Ehitusfoorum

Hei

Jutt siis potentsiaalse krundi soetamisest ja eramu ehitamisest Muuga aedlinna, Muuga tn ja Pärnamäe kalmistu kanti.

Leidsin Maardu lehelt sellise dokumendi, mis kirjeldab kanali ning veetrassi ehitamise plaane ja sealt lugesin ka järgmist üldisemalt Muuga aedlinna kohta:

Ehitusgeoloogilised tingimused on Maardu linna eriosades erinevad:

Muuga aedlinna territooriumil moodustab aluspõhja alamkambriumi lükati kihistu aleuroliitne savi. Aluspõhja katab saviliivmoreeni kiht, mis on tume-kuni rohekashalli värvusega sitkeplastse kuni kõva konsistentsiga ja sisaldab jämepurdu kuni 20%. Moreeni pealispind jääb 7.8…16.2m sügavusele maapinnast ja on üldise edela-kirde suunalise langusega. Moreeni katab 7.5 – 15.6m paksune meresetete kiht, mis koosneb valdavalt halli värvusega kesktihedast tolmliivast. Liivas on katkendliku levikuga 0,9-1.1m paksune liivsavi vahekiht. Pinnasevesi levib tolmliivas ja mullas. Veehorisondi paksuseks on siin 8-16m. Kõrgeim veetase on mõõdetud 0.23m üle maapinna kuni 1m sügavusel maapinnast 1988a. augustis. 1987 a septembris oktoobris oli salvkaevudes mõõdetud veetase 0.05-0.65m sügavusel maapinnast. Veetase on madalam Altmetsa tee piirkonnas seoses ringraja rajamisega teostatud kuivendustööde tulemusel (Eesti Maaparandusprojekt 1988a. töö nr 0081871). Seega on ehitustingimused Muuga aedlinnas rasked.

Kas see teile, kui ehitajatele, ütleb midagi tarka hoiatuseks või ei ole ilma täpse antud krundi kohta käiva geodeetilise plaanita jne midagi arvata?

Raske on suhteline mõiste.
Kui labidaga kaevata siis on pinnas suurepärane. Kerge kaevata. Traktoril on veelgi kergem.
Kui tahad sügavat auku teha siis on põhjavesi probleem. Kuivadel suvedel teda pole, kuid kevad sügis on tõesti labidasügavusel ja kaevamine on peavalu. Asi selles, et vesiliivana kipub kaevis kinni valguma. Samas kuival ajal polnud mingi probleem 2 m sügavust auku kaevata, kinni ei vaju ja kiirelt saab kaevata. Oht on muidugi, et kui servad ära kuivavad siis vesiliiv vajub kiirelt auku. Omal pole seni ühtegi probleemi olnud.
Palju ohtlikum on pinnase kandevõime. Vesiliiv teadupoolest suure kandevõimega ei hiilga, seega tasub vundamentide puhul projekteerijale maksta hea konstruktsiooni eest ja ehitajal silma peal hoida, et ta õieti ehitaks. Viltuvajunud maja on õudusunenägu.

Milline lahendus üldjoontes sellisele pinnasele vundamendiks sobib? Lint - plaat - vai?

Soov oleks ehitada esmajärjekorras kivimaja e. vaja lintvundamenti - kas selle mõtte võib juba maha matta ?

Kõik tuntud vundamenditüübid. Endal on lintvundament kivimajal ja kõik on OK. Viimasel ajal odavusest pannakse palju plaatvundamenti. Kivimajale ühe neist kahest teeksin. Arvestades et muugal on raske keldrit teha (kõrge pinnasevesi) siis tasuks rahaliselt plaatvundament teha.

lintvundament sellisele pinnasele on mõtetu (lindi laius on tõenäoliselt nii suur et hakkab kokkuvõttes plaati meenutama). plaat vundament tundub kõige kindlam, sest vaiade puhul oleks miinuseks nende süvistamise sügavus samuti rostvärgi tegemine.
pinnavesi on tõeline peavalu, seega on hädavajalik korralik drenaaž. uuri maardu veest kas sealkandis sadeveekollektorit on, kuhu saaksid oma drenaaživee juhtida. konkreetsemat infot oma krundi geoloogia kohta võid leida geoloogiafondist (Mustamäe tee 51, 10602 Tallinn (tel 6650 670)).

tänud chef. Kas plaadile pinnavesi kurja ei tee siis nii palju? Keegi oskab soovitada ehk ka firmat kes pinnaseuuringuid soodsalt ja kvaliteetselt teeb ?