Ehitusfoorum

Nimelt häda selles et kui saunas kerisele suurema kulbiga vett uhada siis lööb rikkevoolukaitsme välja. Kui aga niristada vaikselt siis ei löö. Kas võtta keris rikkevoolu tagant ära või on viga hoopis kerises??? Äkki keegi teab vastust?

Isolatsioon kaablil või küttekehal on vananenud ja lekib ilmselt. Vaata ka siit: http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... umpost4119

Kurat ma ei saa aru. Kui mingi kaitsemehhanism rakendub siis on ju esimese asjana seesama kaitseahel katki. See mille jaoks ta on ei lähe kunagi katki. Jah, muidugi võta see kaitse vahelt ära ja anna ämbrite kaupa sinna kerisele vett, vbl läheb hästi ei juhtugi midagi. Aga kui aega saad siis kougi see küttekeha sealt kivide vahelt välja ja vaata üle, kas ta ikka on samasugune nagu algul oli. Ja siis mõtle kumma asja katkimineku tõenäosus on suurem. Kas küttekehal, mille puhul on mingi umbes 70 kraadine temperatuurikõikumine üsna sage tegevus (lisa rõvedalt kõrge õhuniiskus ka) või siis sellel katsmel, mis on üsna stabiilses keskkonnas võrreldes küttekeha agressiivse keskkonnaga. Muidugi on ka võimalus, et ongi see kaitse katki aga mina jätaks selle kontrollimise küll üsna viimaseks tööks. Enne laseks selle küttekeha üle mõõta.

Soovitaks ka dumbuser seda luguda!!!! Ei ole viga alati kerises!!! http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... umpost4119

Mhmh. Nagunii on veel mitu kohta, kus suisa kästakse sealt kerise juurest üle poole nublakaid minema visata. Õnneks ma ei ole nende elektrikeristega kokku puutunud. Eelnev jutt oli just seesama reaktsioon, et kui kaitse on katki siis viskame kaitsme minema. Sinu viites on aga mõlema teema puhul miinused. RVK puhul tuleb küttekeha ilma "lõpuni kasutamata" välja vahetada ja teisel juhul oli näide, kus maandus oli katki tehtud. Eks sa pead siis rahakoti põhjal osustama mis teha.

Huvitav kas mõni kerisetootja ka väidab et lekkiva küttekehaga keris (reeglina praod väliskestas ja oksiid) töötab normaalses tööreziimis. Teiseks juhin tähelepanu et täiendavaks ohutusmeetmeks on lisapotensiaaliühtlustus (mida väidan et pole vähemalt 80 protsendil keristest). Loogika seisneb selles et lekke puhul jookseb vool mööda kaitsejuhti ja lisapotensiaaliühtlustust maha ja ei jookse läbi inimese.
Järelduse millal reageerib liinikaitselüliti võite teha ise kui 30mA rikkevoolukaitse ei seisa sees aga liinikaitselüliti taga töötab veel pikka aega. Lisaks juba lekkima hakanud küttekeha ei parane imeväel vaid leke ajapikku suureneb ainult et ilma mõõteseadmeta pole teil sellest aimugi. Tõsi maandatud kerisest voolu saada on väga väike tõenäosus kuid siiski eksisteerib. Kas kerise kasutusjuhendisse on unustatud lisada lause - rikkis elektriseade tuleb voolu alt viivitamata välja lülitada.
Millegipärast kahtlustan et rikkevoolu probleemid vaevavad rohkem säästutooteid (odavad materjalid, lihtne konstruktsioon). Teiseks aspektiks on vale kasutus (koduseadmete kasutamine ühiskondlikes asutustes, väärkasutusest tingitud rikked). Endal ei ole küll ühegi seadmega RVK taga probleemi esinenud (kaasaarvatud
süvaveepump).
Ühinen dumbuseri väitega et kui seade on rikkis siis ei ole süüdi RVK. See oleks küll julge väide kui keegi ütleks et lekkiv seade (rikkevool suurem kui 30mA) on elektriliselt korras ja valmis kasutamiseks (juhin tähelepanu et sellist voolu loetakse ohtlikuks inimese elule ja tervisele).

Ise ka alati RVK-e pannud ette(vahel ka lisa"maanduse") ja probleeme pole olnud ,kui kaitselüliti rakendub pidevalt ja järjest on seade remontivajav,mõni üksik rakendumine -tavaliselt pärast pikemat ja tõsisemat saunatamis ,pole hullu,kaitse sisse tagasi ja läheb,tavaliselt.
Palju oleneb kuidas kerist kasutada -ei pea sinna päris ämbriga uhama,saab vähemaga ka hakkama ja kivid tuleks võimalusel laduda selliselt ,et vee sattumine otseselt hõõguvale küttekehale oleks raskendatud.

Volli kirjutas:kivid tuleks võimalusel laduda selliselt ,et vee sattumine otseselt hõõguvale küttekehale oleks raskendatud.

Minu mäletamist mööda oli Harvia kasutusjuhendis see lausa kirjas, et küttekeha ei tohi olla "paljas" ja samas ei tohtinud kive ka otseselt küttekeha peale panna.

Uurides siin isiklikel põhjustel saunafoorumeid siis alustuseks tuleks valida ehk korralikum keris. Ehk siis suurema kivikogusega.
50kg oli soovituslik. Idee siis selles, et kivid ei jahtu nii kiiresti ära ja pole vaja nii ohtralt veega loputada, ning ka küttekehade temparatuurimuutused on leebemad.
Isolatsioonitakistuset - näiteks Harvia-l on kirjutatud:
[

Elektripaigaldise lõplikul kontrollimisel võib
kerise isolatsioonitakistuse mõõtmisel avastada
“lekke”. Selle põhuseks on, et kütteelementide
isolatsioonimaterjal on imanud endasse õhust
niiskust (säilitamine, transport). Pärast kerise paari
kasutust see niiskus kaob.
Ära lülita kerist vooluvõrku läbi lekkevoolulüliti.

Ehk siis lõppohutuse tagab ikkagi korralik maandus.

Vaatasin ka huvipärast Harvia keriste juhendeid ja arusaamatus süvenes. Seal väideti tõemeeli et "leke"
on normaalne nähe (suurus jäeti targu mainimatta, isolatsioonitakistus 1M oomi on ka leke aga sedamööda
ei teki arvestatavat rikkevoolu), kuivab hiljem välja (huvtav mismoodi kuivab et ei tekita oksiidi ja sealtkaudu peaks ju sauna niiskusega hoopis märguma). Seal nõutud ühenduskarp leiliruumis peaks juba iseenesest nõudma rikkevoolukaitset (eriti hea laksu peaks veel saama märgunud seina ja kerise korpuse vahelt, isolatsiooni rikke korral ). Samuti ei tehtud seal juttu lisa potensiaaliühtlustusest (kaitseb kaitsejuhi rikkel). Olen ka ise paigaldanud Harvia keriseid (mitte neid kus vesi valatakse otse peale vaid kus esiküljele) ja pannud kõik läbi RVK (probleeme pole esinenud ei kontrollpingestamisel [väidetavalt niiskunud isolatsiooniga] ega ka hiljem). Nii et jään oma seisukoha juurde et rikkevool suurem kui 30mA on leiliruumis
probleem.
Valik on teie. Ei pea paigaldama RVK kui kerisetootja seda otseselt ei nõua ja kaitsemeetmed vastavad standardile.

Mitte "probleem" vaid üle 30mA on juba otseselt eluohtlik. Teoreetiliselt peaks see oht kordusmaandusega kõrvaldatama. Muidugi Harviale, selline probleemist kõrvalehiilimine, au ei too... Ilmselt ei suudeta küttekeha isolatsiooni, päris hermeetiliseks teha, tänu kõrgele temperatuurile.
Samas ... standard jätab samuti kerise rikkeka alt välja, samal ajal, kui kõik muu sauna tugevvool, peab rikkeka taga olema.

Sellest järeldus: ärge tassige oma sauna igasugust kahtlast kola, kasutaga korralikku puuküttel kerist, siis elate kaua ja õnnelikult.

...ja toitu hoidke maakeldris siis pole ohtu, et katkine külmiku kompressor, võiks põlema süttida jne ...

Jah ega tuletegemine eluhoones katkistes või valesti ehitatud kütteseadmetes pole vist ka Eesti Vabariigis
haruldus (katsetatakse samamoodi piire kui rahakott kõhnavõitu).

Eks ta nii kipu olema jah ....,ega endalgi ei teki eriti emotsioone el.keristega ,pigem tööalaseid ja sealtpoolt spetsiifilisi ,nagu siinne teemagi ,ja saunatamisega seoses kohe üldse mitte.Linnameeste teema rohkem ja alati abiks olnud :poolteist-kahesele-kolmele ruudusele pinnale vaja leilikas tekitada -teeme ära ja ohutus ennekõike :vastav keris, rikkevool,lisamaandus ja kivid õigesti ning täitsa toimiv üritus.... Leili ,sauna ja sedalaadi muud elamust asjast saab ikkagi ainult puuküttega kerisest ,endal korstnaga suitsukas :madal temp ,rohke niiskus,natuke tahmane ja vastavad lõhnad sinna juurde ,vot see on tõeline , nauditav ja mõnus. Arvamus isiklik ja OT siia teemasse ilmselt.

Endal kogemus suuremate Harvia keristega ühiskondlikes saunades ja peab mainima et enam ei osta kindlasti Harvia keriseid..
Kontaktorid on neil ahjus, mis on vale, kontaktorid on lahjaid, juhtimiskeskkused elektroonikast üledimensioneeritud(loe vead tihedad)
RVK rakendumine oli ka kohe, sellest ei räägigi

AM kirjutas:Nimelt häda selles et kui saunas kerisele suurema kulbiga vett uhada siis lööb rikkevoolukaitsme välja. Kui aga niristada vaikselt siis ei löö. Kas võtta keris rikkevoolu tagant ära või on viga hoopis kerises??? Äkki keegi teab vastust?

Isiklik kogemus on selline, et tuli vähendada kerise temperatuuri. Uuena pidas vastu 110C, kuid nüüd, pärast viit aastat enam üle 75C vastu ei pea. Muidu RVK rakendub. Varsti tuleb hakata uut tenni soetama. Kindlasti pooldan RVK kasutamist.

ehk oskab mõni spets antud teemas ka standardeid või eeskirju tsiteerida?

olen justkui kuulnud, et kerisele pole RVK nõutud, sest vanasti ei suudetud toota keriseid, mis piisavalt vähe lekiksid. Sestap suurem rõhk potentsiaaliühtlustusele.
Hiljem aga hakkasid tulema paremad kerised.

?

RVK on nõutud ja parem hakka oma kerisel vigast kohta otsima kui üritad teisi maha tappa.

Kalvis kirjutas:RVK on nõutud ja parem hakka oma kerisel vigast kohta otsima kui üritad teisi maha tappa.

Millest selline kindlus? Äkki saaks lugeda mõnd viidet?

Viimane küsimus näitab, et see RVK kipub üsna tume teema olema.

dumbuser kirjutas:Viimane küsimus näitab, et see RVK kipub üsna tume teema olema.

Nii ongi, kõik räägivad, aga keegi ei tea mis loom see on. Natuke lugemist http://et.wikipedia.org/wiki/Rikkevoolu ... %C3%BCliti

Energik kirjutas:

Kalvis kirjutas:RVK on nõutud

Äkki saaks lugeda mõnd viidet?

Viide:
EVS-HD 60364-7-703:2006
703.412.5 Lisakaitse rikkevoolukaitse abil
Lisakaitse tuleb ette näha sauna kõigis vooluahelais, väljaarvatult kerise jaoks, ühe või mitme rikkevoolukaitseaparaadiga, mille nimi-rakendusvool ei ole üle 30 mA.

Küülaline kirjutas:

Energik kirjutas:

Kalvis kirjutas:RVK on nõutud

Äkki saaks lugeda mõnd viidet?

Viide:
EVS-HD 60364-7-703:2006
703.412.5 Lisakaitse rikkevoolukaitse abil
Lisakaitse tuleb ette näha sauna kõigis vooluahelais, väljaarvatult kerise jaoks, ühe või mitme rikkevoolukaitseaparaadiga, mille nimi-rakendusvool ei ole üle 30 mA.

M.O.T.T.

Kahtlemata peab arvestama nõuetekohase maandusega!

Igal teisel kerisel on kasutusjuhendis öeldud, et mitte paigaldada läbi rvk.