Ehitusfoorum

Ehitaja jättis pinnase väljakaevamata, lasi kaevata ainult taldmiku aluse ja ehitas sellele vundamendi. Seejärel pani kihi? liiva ja tihendas ära. Projektis ette nähtud 6 rida fibo 5te, ehitaja arvas, et 5st reast piisab. Vundamendiplaan näeb ette fibo V 250, A-A läbilõikel aga fibo V 200. Ehitaja kasutas muidugi viimast varianti. Kas vundamenti ei ehitata vundamendiplaani järgi? Pinnas savine ja praegu täiesti vesine peale suuri vihmasid, taldmik praktiliselt vee sees. Drenaazi pole vaja, arvas ehitaja. Ehitus toimub kõva ettemaksuga sulas. Mida ette võtaksite? Kas see pinnas ei hakka vajuma? Kas see ongi hea ehitustava, mida lubati?

Et sinisilmne ettemaksu tegija - edu sulle
Kas projekteerija on dreenaaži ette näinud? Selleks sa ju tallegi kõvasti ja sulas maksid?
Järelvalve peaks maksma umbes mingi 20k, kui karpi teed, sellise ehitaja korral otsi omale mõni kiiresti-kiiresti.

Drenaaži vajaduse ja vundamendi kandevõime kohta on raske midagi öelda - andmeid vähevõitu.

Kogu mure on sul juriidiline - antud juhtumil lähtutakse lepingust. Kui sul on kinnitatud projekt siis pole sul head ehitustava vaja taga ajada vaid lähtutakse kõrvalekalletest projektist. Kui kinni pole peetud on kohtus võimalik ehitajat võita, on kinni peetud on ehitajal õigus. Kogu probleem on sul juriidiline ja soovitaks pigem juristide poole pöörduda.

Kalvis kirjutas:Kogu mure on sul juriidiline - antud juhtumil lähtutakse lepingust. Kui sul on kinnitatud projekt siis pole sul head ehitustava vaja taga ajada vaid lähtutakse kõrvalekalletest projektist. Kui kinni pole peetud on kohtus võimalik ehitajat võita, on kinni peetud on ehitajal õigus. Kogu probleem on sul juriidiline ja soovitaks pigem juristide poole pöörduda.

millisest lepingust, kui ehitus käib ettemaksuga sulas?

Ilmselt peaks keegi targem käima kohapeal ,et antud olukorda analüüsida .palja jutujärgi on raske midagi kommenteerida ,võibolla on veel miskit teisiti kui olema peab ,parem karta kui kahetseda .
Olen pidanud pea iga eramaja projektis muudatusi tegema ,kuna arhitekt ei ole ehitaja .

iffoniff kirjutas:....Olen pidanud pea iga eramaja projektis muudatusi tegema ,kuna arhitekt ei ole ehitaja .

...ja siis kukub maja kokku See, kes maja projekti teeb, kinnitab ju oma allkirjaga,et asi on OK.

Või on siis nii,et projektimuudatuse oled teinud enne ehituse algust ja siis arhitektiga kooskõlastanud...

Ei aita siin ei ussi ei püssirohi,ole ise mees ja sunni ehitaja ehitama projekti-järgi.Kui ei tule välja on kas projekt bussipileti peal või oled ise lõdinäpp.

Kui puudub projekt ja ehitusluba siis kahjuks pead ettemakstud raha koolirahaks lugema ning täna, et ehitaja pole sulle KOV ametnikke kaela saatnud trahvi tegema (mida nad meelsasti teevad niipea kui tellijaga tekib vaidlemine ehitusalal).

Inimesi on igasuguseid,mina,näiteks ei söandaks küsida raha ette isegi siis kui kõige peenem peos.Sunnin tellijat alati ehitusjärelvalve palkama(kaitseb mõlemaid pooli)-jah hingab küll kuklasse aga rahad on õigeaegselt käes...

Oli nii kinnitatud projekt, kui ka ehitusluba. Ehitajalt nõutud hinnapakkumises oli 5 rida. Maja oli võtmed kätte. Detailset hinnapakkumist küsisime viis korda. Öeldi, mis see teile annab?Töövõtuleping oli kolmelauseline, millest esimene oli, et tellija on KOHUSTATUD maksma hinnapakkumises esitatud summat , seega sulas. Maksime ära ja siis hakkasid jamad. Osutatud vigadele öeldi, et mis vahet seal on. Palkasime järelevaataja, eirati ka teda. Mitte midagi ei saanud enam teha. Hunnik raha oli sees, ca 500000.- Tööd kulgesid aeglaselt, ajagraafikust ei tahetud rääkida. Lõpuks palusime neil tööd lõpetada ja raha tagastada. Viimasena maksime neile 8000.- ainult tööraha 24 m2 põrandale peno+võrk panemise eest. See on Tartu firma. Mõru maik ja ilmne ülekohus.

Kõik normaalsed toimingud ja paberid PEAB ikka ennem lepingu allkirjastamist läbi tegema. Sealt tulevadki vead, kui tellija on nõus 5 realise pakkumisega. Mõtle ,kui palju on töid ja detaile "võtmed-kätte" ehituses. (ei pea silmas seda,et valmib karp ja uksed aknad ees, nagu enamus ehitajate "võtmed-kätte" süsteem )
Miks makstakse sulas firmale? Ettemaks EI saa olla suurem, kui 50%. Kui firmast ei ole midagi teada, ei kvaliteedi- ei töösse suhtumisest, siis soovitan soojalt jagada majaehitus etappideks.
I- vundament
II- majakarp
III- völisviimistlus
jne....

Siis näed kohe ära ,kellega on tegu. Vundament on hea näitaja. Kui ikka kvaliteeti pole- lõpeta leping. Ja õnneks pole ka vundamendi eest ettemakstud summa võrdväärne "võtmed-kätte" maksumusega.

Kui siinkohal juba juttu möödalaskmistest tehti, siis küsiks, kui palju on normi piires projektist kõrvalekaldeid üldse lubatud ???
Nt kui vundamendi pikkus on 10.2 m ja ehitaja teeb vundamendi 10.1 m... (tegemist ilmselge projekti eiramisega)

No sellele EI saa üheselt vastata. Kui edasi tuleb seinad laduda, siis saab asja päästa. Kuid kui tellid vundamendile näiteks elementmaja, siis on asi ikka päris hull.

Õu fakk. Loen ja imestan, et kuidas küll IKKA VEEL, peale miljon korda rääkimist on sellised inimesed, kes nii sinislimselt suudavad elada. Aga teha pole vist enam midagi tarka. Selle raha eest keeraks ma vähemalt ehitajal sootunnused kaela peale kokku. Aga eks sa ise tead kui lihtsalt sa seda raha oled saanud ja kui lihtsalt sa seda ära annad. See tagantjärgi targutamine ei muuda enam midagi.

Eestikinnisvara kirjutas:No sellele EI saa üheselt vastata. Kui edasi tuleb seinad laduda, siis saab asja päästa. Kuid kui tellid vundamendile näiteks elementmaja, siis on asi ikka päris hull.

Selle jaoks ongi normid ju! Alati on võimalik hiljem kas suuremal või vähemal määral päästa... Küsimus ei ole päästmises!
Küsimus on palju hea ehitustava vms (RYL) kehtestab kõrvalekalde maksimummäära ?

Sa ei saa seda nii küsida. Kuidas sa küsid, et mu vundament peab olema 10.2 meetrit, kuid tehti 10.1 meetrit. See on 100mm pambusesse. Väga palju.
Sellisel juhul ei saa rääkida lubatud kõrvalekalletest. Kui vundamendi nurgad on madalamal/kõrgemal teatud mm. siis ok, saame sellest rääkida.
See "hea ehitustava" kõlbab minu arust vaid seina kõveruse vabandamiseks.

Samas kas sul on 5 realise hinnapakkumise ja 2 realise lepingu sisse kirjutatud midagigi RYL kvaliteedi nõuetest? I don´t think so...
See jätab jälle valitud ehitajale (ettevõttele) taganemisruumi.

Kui ehitaja üritab hoopis sulle "heade ehitstavadega" pähe istuda ja väidab, et see on ok, siis palka pädev järelvalve, kes kinnitab kõik möödapanekud. Siis saame tasapisi edasi liikuda.
Veel parem oleks mingi kalkulatsioon, et vundament tagasi viia projketijärgsesse seisundisse.

Aga kui seesama ehitaja eirab ka järelevaatajat. Ei vasta ega reageeri märkustele. Järelevaataja asi on kinnitada tellijale, jah , mitte midagi EI SAAGI TEHA. Kui tellija on lihtinimene, kes ei peagi neist asjust midagi teadma. Ei tea, milline peab välja nägema leping jne. Kas kohtusse on mõtet minna?

Kui ehitaja mingit iba ajab, teemal, et järelvalve on loll ja ajab mingit täiesti mõttetut asja taga siis mina saadaks ehitaja kurele. Kohtuteema on siis mõistlik, kui sa kuidagimoodi midagi tõestada saad. Kui kõik oli suuline ja sularahas ja igasugu lepingud on umbes 4 lausega siis on küll üsna vähe lootust. Mis muidugi ei tähenda, et ei peaks üldse proovima.

Järelvaataja märkustele mittereageerimine on tavaline asi ja juhtub igapäevaselt suurfirmadeski, kellel palgalised järelvaatajad. Määravaim on just ehitusleping oma sisuga. Selle puudumisel on pea lootusetu juhtum.
Soovitused sellistes situatsioonides:
Tehke alati projekt ja pange see lepingu lisasse. Projekt ei pea olema litsenseeritud arhitekti oma, piisab kasvõi käsitsi joonistatust. Olen kasutanud lihtsamat lahendust - ehitaja ise joonistab sobiva joonise, kontrollin üle ja märkuste puhul lasen seda täiendada. Nii saab lihtsamini pooli rahuldava lahenduse.
Kirjutage alati kvaliteedinõuded lepingusse sisse või tehke lepingulisa. Eestis kahjuks puuduvad tunnustatud normid, seega tuleb kasutada soomlaste omi, N:RYLxxxx. Kui muidu ei oska, kirjutage tolerants - N:mõõdud võivad erineda 1 m kohta 1 mm.
Lepingusse jätke alati võimalus tööd koheselt lõpetada, kui on näha, et ehitamine ei sobi.
Kui lepingut ei soovita ja eelistatakse suuliselt asju ajada ning sularahas maksta siis mitte kunagi ei maksta ettemaksu. Kasvõi maksate iga päeva õhtul tehtud töö eest päevaraha, kuid ette ei maksa sentigi.
Hea tava on kohtus see, kui kolmest ekspertiisist 2 on ühisel seisukohal. Ära loodagi, et ekspert sulle kaasa tunneb, tema lähtub lihtsast vastusest - kas vundamendile on võimalik ehitada peale maja või mitte. Ilu teda ei huvita.
Tee kõik nii, et kohtusse poleks vaja minna. Esiteks on kohtuskäik väga kurnav. Alla 10000 ei tasu üldse minna, kui just pole pereadvokaati.

Ma mõtlesin pigem seda olukorda, kus mitte ühelegi ehitajapoolselt negatiivse hinnangu saanud järelvaataja märkusele ei reageerita. Seda ma küll ei usu, et kõik asjad on ehitaja teinud õigesti ja igasugu muud tegelased ajavad ainult kiusu. Aga mida mina ka ehitusest tean.

küsimus jäi nats segaseks? kõik kommid jahuvad lepingutest.200 plokk ajab asja ära ei ole hullu hinnavahe 250 plokiga ei tule suur võrreldes ehitusmaksumusega . kui savi pinnas siis tuleviku jaoks kui aias läbi muru ei taha vajuda tuleks drenaaz panna

Tüüpiline.
Just nii need asjad käivadki.

Ainult et, mis see hea tava siin on?
Kas see on hea tava, et tellija tellib projekti, kus vundamendi plaan ja lõige lähevad vastuollu. Tellib sellise praakprojekti alusel hinnapakkumise ja töö. ning pärast siunab ehitajat, kelle ise on valinud?
Või on hea tava see, et omavalitsuse ametnik annab praakprojektile rohelise tee?
Kus see hea tava siin on?