1. leht 1-st

Püstlaudis vs horisontaalne

Postitatud: 15 Sept 2008, 11:21
Postitas Külaline
Küsimus siis järgmine - plaan on meie vanale talumajale peale soojusmist peale panna uus laudis ja suurrem osa tööst teha ise. Seletaga täeilikule võhikule kõike seoses teemaga püstlaudis vs horisontaalne.

* miks eelistada üht teisele
* materjalikulu erinevused
* paigalduserinevused (tips & tricks)
* paigalduse keerukuse erinevused
* jne

Re: Püstlaudis vs horisontaalne

Postitatud: 23 Sept 2008, 14:24
Postitas High-Q
1) esiteks keskkonna sulandumise teema, kui ikka kõrvalhooned kõik püstlaudisega tehtud, siis ühte hoonet eraldi horisontaalis nagu totter teha. see oleks esimene valiku aspekt. kui teisi hooneid ei ole või on lähiajal täielik renoveerimisplaan, siis pole see nii oluline.

2) voodrimaterjalikulu on ligikaudu sama, kui oskad arvestada mõõtusid.
näiteks kui sinu taluhoone on ühekordne viilkatusega maja räästaaaluse seinakõrgusega 2,5m, siis oleks tark püstlaudise puhul näiteks 5,1-5,2m osta. väike reserv kulub alati ära ja siis saad praktiliselt kogu laua ära kasutada. väiksematest ärasaetud juppidest teed aknakohad ja vajaminevad lühemad lauad. siinkohal aitab natuke matemaatika ja loogika tundmisest.
horisontaallaudise puhul on üsna kindel (kui sul just väga väike maja pole), et pead lauda vahepeal jätkama. kuna nii pikki laudu sa ei saa. mulle jätkamine ei meeldi, tuleb palju arvestada: jätkukohad imho on soovitav võimalikult erinevatesse kohtadesse hajutada ja siis tulevad lauad täiesti erineva pikkused on palju mõõtmist.
ainus miinus püstlaudisel on alusroovituse suurem materjali ja ajakulu, sest seda on soovitav teha püstroov+horisontaalroov. siinkohal olen aus ja tunnistan häbi, et mina alumist püstroovi ei pannud, vaid panin tuuletõkkele ainult paksu horisontaalroovi :oops: kuigi õnneks saab tuul ilusti läbi puhuda ja seni on nii tuuletõke kui lauad seest ilusti kuivad.

viilkatusega maja puhul on püstlaudise (valmis voodrilaua puhul, mitte poola laudis) põhiladumist kaks: üks variant on lauad kõik täispikad, sh otsaseinad (mina tegin nii) ja teine on teha 1 korrus (või nii palju, kui on räästaalust seina kõrgus) kõik ühe pikkuselt ja ülejäänud teha lühikestelt laudadest ja kasutada kattelauda. imho see nii ilus pole, sest siis tuleb rohkem sobitamist ja lihtsalt läheb rohkem aega. küll võib kattelauaga natuke materjali säästa, st lühikesi juppe paremini ära kasutada.

3) paigaldusjuhised: kasuta naelapüstolit (või kruvipüstolit). tõsiselt. kui endal pole, siis rendi. kiirendab ja lihtsustab paigalduse protsessi tunduvalt. ise paigaldades eeldan, et sul mingit kanget tellingute süsteemi või tõstukit rentida kallis ja madalama hoone saab vabalt ka pikema redeliga ära teha. nüüd kujuta ette, et oled katuseharja all redeli otsas, ühes käes voodrilaud, teises käes haamer ja hamba vahel nael. üks käsi jääb ju täitsa puudu :scratch: . kui tulevikus plaanid kasutada, siis võid isegi kompressori ostmise peale mõelda. odavam asjaarmastaja kompressor maksab 1500-2000 kr, sellega saab nii rehve pumbata, survepesurit või värvipritsi kasutada, kasutada erinevaid naela- kui ka (viimistlusest kuni voodripüstoliteni) klambripüstoleid.

viilkatuse puhul kindlasti osta reguleeritava nurgaga nurgik. siis paned üks kord mõõdu paika, loodi ja selle nurgikuga viilunurga paika ja saad mitu lauaotsa korraga nurga all lõigata.
tikksaag oli väga abiks, eriti aknakohtade lõikamiseks, aga üsna täpne käsi peab ka olema. käsisaega ] tüüpi sisselõiget jube keeruline teha.
väike nõuanne (alamosas õpi teiste vigadest): proovi tuulekastid, räästa ja aknaääred enne kevadet ära teha, sest linnukesed kipuvad kangesti voodri taha pesitsema tulema. pärast nagu ei tahaks enam pesasid lõhkuda. mul elab siiamaani ühel pool akent voodri taga tihane ja teisel pool varblane :banghead:

4) kui ise teed, siis telli kindlasti koos kruntimise ja värvimisega (kui lauad pole veel tellitud). säästad kolossaalselt palju aega ja närve ja tulemus tehasest on parem kui ise tehtud. eriti on see oluline sügise ja talve tulekul, kus normaalseid värvimiseks sobivaid päevi väga vähe. kodus sees sa ju värvima ei hakka. krunt ja 1 kiht värvi + 1 kiht kaasa (pärast naelakohad niikuinii vaja üle käia ja parem seda teha näiteks järgmine aasta suvel) on vast nii 60 kr ruutmeeter lisa, mis on võrreldes enda töö ja värvide/kruntide ostmisega ikka kaduvväike summa.

mul oli saunamaja u 100m2 seina pinnaga ja kahekesi koos elukaaslasega tegime eelmine november kuivemate ilmadega mõne päevaga ära. koos mõõtsime, mina lõikasin tikksaega laudu parajaks (3-4 tk korraga), mina üleval redeli otsas (kui seda vaja oli), tema all hoidis lauda paigas. laud loodiga paika (nurgalaud ja vahepeal kontrolliks), paar laksu ülevalt naelapüssiga ja siis redeliga alla tulles ülejäänud naelad. uus laud paika jne läks.

siiski mingil põhjusel sümpatiseerib mulle püstlaudis rohkem, vähemalt maakodu pildis. ise valisin selle.

Re: Püstlaudis vs horisontaalne

Postitatud: 23 Sept 2008, 22:19
Postitas ponkskar
High-Q kirjutas:ainus miinus püstlaudisel on alusroovituse suurem materjali ja ajakulu, sest seda on soovitav teha püstroov+horisontaalroov.
Teine miinus peaks veel olema, kuigi see võib-olla kuulub nati sellesse teemasse,et kui on meskit valesti pandud, siis nii juhtubki.kuid ma ei tea tegelt.... Nimelt kipuvad voodrilauad mädanema seina alumises osas ehk siis kui on püstlaudis, siis mädanevad kõikide laudade alumised otsad ja peaks mingite aastate pärast välja vahetame kogu voodri, aga kui on horisontaalne laudis, siis peaksid välja vahetama paar alumist lauaringi.

Mulle meeldib siiani veel horisontaallaudis. Eks näis, kevadel endal see töö ees, siis näha kumma variandi valin. Loodetavasti horisontaalse :)

Re: Püstlaudis vs horisontaalne

Postitatud: 24 Sept 2008, 00:42
Postitas jn
Panin horisontaalis, viiluga majale, alumise serva laius 8 meetrit, jätkama pidin ainult neid laudasid mis akendest allapoole jäävad, saagisin kõik otsmised nurgad 45* alla et jookseks katusekaldega paralleelselt, jätkukohad ikka püstiselt (jätsin ka kerge vuugi sisse nii 3 mm, et vesi ja lumi saaks jäätudes paisuda. Kogu töö tegin ära üksi (kolm viilu). Kinnitasin naeltega ja kruvidega läbisegi, esialgu ühe naelaga kinni siis sai loodima ja vuugilaiust parajaks sättima hakata. Kruvisid kasutasin seal kus oli vajalik suuremat külgetõmbejõudu rakendada, lauad ju vahest ikka kisuvad viltu. Ei tea kas see õige tegu teha nii ikka oli, puu elab ju seinas oma elu edasi ja kui ta ikka tahab kaarduda siis võib-olla viskab kruvidel pead otsast ära oma toore jõuga, mida naela puhul ei juhtuks.
Kui võimalik pane distantsliistu alla tihedama sammuga ja kinnita laudis siis üle ühe distantsi külge, seda sellepärast, et kui laua kõrgus on mingi 12 cm ja sa paned terves laua kõrguses ühele kinnituskohale 2 naela siis arvesta millist valu saab distantsliist iga jooksva meetri kohta. Distantsina oli minul kasutusel a 45 mm laiune liistakas ning tihe kinnitus teeb selle päris auguliseks (ehk siis lõhub lihtsalt puidu ära, see soodustab aga kahjustuste teket). Kui kruvidega panna siis puurisin ikka augu ette ja siis kruvi järgi. Oleks hea kui on kasutada kaks akudrelli - ühe otsas puur, teise otsas kruvikeeraja otsik siis ei pea koguaeg vahetama, tasub ära aja kokkuhoiu mõttes. Kruvi pead liiga sisse mitte keerata - lõhub jällegi puitu. Kui viilu alla tuleb veeplekk siis soovitan punnisoone lisaks ka ära värvida enne kõige alumise laua paigaldust, veeplekk kinnita aga enne kõige alumise laua paigaldust vajalikule kõrgusele. Laudise tellisin juba kahekordse värvikihiga, lisaks sain värvi kaasa - see kulub kõik värviparanduste tegemiseks ja kruvi ning naelapeade värvimiseks. Siin võib juhtuda see, et laudis on pärast laiguline, mina värvisin kogu pinna üle, värvi jätkus ja hajutab ning välimus nagu oleks maja uuesti üle värvinud, laia pintsliga ei võtnud hullult palju aega ja energiat.

Kui rääkida visuaalsest pildist valiku tegemisel kas püst- või rõhtlaudis, siis oleneb ka viilu nurgast, kui on liiga terav nurk (alla 45*) siis püstine laudis muudab selle viilu väljanägemise veelgi kitsamaks ja kõrgemaks. Kui jälle üle 45* siis kipub jälle rõhtlaudis maja laiaks venitama, oleneb alumise külje pikkusest.

Horisontaalis on veel üks hea asi, iga järgmise laua asetad eelmise peale ja siis saad kinnitada (ei pea olema kolm kätt). Laua kinnitamist alusta sellisel juhul keskelt ja liigu otste poole, nii saad sättida mõäemat otsa vajadusel kas siis üles või allapoole.

Hetkel ei menu rohkem, mina tegin nii, otsisin ka vastavat kirjandust enne aga suht vähe oli vastavates puutöö ja ehitusraamatutes kirjas. Eraldi teema on kinnitusnaelad ja kruvid. Siinkohal olen vait ja jätan selle sinu otsustada. Naelu kasuta kindlasti kuumtsink ja laudise naela - s.o. väikse peaga.