Teenindus ehituspoodides
Postitatud: 22 Aug 2008, 21:15
Ega midagi just ei üllatanud, pigem kuidagi tuttav tuli ette:
http://sloleht.ee/index.aspx?id=292632
Et siis võiks siin teemas jagada kogemusi materjalikaupmeestega, ka positiivseid.
Allikas:Kes kunagi on remonti teinud ja ehituspoodides käinud, see teab ilmselt ka tunnet, mis sunnib minema vannitoaosakonna peeglite juurde, et veenduda: jah, ma olen endiselt nähtav.
Ehituspoe teenindajatel nimelt on imeline võime panna sind aeg-ajalt ennast täiesti läbipaistvana tundma.
Igapäevane olukord minu pikaleveninud remondi päevilt ühes ehituspoes: seisan tülpinud näoga värviosakonna leti juures ja ootan inimest, kes tuleks ja ütleks, kas neil on juhtumisi Saaremaa lubivärvi. Ja kui on, siis kust ma selle leida võiksin.
Oskajail on lihtne: Kes täpselt teab, mida tööks vaja, see ehituspoes mõistagi hätta ei satu. Jänni võivad jääda need, kes tahaksid väga ise teha, aga ei tea täpselt, missuguseid materjale oleks mõistlik kasutada, Nemad ootavad ehituspoe müüjailt asjatundlikku abi. (Tiina Kõrtsini)
Ootan. Selja taha järjekorda lisandub teisigi kliente. Ootan veel. Teinepool saabub iseseisvatelt otsingutelt paleesuuruse poe maast laeni ulatuvate riiulite vahelt: tulemusteta. Ootame koos. Pärast kümneminutist ootamist, kui triibulise logoelevandi triibud viimseni pähe kulunud, otsustame ajaviiteks ringi käia. Kui mõne aja pärast värviosakonda tagasi jõuame, on inimesed endiselt leti ees, üks teenindaja tuhiseb mööda, aga ei lase end suuremat segada sellest, et ettevõtlikumad kliendid teda kõnetada üritavad.
Kellelt saaks poes nõu ja abi?
Oleme oma korteris vahelduva eduga remonti teinud umbes kaks aastat. Noh et ikka omal käel ja küll me hakkama saame, tööd ju ei karda. Ja küll spetsialistid ehituspoes aitavad, kui mingit vajalikku vidinat või vahendit üles ei leia, mõtlesime alguses – selleks nad seal ju ongi! Nüüd, kui paar aastat möödas, ei saa ma enam üldse aru, milleks on ehituspoodides iga osakonna juures need letid.
Toidupoodides, olen aru saanud, on pooled kassadest vahel suletud, sest müüjaid ei ole. Ehituspoodides ei saa põhjus selles olla, sest kiire ja osava tegutsemise korral võib teinekord kusagilt pimedast nurgast avastada trobikonna poe töötajaid, kes end vadistamise ja jalakõlgutamisega lõbustavad.
Aga tegutseda tuleb siis tõesti kiiresti, sest nad pudenevad imeruttu laiali, et muutuda kriipsusuuga asjalikeks klienditeenindajaiks, kes ülehelikiirusel sinust mööda lendavad: mina ei saa aidata, ma ei tööta selles osakonnas. Loota, et ta selle osakonna töötaja kähku üles otsib ja leti juurde suunab, on naiivsuse tipp.
Olen olnud olukorras, kus mees- ja naisteenindaja olid omavahel elavas vestluses, mille jooksul meesisend naisisendi juukseid viimase kõrva taha sättis ja teda põsest näpistas. Keksisin ümber nende jalalt jalale, et mingitki tähelepanu saada, aga ilmselt olid nende mõtted lootusetult mujal, sest minu "Vabandage, mul oleks üks küsimus!" ja "Kas te olete selle osakonna töötaja?" jäid vastuseta.
Kui lõpuks keraamilise plaadi, mille kohta küsimust tahtsin esitada, neile nina alla surusin, katkestasid nad vastumeelselt kudrutamise ja üks neist pöördus tüdinud näoga koguni küsima: no mis on? Niipea, kui olin kuulnud, et ei, neid plaate rohkem ei ole ja ei tule ka, sest neid ei toodeta enam, pöördus härra oma itsitava kaaslanna poole tagasi. Et end mitte täieliku tolana tunda (tahtsin tegelikult veidi enam abi) lontsisin allaandnult minema. Plaadid vannituppa ostsin lõpuks pisikesest plaadipoest, kus mulle pakuti valimiseks hulk eri lahendusi, soovitati kallite kõrvale peaaegu samasuguse väljanägemisega odavaid plaate, räägiti põhjalikult mõlema plussidest-miinustest ja pakuti lõpuks veel karamellkommi ka.
Sellised kogemused on tasahilju viinud mu arvamusele, et tegelikult pole klienditeenindajad ehituspoes mitte selleks, milleks mina olen arvanud neid seal olevat: kujutlesin nimelt, et nemad teavad täpselt, mida, milleks ja kuidas kasutada, oskavad soovitada, tutvustada, selgitada. Aga pole võimatu, et olen asjadest valesti aru saanud ja tegelikkuses on neil hoopis teistsugused ülesanded.
Praeguseks võin ma une pealt öelda kõigi ehitusmaterjalikaupluste asukoha oma kodulinnas ja paljudes teistes linnades ka. Arvan, et teeksin neis poodides ilmselt tohutut karjääri, sest pikaajalise remondi tulemusena olen pidanud paljudes poodides kõik vajaliku ise üles otsima. Olen ostnud valesid asju, sest klienditeenindaja on arvanud, et "need peaksid sobima küll", ja nende asemel ise lõpuks õiged leidnud. Olen pidanud uurima koostist-otstarvet-omadusi nii paljudel asjadel, et ausalt, ma võiksin küll juba teistelegi nõu anda.
Muidugi ei saa öelda, et mind poleks ehituspoodides üldse aidatud. Näiteks kui boilerit ostsime, siis ühmas teenindaja leti tagant toolilt, et seda te küll niisama ei jaksa ära vedada, ja jäi siis, käed rinnal risti, huviga vaatama, mis me edasi teeme. Kui küsisime, kuidas siis saab, tõi ta ülejärgmisest riiulivahest kohale ratastel kaubaaluse. Ükskord aitas müüja mul põrandaõli valida – küsis, pakkus, soovitas ja aitas valida. Ja kui trimmerit ostsime, saime asjatundlikke soovitusi nii palju, et pärast sellega koduümbruse võsas mässates ei jõudnud müüjat ära tänada – oma tarkusega oleksime mõnisada krooni kokku hoidnud ja täiesti mõttetu mudeli kasuks otsustanud.
Ma olen ise ka teinekord töölt viilinud, tõesti olen. Samas ma saan aru, et kui ühel päeval olen natuke luuserdanud, tuleb teisel päeval eriti pingutada – muidu tekiks tööandjal ju põhjendatud kahtlus, kas mind üldse on mõtet palgal pidada.
Siiani pole ma kordagi ühegi ehituspoe klienditeenindaja peale kaebust esitanud, sest ma pole väga kaebaja-inimene. Teenindajale endale, kui mõne juhtumisi lõpuks sabapidi pihku olen saanud, olen öelnud küll, et mis ma õigupoolest kõigest sellest arvan, ent üldiselt ikka vaoshoitult.
Lõpuks aga jõuad oma kuhjuvate ebameeldivate kogemustega paratamatult sinnamaale, et tahaks kellelegi kurta ja küsida – kaua võib?
Meetilgad tõrvapotis
Bauhofi kauplused on mõelnud sellele, et kliendid end aiakaupade osakonnas lageda taeva all ka vihmase ilmaga mõnusalt tunneksid. Selleks on ukse kõrval ootel kaupluse värvides vihmavarjud.
Nii mõneski ehituspoes pakutakse vaadata videot, kus meister parasjagu kõigi nõuete kohaselt midagi teeb – näiteks vannituba plaadib. Videoid saab ka kaasa laenata. Isetegijaile on sellest tublisti abi.
Kõik need klienditeenindajad, kes müüdavat kaupa põhjalikult tunnevad ning selgitusi jagada oskavad ja tahavad.
http://sloleht.ee/index.aspx?id=292632
Et siis võiks siin teemas jagada kogemusi materjalikaupmeestega, ka positiivseid.