Ehitusfoorum

Sooviks arvamusi selle kohta, kuidas soojustada puitkatust, millel on kasutatud hingavat aluskatet. Katuse ehitus selline: puidust katusekate (kimm), roov (50x50), tuulutusliist (25x100), aluskate ELKATEK 95 SD, sarikad.
Kasutasin nn. hingavat aluskatet, kuna see toimivat ühtlasi tuuletõkkena ning pidavat võimaldama villa paigaldamist otse vastu aluskatet.
Viimasel ajal olen aga kuulnud, et suurema niiskuskoormuse korral ei jõua ka hingav aluskate kogu niiskust läbi lasta ning tekkiv kondents kipub soojustust märgama.
Lahenduseks olevat kas aluskatte alumise poole ventileeritavaks tegemine või siis korraliku aurutõkke paigaldamine soojustuse (Paroc vill kahes kihis) sisepoolele.
Esimese variandi puhul kaotab minu arvates aluskate oma tuuletõkkefunktsiooni, teise puhul näib muutuvat vältimatuks sundventilatsiooni paigaldamine.
Siiski see viimane variant tundub hetkel kõige mõistlikumana.
Kas keegi oskab kommenteerida või välja pakkuda mõnda alternatiivset lahendust - mul nimelt väike eelarvamus igasuguste aurutõkete ja sundventilatsioonide suhtes - äkki annaks kuidagi ilma läbi ajada...

Tere. "Hingava" aluskatte korral on sisemine aurutõke üsna oluline. Aga see sisemine aurutõke ei muuda mingeid parameetreid ventilatsiooni osas. Venti on vaja nii aurutõkke puhul kui ka ilma. Läbi mitte ühegi piirdekonstruktsiooni ei tohi tekitada ventilatsiooni. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Suur tänu vastuse eest.
Selline täpsustus veel, et kas peaksin aurutõket paigaldades "pakkima sisse kogu katusealuse (seinad-laed-põrandad) või piirduma katuslaega, kus on kasutatud "hingavat" aluskatet?
Mis ventilatsiooni puutub siis ma ei mõelnudki maja läbi seina õhutama hakata - väljandusin ilmselt veidi ebatäpselt.
Praegune ventilatsioon toimib seinas olevate õhutusklappide kaudu, väljatõmbe eest hoolitseb korstna tuulutuslõõr. Tulevikus on kavas lisada veel sundväljatõmme köögist ja pesuruumist. Sellest peaks minu meelest piisama.
Sundventilatsiooni all pidasin eelevalt silmas eelkõige mingit kogu maja läbivat õhutustorustiku rägastikku.

Tere. Kuna on teadmata seinte ja põranda konstruktsioon, siis vastust ei tea. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere

mul täpselt sama probleem
kuidas teha seina soojustuse(penoplast) ja aluskatte liitekoht ?

ise küsin, ise "vastan"
Kas krt keegi oskab siis öelda, kuidas teha seina soojustuse/tuuletõkke ja hingava aluskatte liitekoht.
Kuulsin ka sellist varianti, et pannakse tuuletõke vertikaalselt, kuid aluskatte ja tuuletõkke vahele jäetakse mingi 2cm vahe, et soojustust tuulutada. See peab ju mingi jama olema - soojustuses ei tohiks olla õhuliikumist - samas kui aluskate on hingav, siis ei olegi ju seda vaja.
Kes ütleb, mis variant on õige ?

Tere. Järelikult ei viitsi keegi aega kulutada, et välja pinnida, kuidas seina ja katuse/lae konstruktsioon välja näeb. Praegu loeb välja, et konstruktsioon koosneb kahest materjalist: aluskattest ja soojustusest, kusjuures viimase puhul pole ka selge, kas tegemist on villa, peno, vahtklaasi , roomati vm. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Seina soojustuseks 100mm peno (väljastpoolt), sein ise fibo.
Katuse soojustuseks 250mm klaasvatti.
Ühenduskoht võiks tulla seina peale ehk siis seina kohale.

Tere. Peno üks funktsiooni on ka tuuletõke, mistõttu on vajalik kaks tuuletõket (aluskate ja peno) õhutihedalt kokku liimida. Sobilik liim on polüuretaanliim (mitte lahusti baasil). Aluskattelt tilkuv vesi tuleb juhtida eemale, parim oleks veerenni, kuigi seda tavaliselt ei viitsita teha. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Aitäh hr Piirfeld
Arvasin ise ka seda liimimise varianti ..

noneh .. järgmine probleem
teise korruse vintskapil on puitsõrestikseinad, mille peale tuleb tuuletõke.
Kuidas ühendada tuuletõkkeplaat ja aluskate ?

Tere. Natuke filosoofiat: Lääne ehituskultuuris materjali tootja lahendab ära ka tüüpsemad sõlmed ja liited, mis antud materjali paigaldamisega kaasnevad. Seetõttu on ka tootjatel terve hulk igasuguseid vidinaid nomenklatuuris, et materjali paigaldaja saaks õige asja õige lahenduse jaoks ühest kohast kätte. Eesti ehituskultuuris teeb tootja oma nänni valmis ning edasi pole enam tema asi, kuidas see liita mõne teise ehitise osaga. Seetõttu toimub massiline iseleiutamine. Kui ka mõnel tootjal ka on olemas need lisavidinad, siis tänu hinnakääridele korrektse ja iseleiutatud lahendite vahel tootja peagi loobub sellest mõttetust laoseisust.
Nüüd konkreetsemalt. Soojustus peab olema tervik suletud kontuur. Seda ka altpoolt. Kui seal all suletud kontuuri pole, siis puhub lihtsalt sisse või ronib rott sisse. Seda kontuuri ei saa moodustada tuuletõkkega, vaid mingi muu tugeva materjaliga. Kui kasutada samat kontuuri ka ülal, siis ongi olemas pind kuhu liimida.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

veelkord tänud hr Piirfeld, kaalun tõsiselt penoseinade tegemist vintskapi külgedele. Paneks 100-se peno 100-ste prusside vahele ning liimiks ülevalt aluskatte külge - see peaks vist parim lahendus olema.

Paraku arvatakse ekslikult, et penoplasti võib kasutada ka tuuletõkkena, pean silmas meie kauplustes müüdavat penot, mille hinnaklass on ca 700 krooni ringis kantmeeter, sest see on suurte mahukahanemistega, ehk siis ca aasta pärast (võib ka varem) on penoplasti ühenduskohtades ca 4-8 millimeetrised vahed. Ei aita ka see kui penoplaatide paigaldamisel lastakse ühenduskohad makroflexi täis.
Kui kasutada kallimat saksamaal toodetud penot, siis on lugu vähe parem, aga hind on vähemalt 2 kordne. Sellisel juhul oleks ikkagi hinna poolest mõistlikum katta odavam peno üle tuuletõkke kangaga.

hmm ..
samas ei keela keegi mul seda tuuletõket panemast ning selle peale võib ju aluskatte veel paigaldada, mille ühendamine katuse aluskattega peaks palju lihtsam olema.

Kas eelpool nimetatud aluskate (Elkatek SD 95) tuleks paigaldada üle kogu katuse või tuleks harja tippu jätta ka mingi tuulutusvahe? Mingil joonisel hakkas selline asi silma ja nüüd kui vaja paigaldama hakata siis küsimus kas sellisel juhul ei kao tuuletõkke funktsioon!? Soovitati jätta mõlemale poole harja tipust 15 cm laiune vahe.
Ette tänades
Riho

Aga kui on selline mure, mis ei anna korralikult magada nüüd - maamajal kivikatuse puhul on pandud saarikatel põik suunas hingav aluskatte Divorol isekleepuva ribaga ja Isover 200 mm kahe kihina 100+100 mm, aurutõkke ja roovitus on paigal. Nüüd avastasime, et töömehed vist ei kasutanud liimriba terve katuse ulatuses vaid löödi klambritega tihedalt saarikate vastu kinni nagu tavakilet (nagu öeldi alguses liimiti kokku aga pärast loobuti sellest sest tuul oli kõva, segas tööd..heh) .... Mis nyyd saab - kas tuleb kõik maha võtta ja panna juurde tuuletõkke ?!!

Ega hästi aru nüüd küll ei saa, aga kui on oht läbipuhumiseks, siis tuleb see kindlasti likvideerida. Villsoojustus on eriti tundlik läbipuhumisele.

riho23 kirjutas:Kas eelpool nimetatud aluskate (Elkatek SD 95) tuleks paigaldada üle kogu katuse või tuleks harja tippu jätta ka mingi tuulutusvahe? Mingil joonisel hakkas selline asi silma ja nüüd kui vaja paigaldama hakata siis küsimus kas sellisel juhul ei kao tuuletõkke funktsioon!? Soovitati jätta mõlemale poole harja tipust 15 cm laiune vahe.
Ette tänades
Riho

kui see kate on nö hingav, siis milleks see vahe ?

see tekitas endalgi kahtlust, et milleks seda vahet teha kui kate niigi hingav on! soovitati sedasi teha!? tahakski teada kas veel keegi soovitab või on keegi sedasi teinud?

..ega see kile nüüd ka alati "niigi hingav ka pole". Millisest konstruktsioonist on üldse jutt? Tõmbad pööningule tuuletõkkeks selle kile katuse alla ja arvad, et pööning nüüd" hingab" rahuldavalt?

Vabandust, aga aru võib saada igatpidi.

kuna väidetavalt on tegu hingava aluskattega mis toimib ka tuuletõkkena siis selles ongi küsimus kas ta hingab rahuldavalt kui ei ole harjalt lahti lõigatud!? samas kui harja pealt lahti lõigata siis minu arust nagu kaob tuuletõkkefunktsioon.
konstruktsioon seest välja:
kips
vahe
aurutõke
sarikad
aluskate
distantsliist
roov
plekk

soojustusena plaanis kasutada puhurvilla

mina lõikasin igaksjuhuks lahti
soojustuseks on mul peno, mis on tuulepidav.
ja mis tuul seal pleki all ikka nii väga mühiseb?

Riho see on katusekatte alune ristlõige, aga kuidas see soojustus kulgeb? Ulatub see harjani välja või keerab pennide kohalt ennem ära nii, et harja alla jääb veel väike pööning? Kui nüüd võtta keskmine viilkatus millel pennid tavaliselt harjast allpool 1/3- ku peal, siis jääb sinna pennide peale küllaltki suur õhuruum. See oleks kasulik küll tuulduvana ehitada. Selleks tuleks soojustus, mis tuult kardab ka seal tuuletõkkega kinni katta.

Hiid!
Pleki all peab just tuul eriti hästi puhuma, teistmoodi ei saa sinna kogunenud niiskus lihtsalt välja.

mina kavatsen harjani välja soojustada ja mingeid auke ma sinna ülesse aluskattesse küll ei hakka puurima.