Ehitusfoorum

Niisiis asi lõpuks nii kaugel,et vaja veel pump osta aga enne vaja targemate nõu,millist osta!
Põrandakütte toru on 16 alupex,kokku on põrandas ca.470m ja kollektoris 5 sektorit!

terv.

Maaküte ikka. Siinkohal võiksid ilmselt rohkem infot anda, kui suur elamine on, kivi/puit seinad, palju aknapinda on, mitu inimest elab, mis pinnas, kas tarbevesi ka pumbast... Kui maakütet tahad, siis vaata mõne müüja kodulehte, kus hinna- ja pumbapäringuks küsitakse päris mitu küsimust. Täpsema info saad ikka firmadest.
Nt.
http://www.movekgrupp.com/page.php?ide=34
http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mid=42&smid=100
http://www.pgehitus.ee/index.php?page=82
http://www.kliimaseade.ee/component/opt ... 98/step,1/
jne

Oh vabandust!
Silmas pean ikka tsirkulatsiooni pumpa,mis põrandas vett ringi ajab!
Kütteallikaks on Ioonküte!

Vabandused veelkord segaduse tekitamise pärast

terv.
Silver

grundfos ups 25/60 näiteks

pakuksin Grundfoss Alpha 25-60.natuke kallim kui UPS aga kõvasti energiasäästlikum.

53285116
Küttemaailm Oü
Tähe 135a, tartu

Veel parem on, just energiasäästu silmas pidades Grunfos Aplha2 25-60 180, samuti saad Küttemaailmast.
Alpha2 võrreldes on Apha+ B-energia klassi pump, Alpha2 aga A-energiaklassi pump.
Lähed poodi..... külmikut ostma - vaatad energiaklassi, eks? Eelistad lausa A+, kui on võimalik.
Aga pumba mis töötab 24/7, ostad C-energiaklssi oma , seda UPS 25-60 hetkel on.
See aasta peaks tulema ka B-klassi pump, hetkel pakkuda ei ole.

Õige jutt.

Hind 1500 kallim kui Alpha+

Rostfrei kirjutas: Lähed poodi..... külmikut ostma - vaatad energiaklassi, eks? Eelistad lausa A+, kui on võimalik.
Aga pumba mis töötab 24/7, ostad C-energiaklssi oma , seda UPS 25-60 hetkel on.
See aasta peaks tulema ka B-klassi pump, hetkel pakkuda ei ole.

Päris nii lihtne see siiski vist ei ole. Kui võrdlesin ikka õigeid pumpasid (A võimsus 5...45, C 50,60,70)
siis oleneb kuidas pumbad töötavad. Näiteks täisvõimsusel (24/7) kulub kulude võrdsustamiseks (praegustel hindadel ) üle 6 aasta. Teine eeldus on et võrreldavatel võimsustel teeksid ka pumbad vähemalt võrdväärse töö. Mitte ei usu et üks teeb 5W sama mis teine 50W ga. Nende pumpade suurim vahe on minu meelest nende juhtimine,ühel astmeline teisel sujuv. Selle üle kumb on õigem vaieldakse tänase päevani.
Kodumasinatega võib aga juhtuda nii nagu juhtus minu naisel. Läks iseseisvalt poodi kuivatit ostma ja saabus koju kuivatiga (mis müügimehe sõnul pidi lausa super vähe "voolu võtma" ) milles saab aga paraku kuivatada ainult 3 kg pesu korraga ( hind aga suurem kui "tavalisel'' ).

Nõus, A-klassi pumpadel tasuvusaeg hetkel väga pikk. KUID 2011? läheb elektriturg lahti ning elektri hind peaks hüppeliselt kallinema.
Tegelikkuses ei ole tegu sujuva reguleeringuga, vaid pump reageerib ise vooluhulkade (termo kinni-termod lahti) muutustele ning vastavalt sellele muudab ka oma kiirust. Kui paljud teist käivad katlamajas pumba kiirust regullimas?
Kui paljudel on aluseks kütteprojekt, kus on ka välja arvutatud süsteemi reaalsed vooluhulgad / rõhukaod -> selle asemel on 95% kodu kasutajatest torumehe arvamus - küll "see" sobib. "See" on aga tihtilugu jõhkralt üle diemensioneeritud.
Samas ma julgen väita (reaalne elu): 25 -60 pumal on võimsus 50-60-70; sama väärsel A-klassi pumbal on see 5... 45 W, reaalselt süsteemis töötav A-klassi pump 25-60 võtab 11-20 W, sõltuvalt koormusest.
Vahe tuleb eeskätt mootori tehnoloogiast (püsimagnetmootor) kui ka kasutatavate pindade eelnev töötlemine, ehk et vesi voolaks "libedamalt"

Lihtsalt täpsustav küsimus . Kas vesiküttesüsteemis on vahet kui pump teeb tööd suuremal kiirusel (eeldatavasti ka võimsusel) lühikeste tsüklitega või väiksemal kiirusel aga koguaeg? Kuidagi ei tahaks uskuda et ühe kasutegur on võrreldes teisega 2 korda (pigem on viga juhtimises või üledimensioneerimises).

Küttes pumba kiirus (tegelikkuses vajalik süsteemi vooluhulk) sõltub suuresti küttevajadusest, st välis temperatuurist ning selle muutumisest.
Kui tihti sa käid katlamajas pumba kiirust reuleerimas? -> näiteks täna, kui on ilus ilm, lähed hommikul katlamajja ning keerad pumba I kiirusele?
Vaevalt Pigem paneb ta 24/7 kas II või III kiirusel. Alpha pump aga tundes koormuse vähenemist, vähendab automaatselt ka pöördeid ning sellega koos ka energia tarvet.
Pumpade ehituses on vahe, just mootori tehnoloogias - tava mootor versus püsimagnetmootor. Ei ole selles füüsikas nii tugev, et seda vahet kommenteerida. Alpha seeria A-klassi pumbad näitavad reaalset energia tarvet vattides. Ühes süsteemis sai huvi pärast välise voolumõõtjaga kontrollitud pumba poolt tarbitavat energiakulu ning võrreldud seda näitu pumbal kuvatava näiduga - numbrid kattusid.
Muidugi on ka hinnavahe - C klassi pump on 2x odavam kui A-klassi pump.

Ok küsin siis teistmoodi. Üks ja sama pump astmed näiteks 50/100/150. Ütleme et ruumide soojavajadus vastab vooluhulgale, mille suudab tekitada pump kiirusel 1 ehk võimsusel 50W .
Esimesel näitel töötab pump 1astmel ja kulu tunnis on 50W (pumba tööaeg on 1 tund ja sisuliselt sama soojavajaduse kestes töötab pump pidevalt) .
Teisel näitel töötab pump 2 astmel ja kulu tunnis oleks ju samuti 50W (pumba tööaeg 0,5 tundi ja sama soojavajaduse kestes töötab pump tsükliliselt- 0,5 tundi sees, 0,5 tundi väljas)
Kolmandal näitel töötab pump 3 astmel ja kulu tunnis oleks ikka 50W (pumba tööaeg 1/3 tundi ja sama soojavajaduse kestes samuti tsükliliselt- 1/3 tundi sees, 2/3 tundi väljas).
Ärge nüüd millegiga visake , saan aru et tegelikkuses see nii ei ole kuna tekiksid suured temperatuurikõikumised. Tegelikkuses on vahel termostaadid mis hoiavad ruumitemperatuuri ühtlase ja sellest sõltuvalt on töötsüklid teistsugused. Näited tõin sellepärast et nii oleks lihtsam aru saada (kuna proportsioonid jäävad samaks). Kus panin pange? Kui vesiküttesüsteemis on vajalik pidev ringvool siis
on vist astmelist pumpa pea võimatu mugavalt juhtida kui pole varnast võtta onu kes istuks katlamajas
Sellisel juhul nende astmete mõte?

mhm..keegi on ikka siin eestis targem kui grundfos'i insenerid
aga bmw ostetakse kindlasti viimase peale mudel

grundfos uued pumbad on ka vaiksemad ja automaatreguleerimine ei tekita näiteks radikates kohinat kui osa termostaate sulguvad..
neid uusi pumpasid tuleb osta ja paigaldada, siis lähevad hinnad ka alla
sama kehtib ka uute telekate jms koduelektroonika kohta

TO: Imelik.
Ma saan küsimusest aru.
Kuid küttesüsteemide eripära on temp vahes ehk deltaT - kui pump töötab 0,5h ja 0,5 h seisab, siis sul muutub trastiliselt ka ruumide temperatuur ning süsteemi juhtimine on üsna keeruline.
Kütte süsteeme iseloomustab deltaT ehk peale- ja tagasivoolu temperatuurid vahe, mille järgi käib tegelikult kogu süsteemi reguleerimine ja juhtimine. Selleks aga on vaja, et pumbad 24/7 tööd teeksid.
Vastuseid on veel palju, aga esiteks: HIND. Astmelised pumbad on odavama lahendusega ning tootmises olnud kaua-kaua aega. Arenduskulud jne on ju vaja ka tagasi teenida
Ka astmelisel pumbal tegelikkuses energia tarve kõigub: mida väiksem on vooluhulk, seda väiksem on ka tarbitav võimsus. Ehk kui termod end kinni keeravad, siis süsteemi vooluhulk väheneb ning energia tarve samuti. KUID sellega kaasneb ebameeldiv kõrvalnähe: müra teke süsteemi (torud, radikad, termod), sest et vooluhulk küll väheneb, kuid vee liikumise kiirus suureneb.
Siin hakkabki rolli mängima pumba enese võime kiirust vähendada.
Kui vaadata UPS 25-40 ja Alpha+ 25-40 seeria pumpade energia tarvet (mõlenad on B-klassi omad), siis siin vahet ei ole. Alpha+ 25.... 45 W, tavaline UPS 25-40 25-35-45 W, ehk vahet ei ole. Kuid Alpha+ saavutab eelise just tänu oma võimele ise kiirust muuta.
Alpha2 seeria pumbad on aga hoopis teise mootori tehnoloogiaga.
Veel üks näide.
Kui võtta aluseks mingi standartne olukord, kus 100% vooluhulka esineb 410 h/a; 75% vooluhulka 1 026 h/a; 50% vooluhulka 2 394 h/a; 25% vooluhulka 3 010 h/a.
Ja nüüd vaadata 3 pumba UPS 25-40 - Alpha+ 25-40 ja Alpha2 25-40 energia tarvet, siis:
UPS 25-40 - 213 kWh/a
Alpha+ 25-40 - 203 kWh/a
Alpha2 25-40 - 102 kWh/a
Veel: UPS 25-60 on C klassi pump, Alpha+ 25-60 on B klassi pump. Kui nüüd neid veel omavahel võrrelda, siis on vahed veel suuremad.

Uhh, pikk ja lohisev jutt sai

OK. Ilmselt võiksime me siin veel pikalt jahuda sellel teemal aga vaevalt see enam teemaalgatajale huvi pakub. Sinu postituste põhjal võib järeldada et osa pumpasid töötavad süsteemis ebaratsionaalselt ehk suur osa nende kasutatud energiast ei kulu sihtotstarbel. Elektrikuna võin vaid oletada et see üleliigne energia raisatakse siis ilmselt pumbast eralduvaks soojuseks kuna pumba poolt tekitatavale vooluhulgale seatakse termode poolt ette takistus (pumba töö on raskendatud ja ta hakkab kuumenema). Kas nii?
Nii võib ka lõpuks pumbast valgust saada (erieffekte)
Vabandus veelkord teemaalgataja ees (rohkem lolle küsimusi ei tule).
Tänud Rostfrei .

Ei mul on väga huvitav lugeda mida uut on välja arendatud!Peab vist ise hakkama ka mõtlema pumba vahetust Alpha2 vastu!
Hariv on kõik see!

Rostfrei kirjutas: UPS 25-40 - 213 kWh/a
Alpha2 25-40 - 102 kWh/a

Ilusad numbrid.
Arvestaks siis 111kWh kokkuhoidu aastas. Nii 150 krooni

UPS 25-40 maksab 1 287,75
Alpha2 25-40 maksab jupp üle 3000

Niiet rahalises mõttes 10 aastaga kallim pump ära ei tasu. Kaua tal eluiga on? 5 aastakest?

Aga uhke tunne on küll moodsa pumbaga

Pumba eluiga on VÄHEMALT 10 aastat, eeldusel et süsteem on korras (olemas nii vesi kui elekter ja need vastavad nõuetele).
Ega ma ei sunni sind ju ka korralikku ja kvaliteetset autot ostma, ka žigullil on 4 ratast ja rool ning viib punktist A punkti B
Ja hetkel tõesti ei maksa elekter midagi, kuid aastal 2011 hakatakse veidi teisiti asju nägema.
Ning ega ka kahisev termo ju kedagi sega, panen pea padja alla ja magan edasi.

Et siis UPS on saast... selge.

Mina ei ostagi pumpa, maakütte agregaadil on pumbad sees ja teevad oma tööd ise.

Eks kontekstist annab kõike välja rebida