuvahe siis jah pole sest soojustamisest tolku.

Sellise voodriga majal mitu lahendust
a) silikaatvooder maha lõhkuda ja panna kandvale seinale soojustus + välisvooder
b) silikaatvoodritagune lastakse spetsvahtu täis. Sisu lihtne- puuritakse seguvahedelt augud ja spetspumbaga pumbatakse kiirestipaisuvat vahtu täis. Pärast võid lisasoojustust juurde panna.

Kahtluseuss kirjutas:Mul on nende piltide kohta küsimus. Soojustus läheb küll ilusti silikaadi peale aga kui voodri taga on tuulutusvahe (nagu tavaliselt on), siis pole ju soojustusest tolku. Või mis?

Vot seda teemat on siin foorumis juba lahatud piisavalt. Palun kasuta otsingut.

Kalvis pakkus välja küll a) ja b), aga ei pakkunud välja c) varjanti. See oleks siis see mida Kalvis ise tegi ja kus tuulutusvahest tekitatakse kinnine õhuvahe, mis hakkab tööle selle seina n.ö. tervikosana.
Ise ka tegin selle c varjandi. Eks me siis kodanik Kalvisega vaatame, kas tuleb varsti tõmmata maja juurikast maha või peab pinsini vastu.