Ehitusfoorum

I korruse elanikud kurdavad ,et põrandad külmad.Soovitakse soojustada altpoolt.Põrand;betoonpaneelid selle peal laagid ja kohe põrandalaud.Kelder puudub,maapinnast paneelideni umbes 0,5 m.Millised oleksid optimaalsed lahendused põranda soojustamiseks.1 korter soojustas seestpoolt, tulemus paneelid on alt kaetud tihedate veetilkadega,majal puudub ka vundamendi tuulutus.

Üpris karm tegevus on 0,5 m kõrguses ruumis mingit ehitustegevust arendada.
Pakuks esimeses lähenduses, et teeks põrandaaluse tuulutatavaks ja soojustaks ikka seestpoolt.

See et ühel soojustatud põrandal on kondens all on loogiline. See osa on palju külmem kui teised põrandaosad ja sinna see põranda all olev niiskus siis kondenseerubki.

Kõige optimaalsem tundub olevat korterite sees soojustus põrandalaakide vahele.
Ilmtingimata tuleb tekitada vundamenti tuulutusavad(suvel lahti,talvel kinni).
Endal oli aastaid tagasi sama olukord 1 korrus,paneelide all 0,5 m maapinnani(liiv).
Panin laakide vahele 5 cm villa ja peal laudpõrand,lapsed roomavad ja mängivad põrandal
häda pole midagi - põrand on soe.Kestnud tänaseks juba 8 aastat ja ei kurda. Penoplasti
ei soovita panna,ajab ummuksissse ning laagid ajapikku kõdunema.See et teil veetilgad
paneeli alla tekkisid ongi ilmselt penoplasti või siis kile süü...

Teemast kõrvale, aga miks peno laagide vahel ajab laagid kõdunema??
Palun põhjendust.

Tjah,jäi ennist jutt vist vähe poolikuks.Sai hiljuti just ühte 1 korruse korteri põrandat ümber tehtud,
kus laagivahed olid 5 penoga täidetud ja kõik praod püüdlikult makrofleksi täis lastud.
Ilmselt oli süüdlane makrofleks,mis selle põranda ilusasti umbe ajas.Peno ei hinga miskitpidi,
küll aga hingab puit mis kogu niiskuse mis betoonist tuleb endasse imab.Ja nii ta ajapikku hapuks
läkski.Laagid olid juba poolpehmed ja PLP mis laagide peal oli - kenasti hallitanud.
Kogu teema sai alguse sellest,et tellija ütles : laminaat imelikult jala all vetruma on hakanud...
Kokkuvõte : peno võib laagide vahele panna,aga ärge makrofleksiga küll tihendage...
Ja keldris või siis vundamendis olgu ikka tuulutus-vendiavad ilusti olemas,et põranda
niiskus normis püsiks.

eelpool oelvat peno ja hingamise juttu ei tohiks küll keegi tõepähe võtta.
See peno, vahu ja puu hingamine läbi teie vaatevinkli on küll väga BS
Puhtalt väljamõeldud jutt, millel ei ole midagi pistmist tegelikusega...

erikvukk kirjutas:Tjah,jäi ennist jutt vist vähe poolikuks.Sai hiljuti just ühte 1 korruse korteri põrandat ümber tehtud,
kus laagivahed olid 5 penoga täidetud ja kõik praod püüdlikult makrofleksi täis lastud.
Ilmselt oli süüdlane makrofleks,mis selle põranda ilusasti umbe ajas.Peno ei hinga miskitpidi,
küll aga hingab puit mis kogu niiskuse mis betoonist tuleb endasse imab.Ja nii ta ajapikku hapuks
läkski.Laagid olid juba poolpehmed ja PLP mis laagide peal oli - kenasti hallitanud.
Kogu teema sai alguse sellest,et tellija ütles : laminaat imelikult jala all vetruma on hakanud...
Kokkuvõte : peno võib laagide vahele panna,aga ärge makrofleksiga küll tihendage...
Ja keldris või siis vundamendis olgu ikka tuulutus-vendiavad ilusti olemas,et põranda
niiskus normis püsiks.

Vaheta nüüd ruttu oma kasutaja nimi ää. Seda ehitajat ei saa küll tõsiselt võtta

Mis ajast Paul Keres ehitusspetsiks on hakanud ?

garri gasparov kirjutas:Mis ajast Paul Keres ehitusspetsiks on hakanud ?

Mis ajast gasparov midagi ehitusest teab?
Ma tahaks ikkagi sellele peno jutule saada põhjendust - tahaks teada, mis alusel sellist pulli kaka juttu aetakse?
Seda teemat on siin küll lahatud, aga ikka leidub "insenere".
Kokkuvõttev tsitaat piibliks kujunevast kirjatükist:
Veeauruga seoses on tähtis hoone välispiirde (sein, lagi, põrand) selline ehitus, mis ei lase tekkida kondensatioonivett (kui seda tekib lubatud kogus, peab ta saama välja kuivada). Ehitusfüüsikas tuntakse siseruumiõhu niiskusega seotud mõisteid ventilatisoon,veeaurusiduvus, veeauru diffusioon, ja veeauru kondenseerumine, mõiste hingamine on aga määratlemata .

stividor kirjutas:I korruse elanikud kurdavad ,et põrandad külmad.Soovitakse soojustada altpoolt.Põrand;betoonpaneelid selle peal laagid ja kohe põrandalaud.Kelder puudub,maapinnast paneelideni umbes 0,5 m.Millised oleksid optimaalsed lahendused põranda soojustamiseks.1 korter soojustas seestpoolt, tulemus paneelid on alt kaetud tihedate veetilkadega,majal puudub ka vundamendi tuulutus.

See korter, mille põrand on seest soojustatud naudib ilmselgelt teiste arvelt sooja põrandat. Kui rajada nüüd põrandaalune tuulutus, siis need veetilgad tuulduksid ära, aga suure tõenäosusega tekiks siis vesi soojustatud korterite külma betoonpõranda ja sisemise soojustuse vahele. Usun, et odavam tuleks soojustamine tavalise esp-ga alt, kui teha täiesti aurutihedat põrandasoojustust seest.

Aga kui seespoolt soojustada ja all on kütmata kelder, kas siis villa alla peab panema tõrvapappi või ei?

Niiskust pidav kiht peab olema soojustusest sees pool, ehk soojema ruumi pool.

RR kirjutas:Aga kui seespoolt soojustada ja all on kütmata kelder, kas siis villa alla peab panema tõrvapappi või ei?

Võta see vill, aga soovitavalt vahtplast ja mine koli oma töödega keldrisse üle !

ja kui see kelder on 0,5 m kõrge, siis ei ole just kõige mugavam seal tilkuva betooni all midagi teha, nagu juba öeldi.

"Hea" jutt siin eespool . Vesi on sama "märg" igal pool ja ajal. Pole vahet kas
Teil on auk kummikus, või puudub tald (lõpptulemus on sama).
See on teema , kus ma võin tunduda imelikune aga Te ei suuda reeglina tekitada
probleemi seespidiselt soojustades. Asi on puhtalt temperatuurides. Kui probleem esineb, ei puutu soojustusmaterjal asjasse.

Imelik kirjutas:See on teema , kus ma võin tunduda imelikune aga Te ei suuda reeglina tekitada
probleemi seespidiselt soojustades. Asi on puhtalt temperatuurides. Kui probleem esineb, ei puutu soojustusmaterjal asjasse.

Tundub imelik jutt jah. Kui konstruktsiooniks on ...

stividor kirjutas:Põrand;betoonpaneelid selle peal laagid ja kohe põrandalaud.Kelder puudub,maapinnast paneelideni umbes 0,5 m.

... siis sinna peale (siseküljele) villa lisamisel võivad probleemid, paneeli peal, vägagi lihtsalt tekkida. Või väidad et see on ohutu lahendus?

Homme katsun joonistada (niisama seda ära ei seleta).

Lubatud joonis.Joonistasin lihtsa suletud süsteemi- ekstreemsed olud, ilma täienduseta (sisemine varieeruva takistusega aurutõke teeb asja veel paremaks ja ei tekita lisariske). Antud juhul võid ka 50mm soojustust muuta ka 500 mm probleem puudub. Probleemiks saab villatolm, mis ei tohi jõuda tuppa.
Samasugusena saab ka teha ruumiõhuga ventileeritava süsteemi. Sel juhul on niiskusreziim parem ning põrand soojem aga keeruliaem teostada ning soojakadu suurem.
Mul on siiamaani mõistatuseks - miks meil tehti/tehakse (vähemalt 70 -ndatel tehti) sama konstruktsioon 80mm puit ja 50mm vill vastu betooni? See peaks olema probleemne konstruktsioon. Ilmselt mõtles
ka rokikas sellist?

Väga hea et selle teema siit leitsin. Nimelt elan 1. korruse nurgakorteris ning talvel põrand ja välisseinad kuradima külmad. Ühistu väljast ei soojusta nii pea ja kõik ehitusasjapulgad muutkui soiuvad et seest ei tohi soojustada kivimaja. Nagu näha on nad ikka parajad lambad. Räägivad lihtsalt kunagi kuuldud külajutte edasi ja ei muud.
Soojustan nii nagu Imeliku joonisel näha ja asi vask. Mis seal ikka hullemaks minna saab.

Ei ole lambad ja täitsa õiget juttu räägivad (kui need kivid ära unustada). See joonis ei sobi sellisel kujul kasutamiseks , sest on puudu sõlm sein/põrand (ning sealsed tingimused). Lisaks on programm "loll" ning arvab, et mul on põrandalaud nagu plaat ja õhuvahe kindlalt suletud.
Kui olukord on selline nagu kirjeldasid, saab ilmselt teha "sooja põranda" mille ümbrust ventileeritakse ruumiõhuga. Soojakadu ei vähene, ruumitemperatuur ei suurene, suureneb põrandapinna temperatuur. Arvan,et ka praegu on kõnesoleva põranda all lisasoojustus (lihtsalt valesti või ebakvaliteetselt paigaldatud). Soovitan soojalt pöörduda mitte ehitajate ja minusuguste foorumi "asjahuviliste" vaid väljaõppinud ja end töös tõestanud inseneride jutule.

Eelmine postitus siis minu sulest.
Imelik.