sissesõidutee

[renks]

Tervist.
Mul tulevase onni juurde vaja miskine tee rajada. Praegu on nö tavaline heinamaa.
Mul teooria selline, et lükkaks sahaga kooriku pealt minema ja paiskaks koorma tavalist kruusa (seda liivaga segamini täitematerjali) tekkinud renni. Laseks traktoril mõned korrad üle ka sõita.
Või peaks vähe tummisemat kildu panema?

[Hiid]

sõltub, kui mäda su heinamaa on, aga üldjuhul käib see küll. Pealiskihis ei tee kild muidugi paha midagi. Eriti, kui sinna ka suuremad pillid kunagi peaks tahtma tulla

[eml]

Mul oli sama variant.
Oli heinamaa ja pidin tegema tee 70 meetrit.
Panin otse põllupeale umbes 25 cm 32-64 kildu .
Peale seda umbes nädal tuli aeroci koorem ja fibo koorem ning tee pidas ilusti vastu. Hiljem toodi muidugi veel ehitusele kuskil 25 koormat liiva jne ning nüüd on tee väga kõva.
Peale panin veel 10 cm 0-32 kildu ka, et natuke siledam oleks.

[ponkskar]

Ise lasin mullakihi ära koorida (kahjuks seda on 30-40cm), siis vedasin ~20cm liiva ning lasin selle 500kg patsutajaga kinni ning siis sinna peale 20cm kruusa. See samuti patsutajaga kinni. Esimesed autod vähe vajusid, aga nüüd on enam vähem. Mul muidugi see jama ka, et asi kallaku peal.
Kõige suuremat puudust tunnen (ilmselt ainult ehituse ajal), et autodel on väga raske ümber pöörata, rekkaga ei saa üldse ligi.
Ja kui liiva või kruusa tood, siis vaata,et oleks ikka savine, see seob. Mingit rannaliiva, kus savi pole, pole mõtet tuua, siis on autod kohe jamas.

[Ardi]

Mina arvan,kui on õhuke kiht mulda ja all mineraalne kiht,siis lükkaksin mulla ära.Kui on aga tüma maa,siis veaksin vaid peale ja mulda ei puudutaks(muidu jääb vettpidav kraav,milles olev täide tallatakse ajapikku maa sisse),allapoole suuremat,kas jämedat kruusa,killustiku või suisa lõhatud paasi ja peale peenemat fraktsiooni.Endal ka sama asi plaanis,alla lõhatud paas ca 70kr/tonn ja peale killustikutuhk ca 30kr/t või kruus ca 60kr/t,mulla jätan lükkamata.

[renks]

OK, tänks, võtan labida ja teen väikse geodeetilise uuringu. Väga tüma maa ei tundu olevat, kahe raba vahel selline seljandik

[eml]

Minul oli see maa olnud aastakümneid heinamaa ja väga kõva koorik oli peal

[Ardi]

Minul oli see maa olnud aastakümneid heinamaa ja väga kõva koorik oli peal

Seda enam,kui kooriku pealt lükkad,siis jääbki nagu kauss vett hoidma,mina veaksin sel juhul ainult peale,aga ma pole ka ju spets,vaid võtan asja oma loogikaga.

[ponkskar]

Mul oli selline see pealmine mullakiht,et kui ei sadanud st kuni jaanipäevani, sõitsid veoautod 15tonni killustikuga nagu koliseb heinamaal, kui tulid vihmad, siis ei saanud õieti sõiduautogagi sõita.

[aivar00]

See nn. koorik on rohukamar. Nii kui selle ära lõhud oled silmini sees. Ühel tuttaval on maja metsa ääres. Majani suurest teest ca 500 m. Mees oli küll nõuka ajal traktorist kuid teed teha ei viitsinud. Belarusiga polnud ju vahet kuskohast täis peaga üle põllu koju kolistad. Nüüd lapsed sõiduautodega hädas. Kuna põldu enam ei harita sõidavad ühte rada kuni kamar läbi läheb. Siis võetakse kõrvalt rada. Ja nii juba aastaid.
Seetõttu see "küna" jutt ei ole loogiline- vesi imendub ikka maasse. Kui aga täidad selle nn. küna jämedate kivide, kruusa või suure rahakoti olemasolul killuga, siis peale kruusapadi ja ongi korras. Kõige alla soovitatakse panna veel spetsiaalne kangas nn. ühtlaseks vajumiseks. Vaadake kasvõi kord kuidas teedeviletsuse mehed uut teed teevad. Ikka pehme muld välja ja täide asemele. Põlluservad kiva täis- ainult vea paks kiht alla ja pane õhuke kruusa või killupuru kiht tasanduseks peale. Kui mulda alt ära kaevata ei viitsi- ei raatsi paned lihtsalt alustäidet suurte kivide näol paksemalt. Endal vajus rohukamarast ca 20 cm kõrgune kivitee kõik maasse ühe aastaga. Tõin peene kruusa peale ja nüüd on ideaalne. Juba üle 10 aasta ei ole kätt külge pannud.

[Ardi]

See nn. koorik on rohukamar. Nii kui selle ära lõhud oled silmini sees. Ühel tuttaval on maja metsa ääres. Majani suurest teest ca 500 m. Mees oli küll nõuka ajal traktorist kuid teed teha ei viitsinud. Belarusiga polnud ju vahet kuskohast täis peaga üle põllu koju kolistad. Nüüd lapsed sõiduautodega hädas. Kuna põldu enam ei harita sõidavad ühte rada kuni kamar läbi läheb. Siis võetakse kõrvalt rada. Ja nii juba aastaid.
Seetõttu see "küna" jutt ei ole loogiline- vesi imendub ikka maasse. Kui aga täidad selle nn. küna jämedate kivide, kruusa või suure rahakoti olemasolul killuga, siis peale kruusapadi ja ongi korras. Kõige alla soovitatakse panna veel spetsiaalne kangas nn. ühtlaseks vajumiseks. Vaadake kasvõi kord kuidas teedeviletsuse mehed uut teed teevad. Ikka pehme muld välja ja täide asemele. Põlluservad kiva täis- ainult vea paks kiht alla ja pane õhuke kruusa või killupuru kiht tasanduseks peale. Kui mulda alt ära kaevata ei viitsi- ei raatsi paned lihtsalt alustäidet suurte kivide näol paksemalt. Endal vajus rohukamarast ca 20 cm kõrgune kivitee kõik maasse ühe aastaga. Tõin peene kruusa peale ja nüüd on ideaalne. Juba üle 10 aasta ei ole kätt külge pannud.

See kamar pole ainult pealt tihedaks sõidetud vaid ka poole meetri sügavuselt,seega on veeimendus aeglane ka teekanali põhjast(erinevalt peeramaast) ja vajalik on vee ärajuhtimine.Teedevalitsuse mehed teevad tee servadesse alati ka kraavid,mis välistaksid tee aluspõhja pehmenemise.Pinnasteel on 2 põhjust sissejäämiseks.Väikestel autodel pinnasest läbisöömine(tatiga käivad rattad ringi ja söövad end maasse,mida parem muster,seda harvemini,ent kiiremini maase kaabib),suurtel autodel aga lisaks ka läbivajumine.Seega aitaks väikeste autode kasutamisel vaid pealmine kare kiht,mis takistaks rataste sissekraapimist,juhul kui tegemist pole augukohaga ja kraav teeservades.Järelikult sõiduautode jaoks piisaks pinnasteele 10cm paksusest kattekihist ja aluskihti oleks vaja vaid aukudesse(lohkudesse,kuhu vihmaga koguneb vesi).Seega tuleks teerajamisel arvestada sellega,kas raskete masinate juurdepääs on aastaringselt vajalik.

[ponkskar]

Minul ongi olnud siiani kõige suuremaks probleemiks tee, st nüüd enam ei ole, aga juulis oli. Kui maja juurde peab seguauto pääsema, siis peab arvestama,et see kaalub mingi 35tonni ja kui see sisse jääb, siis....Mul jäi Nüüd septembris käisid veelkord, siis nüüd oli kõik ok. Ja alguses tee lihtsalt selline tee, mille eesmärgiks on hea kandevõime, siledust, tolmuvabadust jms pole mõtet mõelda. Kui maja valmis, siis vaja niikuinii teed kohendada. Siis juba vaatad, mis sinna kõige pealmiseks kihiks paned (purustatud asfladi näiteks).
Linttraktor objektil ei teeks ka paha (mul igaks juhuks on )

[renks]

Teemaga seonduv küsimus ka siia veel: kas ma selle tee jaoks pean kellegagi kooskõlastama ka midagi? Ehitan ta pmtslt tühja koha peale, kõik omale krundile, v.a siis see koht, mis 'riigimaanteega' (kõlav nimi ühe külavahetee jaoks ) ühtib.
Kraavi 'riigimaantee' ääres ei ole. Krunt mul selle maanteega piirneb ühest küljest.
Krundi viimatise mõõtmise juures on kirjade järgi olnud mingi teedevalitsuse vms esindaja ja liitsõna 'teekaitsevöönd' jäi kah justkui kuskilt paberilt silma.
Võib see üldse kedagi huvitada hiljem? Või regullib see 'teekaitsevöönd' lihtsalt seda, et ma oma puukuuri või jumal teab mis asju kohe tee äärde kombainereid kimbutama ei püstitaks?

[Hiid]

ma ei kooskõlastanud kellegagi ja arvan et see ei ole ka hea mõte, kui just peavalu omale ei taha.
kui just ei ristu Tartu-Tallinn maanteega...