Ehitusfoorum

Tere

Loen sellist asja boileri tarnija garantiitingimustest:
ERITI RÕHUTAME:
· õige ühendus külmaveevõrku (ühendamisel soojaveevõrku katkeb garantii!);

endal oli plaan panna boiler hästi lähedale tarbijale (15L, kööki), et maasoojuspumba poolt soojendatud vesi läheb boilerisse ja sealt kohe kraani ..
miks ei või boilerit siis niimoodi ühendada ? oma lolli peaga ei oska mitte ühtegi selgitust välja mõelda

mõeldud on ikka seda, et mitte ühendada külma vett (toidet) kuumavee väljundisse. sisendist võid ikka eelsoendatud vee sisse lasta

aga võibolla tõesti
nii ajuvaba ühenduse peale ei osanud ise tulla

Tere

ei hakanud uut teemat tegema.
Kust saaks korraliku, horisontaalse 100L boileri, mis oleks jalgadel? Olen otsinud aga pole siiani veel leidnud

Vannitoa ja köögi all on majal täiskelder. Kas võib paigaldada soojaveeboileri keldrisse.

Tänud ette, kes viitsib vastata.

ÄIAL MUL ON, AASTAID JUBA...
Kas võib või ei, seda küll ei tea

kui veesurve on normaalne siis võib boileri igale poole paigaldada,ainult,et mida kaugemal on asukoht nö. lõpp-punktist seda rohkem jahtub vesi sinuni jõudes ja kuna hoiad kuumaveekraani kauem lahti siis boiler kütab vastavalt kauem(kuigi need suurusjärgud pole eriti olulised).

Tervist!
Asusin siinsest foorumist otsima boileriteemat ja leidsin midagi sarnast siit:

ERITI RÕHUTAME:
· õige ühendus külmaveevõrku (ühendamisel soojaveevõrku katkeb garantii!);

endal oli plaan panna boiler hästi lähedale tarbijale (15L, kööki), et maasoojuspumba poolt soojendatud vesi läheb boilerisse ja sealt kohe kraani ..
miks ei või boilerit siis niimoodi ühendada ? oma lolli peaga ei oska mitte ühtegi selgitust välja mõelda

Tahtsin asjatundjatelt küsida, et kas kahe boileri jadamisi ühendamine kahjustab oluliselt jadas teise boileri küttekeha ja sisemust?
Oma loogika järgi peaks mingi mõju olema, sest kuumutatud vees, milles piisavalt lupja sees, tekib katlakivi ja see peaks hästi sadestuma kuumadel osadel. Kas on asjatundjaid, spetsialiste ja praktikuid kes selle väite kinnitavad või ümber lükkavad?
Kahe boileri jadamisi ühendamine on tingitud suures sooja vee tarbimises ja ruumipuudusel ühte üüratu suurt ei saa paigaldada. Eelnevalt on ka olemas 2 boilerit ja see jadas teine ongi läbi.

Ette tänades, Andres

Jadamisi ühendades kahjuks jah on nii,et viimane boiler ahelas lõpetab oma elutegevuse esimesena.Ühenda mõlemad eraldi ja külma vee pealejooksule mehaanilised ventiilid vahele.Ühes saab soe vesi otsa,paned pealejooksu kinni ja avad teise.Sebimist küll vähe rohkem aga boileri eluiga pikeneb.Automaatika paigaldamine tiba kallis.

Eelmine kord kui analoogne küsimus siin foorumis tekkis, siis helistasin Plastorisse (Atlantic boilerid) ja uurisin järgi. Nende jutu järgi pole selline jadamisi ühendamine vastunäidustatud.

Aitäh vastamast. Ma pigem kaldun arvama sinna "kunstniku" poole, kuna elu näitab, et kõik seadmed, kus vee kuumutamisega tegu tekitavad va katlakivi.

kunstnik kirjutas:Ühenda mõlemad eraldi ja külma vee pealejooksule mehaanilised ventiilid vahele...
...paned pealejooksu kinni ja avad teise... ...Automaatika paigaldamine tiba kallis.

Kõik õige aga tegemist majutusasutusega ja see on mõeldamatu, et elanikest keegi jookseb alla keldrisse kraane keerama.
Tea kas mõnda sorti mehaaniline või elektriline filter oleks abiks?

Terv, A

mida te selle katlakivi pärast vingute? Ostke vähe suurem(ad) boiler(id) ja hoidke vee temperatuur alla 65 kraadi, siis ei teki mingit kivi teile.

VIIMANE JUTT EI VASTA TÕELE
kui vesi on sama pask, kui minul.
Mul on 60kraadi pandud ja korra poolaastas võtan pool ämbrit katlakivi välja

Mulle siin katlamees seletas, et katlakivi ei teki ainult temperatuurist vaid ka rõhust ning seega seda tekib ikkagi .
Nt. WC potis on külm vesi aga ikka jääb poti külge.

On keegi kuulnud kas mingit sorti filter aitab kah või ei? Äkki paneks kahe boileri vahele mingi filtri mis mehaaniliselt vett puhastaks.?!
Nagu juba enne öeldud sai, siis suuremate boilerite paigaldus võimatu ruumipuudusel.

Andres

Pane siis juba enne esimest boilerit see filter. Katlakvi see vähemaks ei tee aga ei lase sodi ka esimesse boilerisse. Edasi võib uurida vee pehmendamist. See on juba keemiline veega mängimine ja ehk saab ka katlakvi vastu mingi lahenduse.

Tartu ehitusmessil pakkusid mingid taadid magnetilist vigurit. Põlgasin hinda kalliks, et eksperimenteerida. Süsteem nägi välja nii, et ükskõik mis materjalist toru ümber mähiti vasktraat, mis oli ühenduses mingi tulesid vilgutava kahtlase vidinaga. See pidi siis looma sellise välja,mis lõhub katlakivi molekulid. Soga jääb vee sisse küll alles, aga enam ei ole võimeline konglomeraati tekitama. Eramule piisava võimsusega riistapuu oleks olnud 5000.- kanti.
EDIT: leidsin mingi lingi ka analoogse asja kohta, http://www.hot.ee/korstenkatel/maicseadmed/maic2.htm
SIIN KA huvitavat lugemist magneti ja vee kohta

dumbuser kirjutas:Pane siis juba enne esimest boilerit see filter. Katlakvi see vähemaks ei tee aga ei lase sodi ka esimesse boilerisse. Edasi võib uurida vee pehmendamist. See on juba keemiline veega mängimine ja ehk saab ka katlakvi vastu mingi lahenduse.

Pehmendamine ruulib selles osas täiega, et tõesti, katlakivi on tundmatu nähtus - 1,5 aastat vana veekann on seest nagu uus. Aga häirib dušši all olles see, et vesi on liiga pehme

on ju ka mingeid magneteid (ELCLA) müügil, kas neid pole keegi katsetanud eramu veevärgis ? Magneti toimel pidi katlakivi muutma antratsiidiks (parandan - aragoniidiks), mis pidavat mitte nii agressiivne mineraal olema - ehk siis pehmem.

Vaevalt küll, et antratsiidiks, see peaks nagu kivisüsi olema.

Selline sodi tekib seal SODI

On siis mõni tegelane ka kuskil veefirmas seda magnetijama käima ajanud ? Kodudesse müüakse igasugu lebra ja kes usub, sellel ka töötab see asi. Metalltoru puhul on see magnetiteema muidugi eriti vinge. Mingi selle aasta TM proovis autokütuste peale kõiki vigureid, no mitte kottigi ei aidanud. Vee puhul on sama teema. Kui seal on mingi rämps sees no kuhu ta siis kaob ? Eks ta settib kuskil järgmisse kohta. Parem lahendus on ikkagi see jama sealt veest ära korjata. Kuigi see ei pruugi odav lahendus olla. Edasi peakski uurima, kas on hinna poolest mõistlik osta vee keemiline töötlemine või siis hoopis mingi kindla aja tagant boileri küttekeha või kogu boilerit vahetada. Vee pehmendamisel on tõesti selline viga nagu mainiti, et seebi mahapesemine võtab kauem aega, seega ka rohkem vett. Aga selles võib küll kindel olla, et lahendust, mis igal pool ühtemoodi hea, ei ole olemas. Viimsis näiteks oli juhus, kus paigaldati isepuhastav veefilter. Ja mingi aja pärast võeti see ära, kuna tüüp muudkui pesi end ja veearve läks ikka haigelt suure numbri peale.

Tervist, lugesin teemat ja minul sama mure, et üks suur ei mahuks kuidagi ära ja paigaldaks siis pigem kolm väiksemat (80l.) saaks pakkida nad lava alla. kui jadamisi ühendamine oleks kurjast, kas neid ei võiks siis ühendada rööbiti. kollektorid keskmise boileri alla ja sealt siis külm boileritesse ja soe boilerist (kas on mingi kindel põhjus miks peaks neid mehaaniliste kraanidega eraldama ja erineval ajal avama) kraanid muidugi paneksin ette. Tänud kaasamõtlejatele.

Rööbiti peavad torustiku takistused ligilähedased olema. Muidu jookseb 80% vett läbi ühe boileri ja teised kaks raiskavad vaid elektrit. Seadekraanidega muidugi timmida saaks.

aga kui kollektor keskmise boileri all, kalepoole kõrvale sama maa, keskmine boiler ühendada näiteks 16śe toruga ja äärmised 20śe toruga, kas oleks mõttel jumet?