Akumulatsioonipaagid.

[Tupsik]

Siia teemasse palun panna oma kogemused akumulatsioonipaakide soetamisega.

Kes tootis, kui suure ja kõige tähtsam-palju maksis.
Üha enam tundub, et kodumaised tootjad võtavad hinnast ikka maksimumi. ja et tarbijad on sellega leppinud.
[Hea näide on see, et ühel sõbral taheti 150 liitrine roostevabast boiler 4000.- eek eest kohe käest ära osta, kuigi ta ise ostis selle 1500.- eest]

Võrdluseks paneks lingi, kus 360 euro eest saab uue 1050 liitrise mahuti, koos 5 aastase garantiiga.
Kahjuks ainult saksamaal.
ebay.de

[siim]

Eriti hea on see, et 150 l boileri peale tehti mulle hinnapakkumine 600€.

Ei ole küll eestis toodetud aga ikkagi, räme kirves vajutatakse igale hinnale otsa.

Tunne vahel selline, et edasimüüjatel reaalsustaju ammu minetatud, arvavad et iga ostjal, kes nende poole pöördub, kasvab vähemalt rahapuu kodus.

[atsw3]

ise ostsin 2500 eek.600liitrine

[xil]

1,5m2, alla 9000eek

[Külaline]

Hinnad vist juba tõusnud. Tõstaks teemat natuke.

[Algaja2]

Ostsin endale 7 EEK-u liiter.Olen rahul

[Külaline]

Mina loeks normaalseks akumulaatorpaagi (soojussalvesti) mahuks võttes elamu köetavate ruumide ühe kuupmeetri kohta viis liitrit paagi mahtu. Sobiva võimsusega katla valimisel sellele majale, lisada elamu iga kuupmeetri kohta, peale akumulaatori kütmiseks mineva võimsuse, soojuslikku võimsust 20 W. (iga köetava ruumi kuupmeetri kohta). Ei tea, kas sai arusaadavalt väljendatud? Asjatundjad muidugi teavad seda ise ka!
Nii, et mingid 500-600 liitrised akupaagid keskmisele eramule lihtsalt on HÄDAABINÕUD.
Tean, et tegijalt 2000 L akumulaatorpaake saab osta alla 10 t. eegi eest, kuid ei saa siin osutada tegijale, sest kohe karatakse selga, et JÄLLE MÜÜGIMEES tahab midagi pähe määrida. Uurige ise, kel vaja on!

[tcumen]

OT: evaldcer, ma arvan, et Sinu raevu taust peitub siin: http://www.cerbos.ee/index.php?action=infoleht
On mul õigus?

Topicut kah:
Minu küttesüsteemi akupaagiks on eelmise omaniku pärandatud vana hüdrofoor. Mustast rauast ja 6mm seinaga. Kuna maht polnud piisav, sai teine lahti lõigatud ja jupp vahele pistetud (kõrgemaks tehtud, kokku sai 1200 l). Vahetüki materjal koos painamisega- 900 EEK. Lisaks liitmikud, mille hinda enam ei mäleta.
Sooja tarbevee tarvis vasktorust spiraal (20 m, maksis tol ajal ca 1300 EEK) ise torust kokku keeratud, +otsad, samuti ise tehtud.
Tarbevee boileri (ca 210 l) ja paisupaagi (ca 100 l) tarvis sai ostetud leht (2500x1250 mm) roostevaba terast (2500 EEK + painamine 200 EEK) ja mingilt haltursikult 4x400 mm boileriotsa, a`300 EEK/tk + liitmikud + 3x1,5 kW küttekeha. Roostevaba keevitust kogemuste puudumise tõttu ise ei riskinud teha, selle tegi teene-teene vastu tuttav.

Kõikide asjade hinda takkajärgi enam ei mäleta, aga ca 7500 EEK see eelmainit kaadervärk umbes maksma läks. Seda küll oma tööaega arvestamata!
Aga seda viimast tuleb iseehitajal rohkelt pruukida, eriti kui pappi vähe.
Asja teema algusega kokku viies, minu jaoks on tööstuslikud akupaagid kallid!

[evaldcer]

To tcuman:
Pole mingit raevu. Lihtsalt labane käitumine konkurendi poolt. Pole hullu midagi. Las igaüks elab nagu jumal annet on andnud. Natuke algul häiris, kui teatati, et selline asi on internetis üleval. Mul endal polnudki sellest aimu ja oleks parem olnud, kui oleks jäänudki teamata. Aga ega sellepärast nüüd vihavaenu ka pidama TJ vastu ei hakka. Mingi lõbu või rahulduse ikka keegi sai. Olgu õnnelik.
Ja las kõrvalseisjad avaldavad oma arvamust kui just muidu läbi ei saa. Enam ma seda teemat siin foorumis ei puuduta.

[Dream0Box]

Oskab keegi teoreetiliselt seletada, kas õlikütte korral annab akupaak mingit efekti või ei. Kumb on kasulikum, kas iga natukese aja tagant lühiajaliselt põletada, või ajada akupaak soojaks ja siis paar tundi vahet pidada. Ma oletan et kui pikalt täisvõimsusel põleb, siis on korstnasse minev suits tunduvalt kuumem kui lühiajalisel põlemisel, seega ka kasutegur väiksem.

[evaldcer]

Hr. Dream0Box!
Arvan ka, et ennem annab akupaak vedelkütte puhul efekti, kui et mitte. Põleti iga süütamine võtab natuke kütust rohkem, kui pidevas reziimis töötamisel. Samuti süütamise süsteem, sädeme tekitamise trafo, liiga sagedasel süütamisel läheb päris soojaks. Elektroodid ka kuluvad kiiremini (kuigi see pole märgatav) Ega ka liiga sageli ja lühiajaline korstna temperatuuri kõigutamine pole ka piisavalt õigustatud. Samuti kui juhtub tulema mingi lühema-pikemaajaline elektrikatkestus, on akupaaki salvestatud hulk soojusenergiat ja kui akupaagi külge, sellest ülespoole, on vabavoolu põhimõttel ühendatud horisontaalse paigaldusviisiga kahesüsteemne soojaveeboiler (näit. Tatramat LOVK 120 või 150) siis elektrivoolu katkestuse ajal, (muidugi, kui külmavee trassist ikka vett tuleb) on majapidamine sooja veega varustatud pikemaks ajaks. Ja kui millaski elekter tagasi tuleb ning küttesüsteemi ringluspumba käivitab, lähevad radikad ka momentaalselt soojaks akupaaki salvestatud soojusenergia arvelt. Siis on veel üks võimalus- Kui maja küttesüsteem on nii ehitatud, et toimib pärast ringluspumba seiskumist kas või mingil määralgi isevoolu teel, ja pumbale on tehtud termobac-ventiiliga möödaviik, siis saaks maja kütta kuni akupaagis sooja jätkub.
Siis veel: Võimalik, et varem või hiljem muutub vedelkütte kasutamine katla küttena väga kulukaks või mis iganes, siis akupaagi olemasolu on taibuka inimese puhul juba äratehtud töö - näiteks kohalikule kütteliigile (halupuud, puidugraanul, hake) üleviimine. Siis akupaaki saab paigaldada kas või päikesekütte soojusvaheti, et vähemalt pool aastat saaks päikesepaistelistel ilmadel päikese tasuta soojusenergiat kasutada kas või sooja tarbevee tegemiseks. (mul kütab ka olmeruumide -saun, pesuruum- veripõrandakütet) Mul endal selline süsteem juba kaks aastat toimib. Arvutuslikult olen küttepuid ca 8-9 m3 kokku hoidnud, mis rahakiselt teeb 4000 krooni ümber. Mul on akupaak 2000 L ja kui üks pikk päev on päikest, siis võib 3-4 päeva sadada ja sooja vett on ikkagi. Siis on akupaagist ka rohkem kasu.

[evaldcer]

Mina arvan, et praegusel ajal, mil akupaakide ehitamiseks sobiva lehtmetalli tonn maksab juba 11000 krooni, et siis valmistajale ka peale töörõõmu midagi jääks, on 2000 L akupaagi hind alates ca 10 000 kroonist normaalne, olenevalt siis, kas valmistada moodulitena, kokkukeevitatuna (koos surveprooviga) või mis muhve tellija sinna veel külge tahab ja kas on väljaspoolt krunditud või mitte.

[mukkli]

ostsin neljakandilise akupaagi, mõõdud: 750x500x2400mm - hind 9000 + km. http://www.skamet.ee

[tubasoojaks]

ostsin neljakandilise akupaagi, mõõdud: 750x500x2400mm - hind 9000 + km. http://www.skamet.ee

ehk siis 0,9 m3 ja üle 9 tonni raha
hmm.. päris karm hind ja neljakandilistel paakidel on kalduvus korralike sisetõmmitsate puudumisel lekkima hakata
sest soojenemisel ja jahtumisel rõhk muutub ja ka paagi eri osade mõõdud samuti, selle tagajärjel on keevisömblused suurte pingevahelduste all
silindriline akupaak on sellest puudusest vaba, aga põranda pinda võtab veidi rohkem
kuid alati saab paagi kõrguse ja diameetriga valida sobiva veemahu

[tubasoojaks]

Oskab keegi teoreetiliselt seletada, kas õlikütte korral annab akupaak mingit efekti või ei. Kumb on kasulikum, kas iga natukese aja tagant lühiajaliselt põletada, või ajada akupaak soojaks ja siis paar tundi vahet pidada. Ma oletan et kui pikalt täisvõimsusel põleb, siis on korstnasse minev suits tunduvalt kuumem kui lühiajalisel põlemisel, seega ka kasutegur väiksem.

just vastupidi
mida pidevamalt õlipõleti töötab, seda parem aastakasutegur on
kuid põletile tuleb paigaldada nii väike kui võimalik õlidüüs nii et suitsugaasid ei langeks alla 130 C ega ületaks 160 C ja põleti jaksaks maja kütta ka külma ilmaga
väga tähtis on ka katla sisepindade puhtus
nii et paigalda katla lõõrile suitsutermomeetr ja tee järeldused ning kutsu põletimees näiteks tel. 56 665521
akupaak võetakse kasutusele alles siis kui on saadaval lisasoojusallikad nagu päike, ventilatsioonist saadav lisaenergia vms.
nii sama pole mõtet vett õliga varuks kütta, sest sel on kalduvus jahtuda ja oma energia lihtsalt ümbritsevasse ruumi anda

[evaldcer]

hr. Mukkli-le!
Väga hea äri müüjale, sai jälle sitast ülihea hinnaga lahti. Ole sellega väga ettevaatlik rõhu suhtes. Igatahes kinnises süsteemis reaalne miin. Lahtises ehk (ehk) ei lähe LÕHKI!

Hr. tubasoojaks-l
on omamoodi õigus ka, aga küsimus oli püstitatud akupaagi, kui kasutamise võimalusena. Muidugi kõige ökonoomsemalt töötab õlipõleti pidevas reziimis. Kahjuks reaalselt pole see võimalik- on asja üks külg. Ja see on ka selge, et sisse-välja lõksimine pole ka just positiivne nähtus.

algaja 2-le!
2000 L puhul oleks see 4000 krooni kallim. Aga kui rahas pole küssa, siis saajale taas hea äri. Äri üle ei vaielda, kui kokkulepe saavutatakse vastastikusel mõistmisel.

xil!
see juba normaalsem hind.

atsw3
Normaalne, kuid mis efekti see 600 liitrit ka annab. Siis küll, kui ruum, kus seda kasutad on 120 m3.

Tupsik-ule.
Praeguste materjalide hindade, palkade, ettevõttekulude ja ei tohi unustada, et tööd ei tehta ainult lõbu pärast, tuleb 2000 L paagi puhul ühe liitri maksumus 5 krooni. Mida väiksem on paak, seda rohkem tuleb liitri hind. Miks- mõtle ise! Aga et saksamaal maksab 1000 liitriline paak ca 5580 krooni, siis ilmselt on seal pleki hind ka soodsam, kui meil Eestis. Samuti tootmise tehnoloogia - robotid töötavad ja üks mees (nagu Sina, tark arvutimees-programmeerija) üksi juhib tootmist pehmelt toolilt. OK! Päris 100 %-liselt ka nii ei ole, kuid meie siin eesrimaal veel vastu ei saa.

[Allan]

Väga hea äri müüjale, sai jälle sitast ülihea hinnaga lahti. Ole sellega väga ettevaatlik rõhu suhtes. Igatahes kinnises süsteemis reaalne miin. Lahtises ehk (ehk) ei lähe LÕHKI!

Kas veidi üle ei pinguta? Mul hetkel tegemises 1400L kantpaak (pealtvaates küll 8-nurkne, paagi laius 1,2m, sügavus 0,6m), sisse tulevad 12 või 16mm vardad. Läheb kinnisesse süsteemi, kaitseklapp 2,5bar, paisupaak 200L. Kas lendab õhku?

[TPI tudeng]

Armas Allan!
Kui oled midagi kuulnud tugevusõpetusest ja metalli voolavusest (siin mitte ei ole tegmist sulametalliga, vaid tahke metalli molekulaarsest voolavusest). ja kõige tähtsam- paralleelsete seinte vahel rõhu mõju pindala ühikule - 1 bar 1 m2 = N? Ei ütle ette, sest tekitan huvi võtta kätte keskkooli füüsika õpik ja sealt meelde tuletada kunagi õpitut, kui oled ikka keska lõpetanud! Tuleb kasuks, kui tahad omada selle teemakohast tarkust ja olla kindel, kas läheb ristkülikukujuline paak ja millistel tingimustel lõhki. Igatases ankrute arv nt. dm2 pindala kohta 2,5 bar. rõhu ja 100 kraadise kuumuse juures peab olema 4 ankrut, et tagada ka ca 4 bar. rõhu juures stabiilsuse. Küll aga aja jooksul võib ankrud ka lahti kangutada ja kui läheb juba üks, siis muutub see koht nõrgemaks ja peagi soodsatel tingimustel rebeneb paak laiali. Nii et oht on olemas. Muidugi oleneb see kõik ka paagi materjali paksusest. Kui paak on tehtud nt. 20 mm paksusest plaadist, on arvutus ka teine.
Aga proovi ära ja proovimine ikka 2x töörõhuga, et ikka kindel olla. Äkki juhtub ime ja ma eksin.
Aga kui uurid ka silindrikujulistele ja sfäärilistele kehadele mõjuvaid jõude rakendatud rõhul, siis tulemused on hoopis teised. Jõudu tööle!

[Allan]

Kui oled midagi kuulnud tugevusõpetusest ja metalli voolavusest (siin mitte ei ole tegmist sulametalliga, vaid tahke metalli molekulaarsest voolavusest). ja kõige tähtsam- paralleelsete seinte vahel rõhu mõju pindala ühikule - 1 bar 1 m2 = N?

Tugevusõpetuses tugev pole ja metallide voolavusest ka midagi ei tea... kuid riskides ennast veelgi lollimaks teha.... kas 1N/1m2 peal mitte 1Pa polnud, ehk 10^-5 bar?

Ei ütle ette, sest tekitan huvi võtta kätte keskkooli füüsika õpik ja sealt meelde tuletada kunagi õpitut, kui oled ikka keska lõpetanud!

Vaimukas, kuid kasutu vaht, mis teema arendusele midagi juurde ei anna.

Igatases ankrute arv nt. dm2 pindala kohta 2,5 bar. rõhu ja 100 kraadise kuumuse juures peab olema 4 ankrut, et tagada ka ca 4 bar. rõhu juures stabiilsuse.

Ehk siis iga 10cm tagant üks? Kas siis selline toode: http://www.fesma.ee/?lng=est&grupp=9&toode=11 on täielik BS, seal paistab ankrute vahe arvestuslikult ~25-30cm (näen jah, et töörõhk on 2bar märgitud).

[Tupsik]

Ehk siis iga 10cm tagant üks? Kas siis selline toode: http://www.fesma.ee/?lng=est&grupp=9&toode=11 on täielik BS, seal paistab ankrute vahe arvestuslikult ~25-30cm (näen jah, et töörõhk on 2bar märgitud).

Arenenud riikides, kus kapitalism on olnud oluliselt kauem, kui meil, kandilisi akupaare turul ei pakuta.

Mina teeks siit omad järeldused ja ostaks silindrilisi ja kumerate otstega.

Samas laideti ühe müügimehe poolt ka maha minu roostevaba metallist kasutatud paaki, kuna rõhu ja temperatuuri mängimise tõttu pidid nad kiiresti praguliseks minema.

Samas arvan, et selleks on oluliselt suuremat rõhku ja temperatuuri vaja, mida kodukeskküttesüsteemi juures ei saavutata.

Igatahes sõltumata varasemast paarikümneaastasest kasutusest päikeseküttel, näeb asi välja nagu uus.

Ise tahaks nüüd paagi isolatsiooniks tugeva kahe komponendilise vahuga katta (kasutatakse plastikpaatidel suletud ruumide täitmiseks uppumiskindluse saavutamiseks. Sarnaneb pärast kivistumist kollaste kalavõrguujukite ja vene aegsete ujumislaudade materjaliga).

Kui see paak aga nii habras on, kas siis ikka tasub jama ennast ära ?

[Allan]

Kas siin foorumis keegi kasutab hetkel mõnda kandilist paaki suletud küttesüsteemis?

Eestis neid kandilisi paistab üksjagu pakutavat, ma loeks Viljandi Metalli oma ka sisuliselt kandiliseks: http://www.vmt.ee/vmt/failid/Akumulaato ... joonis.pdf. Sellel samamoodi töörõhk seatud 2,0bar. Huvitav, kui paksust plekist see tehtud on ja kui palju tõmmitsaid sees? Kas see on ka siis arvestatud vaid lahtise süsteemi tarbeks?

Mingeid valemeid kasutades tuleb välja, et kui 1500L veemahuga süsteem max2,0bar-iga tööle panna, siis vajaliku paisupaagi suurus läheb nõks >300L. Eelnevatele postitustele tuginedes jääks ikka risk suur?
Samas on mul hetkel veel võimalus otsustada lahtise süsteemi kasuks (on olemas ~100L veepaak, mille saaks pööningule panna + soojustus + üksjagu lisatööd), kuid see eeldaks ilmselt kas termostaatsest 3T ventiilist loobumist või siis paisupaagini päris eraldi trassi vedamist (komplitseeritud). Hetkel 20mm alupex trass, mis iseenesest pole just kõige jämedam. Kas see toidab paisupaagi ära (paagist paagini tuleks 6m vertikaali ja 15m horisontaali)?

[evaldcer]

Allan.
Lahtise paisupaagi põhi peab asuma küttesüsteemi kõrgeimast punktist kas või mõni cm kõrgemal. Kui palju on vertikaalset või horisontaalset ühendustorustikku pole oluline. Ühendustoru läbimõõdu arvutamist, kui eriti täpselt teha, on mõttetu, sest arvutusvalem on ikka kasutamiseks kõrgharidusega spetsialistidele. Olgu siis nii: akupaagi maht 2000 L ja katla kiirendusvõimsus 20-30 kW/h, siis sobib näiteks 15 mm vasktoru või ka samas mõõdus alupex-toru. Rusikareegli järgi tuleks paisupaagi maht arvutada 10% akupaagi mahust. Siis ka +100 kraadise akupaagi vee temperatuuri juures ei tekki paisupaagist ülevoolu ja ei pea aeg-ajalt toorest vett juurde laskam.
Mis puutub KANDILISTESSE AKUPAAKIDESSE, siis need tuleks juba hakata ära unustama- eriti siis, kui küttesüsteem on plaanitud kinnisena.

[Tupsik]

...
Mingeid valemeid kasutades tuleb välja, et kui 1500L veemahuga süsteem max2,0bar-iga tööle panna, siis vajaliku paisupaagi suurus läheb nõks >300L. Eelnevatele postitustele tuginedes jääks ikka risk suur?
...

Mulle tundub see suurus sutsu ülepakutuna.
Mingid targad väitsid kunagi, et paisupaak 5% veemahust.

Samas ise arvestasin 10% ja 200 /2000 liitriga.

Kui soovin veel ühte akupaaki lisada, kas siis peaks teise 200liitrise akupaagi juurde panema ? 200 seepärast, et selline just parasjagu üle.

Ei tohiks ju midagi hullu juhtuda, kui kummastki paagist ka ainult 100 liitrit mahtu kasutatakse ? Vastusurve on mõlemal 2,5

Ja kui üks on juba tagasivoolul, kas siis teine oleks kavalam mujale paigutada. (ruumiprobleem kollitab)

[Allan]

...
Mingeid valemeid kasutades tuleb välja, et kui 1500L veemahuga süsteem max2,0bar-iga tööle panna, siis vajaliku paisupaagi suurus läheb nõks >300L. Eelnevatele postitustele tuginedes jääks ikka risk suur?
...

Mulle tundub see suurus sutsu ülepakutuna.
Mingid targad väitsid kunagi, et paisupaak 5% veemahust.

300L ongi tavaolukorras ülepakutud, kuid ma panin eelmises kirjas piiriks max 2,0bar (eelrõhk 1,5bar), ehk siis mänguruumi vaid 0,5bar jagu. 3,0bar maxiga piisaks 150L paagist. Seda siis tuginedes seal lingil antud valemile.
Minu küsimus oli, et kas ka 300L paisupaagi (max 2,0bar) korral on 1400L kantpaak kinnises süsteemis ohtlik? Kas kõik kantpaakidega süsteemid Eestimaal on lahtiste süsteemidega?

Ja samas teine küsimus oli, et kui otsustada teha lahtine süsteem ja paisupaak pööningule viia, kas siis peab loobuma 3T ventiilist juhul kui paisupaagile pole eraldi trassi?

[evaldcer]

Lühidalt:
1. Kas on lahtine või kinnine süsteem see ei puuduta 3-T ventiili, mis reguleerib koostöös kütteautomaatikaga keskküttesüsteemis pumba abil ringleva küttevee temperatuuri (või ilma automaatikata teeb seda inimene sagedaste külastustege keerama ventiili musta nuppu)
2. Lahtuise paisupaagi puhul rõhk küttesüsteemis on täpselt nii suur, kui kõrgel süsteemi madalaimast punktist paisupaak asub. Iga meeter ülespoole annab rõhuks 0,1 bar. Kui lahtine paisupaak on 10 m kõrgusel on süsteemi madalaimas kohas rõhk 1,0 bar.
3. Eks katla headuses ja hinnas oleneb ostu otsus ikka ostaja rahakodi sisust.
Kiita võib kõike - sitast saiani, peaasi et oma eesmärgi rahuldavalt või hästi ära täidab.