Ehitusfoorum

Kui pikalt ja kuidas liigub vanas betoonseinas külm ja niiskus?
Oman hoonet, mis on 1938a valatud betooni laadsest segust ja saalungisse pn pillutud ka ohtralt maakive.
Hoone koosneb justkui kolmest betoon karbist või õigemini pikk betoonist karp millel on 2 vaheseina vahel mis on samamoodi 30cm paksud ja kokku valatud välisseintega. Mure aga seetõttu, et seda hoonet ei saanud soojustada väljastpoolt (valatud pmt maa peale ja lahti kaevamine polnud võimalik, puudub ka hüdroisolatsioon) Kaks osa kolmest on täis ehitatud ja nende vaheline sein on lihtsalt kummaltki poolt 50mm villaga üle kaetud ja kips peal aga kui mõelda mis ma teinud olen siis on se ilmselt vale lahendus kuna välisseinad külmuvad talvel läbi ja sealt antakse ka siseseina niiskust ja külma (külma muret polnudki tegelikult aga mõtlen et mis selle villaga seal vastu betooni juhtuma hakkab tulevikus.)
Muidu on seinad tehtud nii, et kivikarpi on ehitatud õhuvahega sisse justkui puitkarkass maja ja muid probleeme ei esine.
Kuidas peaksin käituma selle teise seinaga mida nüüd üheltpoolt katma hakkan? Kui ma teda ei soojusta jäävad nurad ilmselt väga külmaks kuna need on kokku valatud külma välisseinaga. Kui ma ta villaga üle löön siis ilmselt hakkab mul seal vill kunagi mädanema Kui teha aga õhuvahega siis läheb to sein täies pikkuses sama külmaks kui välissein ja jäävad külmaks mu teiselpool seina olevad eluruumis kus on vaid 5cm villa vastas.
Mõte oli teemantkettaga ühelt pooltki paari cm laiune ja suure teemantketta sügavune lõhe sisse lõigata et külm ja niiskus nii edasi ei kanduks aga kas se aitab? vahe laseks pärast vahtu täis. Samas kardan ülejäänud seinte laiali vajumise pärast ja hea meelega toda seina ei lõikaks... õldse maha võtta julgen veel vähem kuna tolle külge kinnitub teise poole karkass ja peaksin pärast uue seina ehitama kööki, vannituppa ja sauna (2 kõige kallimat ruumi mis äsaja ehitatud)

Jama suht suur aga milline HALB oleks vähem HALB ?
Lisan ühe pildi et teil lihtsam aru saada ja mul lihtsam seletada oleks.

see auk on nüüdseks kinni laotud ja seal on vähe väiksem aken sees ja sellesse ruumi tahan ma 2 tuba ehitada aga selle seina taga (kus punane püstjoon ja 4m märgistus) on mul juba valmis eluruumid ja se seina on ühes tükis välisseintega

Soovitaks ikka seda õhkvahega varianti. Kuigi külmaprobleem jääb, siis vähemasti ei tule kondensiprobleemi juurde.
Ei saa hästi aru kuidas teine ruum külmemaks läheb lisasoojustamisest.

Õieti kipub olema nii, et kui massiivsete müüride väljast soojustamine pole võimalik, tasub tõsiselt kaaluda, kas ehitada teine maja juba olemaolevate müüride sisse või ikkagi ehitada täiesti uus maja.

ma mõtlesin seda, et kuna arvestasin tolle kunagi siseseinaks jäävat siis sai teisele poole vaid 5 cm villa pandud ja talvel on to nüüd kõige külmem sein. Se sein on 8m pikk ja ühel pool on äärest meetri kaugusel ukse ava mis tollest äärest nagu kõvasti vähendaks niiskuse ja külma probleemi kuna läbi augu ju edasi ei kandu.....ukse kohalt tõesti jääb nö sillus ühendus. Ma jä´rjest rohkem mõtlen ikka seda teisest servast lahti lõikamist ......et kas annaks kuidagi metallist ankrud vms panna ühenduseks....ühest seinast saaks pikad tikkpoldid läbi ajada ja õuest mutritega pingutada kuna sinna seina auke olen varemgi puurinud aga teine sein mis otsaga sinna ulatub ....?

Eks saab ju igasugu asju teha. Seina saab otsast lahti lõigata ja kuidagi teistmoodi ankurdada. Kuivõrd tegemist ei ole standardse lahendusega, siis kirja teel täpset nõu küll ei julge anda. Muidugi, ega 8 m pikkune sien ka otste kaudu lõpmatult alla ei jahtu.

Kaaluda tasub veel seda, et kuna pildi järgi ei paista olevat seinte all horisontaalset hüdroislotasiooni, siis pole kuidagi pidurdatud vee kapilaartõus seintes. Siiani tõuseb vesi mööda seina üles ja kuivab seinast välja. Kui sein kinni ehitada, siis tõuseb vesi kõrgemale, et välja aurustuda. Selges eesti keeles - tulevane niiskusrežiim seintes on äraarvamatu.

Kapillaarniiskuse kohta olen kah uurinud jah ja tegelikult polegi palju uurida kuna se ju puhas füüsika ja igati loogiline. Tahtsin vaid niipalju öelda, et selle seina alla pidin teatud põhjustel augu kaevama ja seal all oli tolm kuiva vilma (Tegu oli viljaaidaga) ta on valatud mõnekümne sentimeetrise kivide kihi peale. Se ruum jaguneb mul nüüd kaheks ja uksega poolel ei näe ma väga välisseina püsti hoidvat rolli ja seal taga on mul ka köök (Kipsist ruumi lihtne renoveerida) Arvan et seal lõikan ta lahti või õigemini teen ukseaugu kuni välisseinani välja ja ukse kohale jääva silluse võtan kah maha ja ehitan üleliigse kipsist kinni . Teisel pool on lood keerulisemad, kuna seina taga on korralik saun ja dušširuum......seal saaks maksimaalselt ehk lõhed sisse lõigata sinna kohta kus ristub välisseina soojustusega. Aga kuidas peaksin sellist seina katma? Kipsi taha panna ei või ? Krohvitud ja värvitud seinast ei tule kah niiskus läbi? selles mõttes et peaksin ta tuppa kuidagi ära ventileerima, et se võimalik niiskus sinna lukku ei jääks ja sauna poolele ei trügiks. Kas oleks tark seal osas penoplasti kasutada vähemalt ühe karkassi vahe jagu soojustamiseks?

Sellest uksest käibki jutt, selle kohale on 70 aastaga se mõra vajunud. Ma ise usun et se meetrine seinatükk seal uksest paremal ei hoia seda 15 meetrist välisseina püsti sest 2 otsaseina ja 1 vahesein jäävad ju alles....Laetalad seovad kah mingil määral katus on kerge ja midagi rasket ka tulevikus ei tule. Mis arvate?

Põhimõtteliselt võib õige olla. Õnnetuseks on nii, et päris kindla vastuse saamiseks tuleb tellida hirmkallis ekspertiis.

Sai mõlemalt poolt 10-15 cm ulatuses lahti lõigatud, tekkinud vahed plaanin penoplasti ja vahuga täita nii, et isoleerin ära vaheseina otsa mitte välisseina (st et väike vahe jääb peno taha, et see seina vahe jääb siiski ühendatuks vana ja uue poole vahel. Mingeid mõrasid juurde ei tekkinud ja ka köögis ega saunas ei pea uuesti remondiga alustama. Armatuur, mis välisseina siseseinaga ühendab jäi siiski alles.
Kuidas tuleks see sein nüüd katta? kips vist väga ei hinga? Krohvisegud lasevad niiskusel välja kuivada? või kipsile paar resti sisse panna.....näiteks alla põranda äärde kus ta mid ei häiriks ? soojustust sinna ei tohi ilmselt panna ja polegi vaja ja pole ka plaanis enam. Mingi niiskus võib sinna maapinnast tõusta (Kuigi arvan et se on minimaalne kuna tegu on 70a vana viljakuivati / viljaaidaga ja valatud rusikasuuruste munakivide kihi peale ja ahju vundamenti tehes oli sealt müüri alt tuhkkuiv....lahti lõigatud vahedest nägin ilusat helekollast klaasvilla mis oli sama tooni kui pakist võetud ja mingeid niiskuse kahjustusi pole kahe aastaga tekkinud Lõikasin muidu ka pööningult ühe laua välja, et seada jäetud õhuvahet kontrollida ja olen aasta jooksul paar-kolm korda sinna piilunud ja pole ei vee piiskasid, ega niiskuskahjusid näha ja usun, et selle maja puhul pole see mure nii suur ja kui ka panduse ja vihmavee rennideni jõuan saab asi veel paremaks.

jeff01 kirjutas:
Kuidas tuleks see sein nüüd katta? kips vist väga ei hinga? Krohvisegud lasevad niiskusel välja kuivada? või kipsile paar resti sisse panna.....näiteks alla põranda äärde kus ta mid ei häiriks ?

Krohv, selline mis väikese diffusioonitakistusega - silikaatkrohv. Erinevatel tootjatel on neid palju erinevaid nimetusi.

Pildi peal on vist kenasti armatuuri näha. Muidugi oleks variant ka kergbetooni valada täis. Igatahes tuleb lahtised rauad roostest võimalikult puhastada ja katta mingi kaitseainega. Hammerite näiteks on üks lihtne. On ka spetsmöglasid armatuuri kaitseks.

tänud, seal on tõesti kolm armatuuri juppi kummagi mõra kohta. kummaski 1peenem ja 2 üsna jämedat latti.