Ehitusfoorum

küsimus nendele, kes uut maja ehitavad või elavad juba uues valmis eramus

kui palju planeerite või olete mõõtnud, arvutanud, et kulub energiat kWh-des aastas Teie maja elamispinna 100 m2 kohta

sinna kuulub aastas põletatud õli-, gaasi või puude kogus, samuti olmeelektrikulu
ühesõnaga kõik, mis läheb rahakotist maja käigus hoidmiseks nii, et seal on normaalne toatemperatuur, mängib telekas, on värske õhk ja soe vesi ning naine(mees) on rahul Teiega
mitte auto ega muid kulusid sinna liita

eri kütuseid annavad energiat järgmiselt, katla kasutegur on arvestatud:

1 l õli on ca 10 kWh
1 m3 kuivi kasepuid ca 1400-1450 kWh
1 m3 gaasi ca 9 kWh
1 kg pelleteid ca 4,7 kWh

Märgin lihtsalt teema ära, novembris saan ise aasta kokku võtta.

Köetav pind 140 m2, maaküte, 3 inimest, kogu majapidamise elektrienergia kulu perioodil 07.2007 - 06.2008 11746 kWh ehk 83,9 kWh / 100 m2 aastas.

Unustasin, komplekti kuulub ka soojusvahetiga ventsüsteem.

linni kirjutas:Köetav pind 140 m2, maaküte, 3 inimest, kogu majapidamise elektrienergia kulu perioodil 07.2007 - 06.2008 11746 kWh ehk 83,9 kWh / 100 m2 aastas.

Sinu väljapakutud arv 83,9kWh/ kehtib ikka 1m2 mitte 100m2 kohta. Kui kogu energiatarbimine taandada ainult hoone kütmisele, siis see teeks ca 36W/m2 küttevajadust, mis juba sellisel kujul oleks väga hea. Kui nüüd siit mitte kütteks tarbitav elekter maha võtta, siis vajalik küttevõimsus 1m2 kohta alaneb veel märgatavalt.
Kui vastavalt ehitusseaduse muutusele tuleks alates 1jan 2009a sinu hoonele energiamärgis anda, siis toodud andmete põhjal kuuluks see klassi A , mis on kõrgeim/parim klass MKM´i poolt heakskiidetud skaalal. Eramu kuulub energiaklassi A kui energiaeritarbimine on väiksem kui 150kWh/m2*a.
Sinu hoone puhul oleks see arv ca 126kWh/m2*a.
Hea hoone olete valmis ehitanud.....jõudu edaspidiseks energiasäästuks.
Kunagi (kui kütuse hinnad on niikõrgel et hoone kütmise järel söögile enam raha ei jätku) kindlasti jõuab kogu ehituskultuur ja inimeste teadlikus niikaugele, et ehitataksegi ainult alla 100kWh/m2*a tarbivaid elamuid.

Eramaja 160m2, maaküte, sundvent, jne. jne. kogu aastane (o7.07-06.08) elektritarbimine 12677 kw/h. Las targemad arvutavad palju siis per m2 tuleb...
Kusjuures huvitav on see et küttele kulub kuus ikka väga vähe, juunis kui oli juba üsna soe siis polnudki elektriarve nii väike (ise eeldasin väiksemat).

StatiX kirjutas:

linni kirjutas:Köetav pind 140 m2, maaküte, 3 inimest, kogu majapidamise elektrienergia kulu perioodil 07.2007 - 06.2008 11746 kWh ehk 83,9 kWh / 100 m2 aastas.

Sinu väljapakutud arv 83,9kWh/ kehtib ikka 1m2 mitte 100m2 kohta. Kui kogu energiatarbimine taandada ainult hoone kütmisele, siis see teeks ca 36W/m2 küttevajadust, mis juba sellisel kujul oleks väga hea. Kui nüüd siit mitte kütteks tarbitav elekter maha võtta, siis vajalik küttevõimsus 1m2 kohta alaneb veel märgatavalt.
Kui vastavalt ehitusseaduse muutusele tuleks alates 1jan 2009a sinu hoonele energiamärgis anda, siis toodud andmete põhjal kuuluks see klassi A , mis on kõrgeim/parim klass MKM´i poolt heakskiidetud skaalal. Eramu kuulub energiaklassi A kui energiaeritarbimine on väiksem kui 150kWh/m2*a.
Sinu hoone puhul oleks see arv ca 126kWh/m2*a.
Hea hoone olete valmis ehitanud.....jõudu edaspidiseks energiasäästuks.
Kunagi (kui kütuse hinnad on niikõrgel et hoone kütmise järel söögile enam raha ei jätku) kindlasti jõuab kogu ehituskultuur ja inimeste teadlikus niikaugele, et ehitataksegi ainult alla 100kWh/m2*a tarbivaid elamuid.

see on hea näitaja, ehk siis 12 600 kWh per 100 m2 aastas
Soomes loetakse madalaenergiamajaks need kus see number on alla 10 000 kWh
hakkame pojaga ehitama just sellise energiaklassi maja, üritame saada 10 t +/-

liiga isoleerituks maja ka ei tohi teha, sest siis hakkab palju elektrit kuluma soojal ajal jahutuse peale
selline artikkel oli viimases Rakennusmaailma ajakirjas

See "liigaisoleerituks" jutt on eksitav. Just vastupidi - jahutuskulud on samuti väiksemad kui maja on paremini soojustatud.

see on hea näitaja, ehk siis 12 600 kWh per 100 m2 aastas
Soomes loetakse madalaenergiamajaks need kus see number on alla 10 000 kWh
hakkame pojaga ehitama just sellise energiaklassi maja, üritame saada 10 t +/-

liiga isoleerituks maja ka ei tohi teha, sest siis hakkab palju elektrit kuluma soojal ajal jahutuse peale
selline artikkel oli viimases Rakennusmaailma ajakirjas[/quote]

Soomes loetakse - huvitav kes loeb? Kas vanamemm turul või ka sisekliima insenerid? Küsin seda sinult kuna ise ei tea ja hetkel pole aega otsima hakata.
Aga miks sa võrdled eestit ja soomet energiasäästu valdkonnas. Minuarust on need hetkel täiesti võrdlematud riigid vähemasti senikaua kuni kogu eestis alaliselt elav kogukond hakkab lõpuks aru saama mis seisneb sõna energiasääst taga. Senikaua kuni elab meie seas nõukaaegne kogukond kes on sotsialismiaegadest harjunud kõike odavalt ja palju saama ei ole mõtet võrdlematuid asju võrrelda.

Kuna täna elame me olukorras kus enamus eluhooneid raiskavad energiat ca 200kWh/m2*a siis mina olen ikkagi seisukohal et isegi 100kWh/m2*a on meie riigi ja rahva kohta ikka kuradima hea näitaja. Kui sina soovid ehitada oma pesa alla selle , siis see veel ei tähenda et kõik veel nii tegema peavad. Kuid mõtlemisainet on siin kindlasti palju, nii tulevastele renoveerijatele kui uute hoonete ehitajatele.

BW: See jahutusteemaline jutt ka ei pea paika.
Mida massiivsema konstruktsiooniga on hoone, seda raskem on päiksekiirgusel konstruktsiooni nii palju ülesse soojendada et see hakkaks mõjutama ruumi sisetemperatuuri.

Kalvis kirjutas:See "liigaisoleerituks" jutt on eksitav. Just vastupidi - jahutuskulud on samuti väiksemad kui maja on paremini soojustatud.

loe enne see artikkel läbi ja tee vastavad järeldused
vt. TM Rakennusmaailma nro. 5E8, **Jäähdytyksen tarve syö passiivitalon energiatehokkuutta **
see jutt on kirjutatud Tampere TÜ professori poolt

eestis alles hakatakse nn.passiivmajasid ehitama, seega ei teata nende probleemidest ka veel suurt midagi
pole mõtet kohe hakata teisi materdama

selleks ma ka küsisin eramu KOGU energiatarvet, et näha mis suurustes meil need kulud on
nii tehakse ka Soomes, et näha maja tegelikku energiabilanssi

asi on selles, et tänapäeva eramus kasutavad varakkamad pered rohkesti elektrit, umbes 600-800 kWh kuus
suvel tekitavad võimsad plasmatelekad,arvutid jms. kodutehnika nii suure kütmisefekti, et see on vaja ka majast välja saada
samuti lisavad ülearu soojust valesti valitud aknadpinnad ja nende konstruktsioon
liiga hästi isoleeritud majas nõuab see kliimaseadmelt või õhusoojuspumbalt parasjagu elektrit ja sinna see talvel säästed energia kaob

siit moraal: hästi isoleeritud majas peab tähelepanu pöörama ka säästlikule olmeelektritarbele, tuleb kasutada säästulampe halogeenide asemel, säästlikke kodumasinaid jne., et vähendada lisasoojuse tekkimist just suveajal

muidugi õhutavad isolasioonimaterjalide tootjad oluliselt ka seda passiivmajade ehitamist, kuna sinna saab matta olulisel määral rohkem villa kui siiamaani...

Sa unustasid, et jahutamisel on vaja kahest kohast soojust ära transportida õue. Esimesele suunale said hästi pihta - selleks on majas tekkiv soojus. Teine suund on väljast sisse tulev soojus. Lihtlabane soojusarvutus näitab, et mida paksem on soojustus seda vähem välispiiretest tuppa kandub. Sellepärast ei tohi jahutatavas majas aknaid ega uksi lahti hoida, kohe energiakulu jahutamisel kasvab.

Kalvis kirjutas:Sa unustasid, et jahutamisel on vaja kahest kohast soojust ära transportida õue. Esimesele suunale said hästi pihta - selleks on majas tekkiv soojus. Teine suund on väljast sisse tulev soojus. Lihtlabane soojusarvutus näitab, et mida paksem on soojustus seda vähem välispiiretest tuppa kandub. Sellepärast ei tohi jahutatavas majas aknaid ega uksi lahti hoida, kohe energiakulu jahutamisel kasvab.

aga jutt käibki ju majas sees tekkivast liigsest soojusest, et see ei lähe enam vabalt välja läbi seinte ja on vaja jõuga majast eemaldada..eikö ??

seda momenti kui väljas on soojem kui sees, on siiski vähä

to statix:
anteeksi kaveri, älä suutu
mr.tubasoojaks on tõesti liiga vara seda energiasäästu asja eestis rääkima hakand
aga kui keegi asjast ei rääki siis ei keegi tea
aga köik peab paika, loe ise, kui usu ja vöta teadmiseks
http://www.motiva.fi
http://www.rakentaja.fi
terve!
PS! älä unohda järkeä!!

antteksi anteeksi......aga mina ei ümara sellest keelest helvetitki, nii et kui tahate kodumaistes foorumites tarka panna , siis kirjutaga vabariigis kehtivas keeles või kui ise ei oska laske ära tõlkida.
See on iseenesest muidugi tore, et naabervabariigi kodanikud ka meie foorumit loevad, kuid omakeeles rääkimisega ei tee te kahjuks paljude jaoks asja selgeks.

Minu talupojamõistus ei võta jälle kinni, milles probleem on.
Kui on vaja vabaneda majas sees olevast soojusest, siis mina tean kahte võimalust:
1) kasutame soojuspumpa
2) teeme aknad lahti
Kumb siis rohkem energiat kulutab? Ärgu hakaku keegi rääkima, et suvel on väljas veel soojem, kui sees. Seda aega on meil esiteks väga vähe ja teiseks ei lähe sellel ajal majas sees olev soojus kuidagi vabatahtlikult õue ka läbi kehvemalt soojustatud seina, nagu siin mõned justkui vihjavad. Passiivmaja on ehitatud põhimõttel, kus muuhulgas võimalikult hästi kasutatakse väljastpoolt pakutavat (soojus)energiat. Lihtsaim moodus selle tarvis on suured aknad lõuna poole. Et suvel sellest jama ei tekiks, on mitu lihtsat lahendust:
1) istuta akna ette lehtpuid (suvel varjab päikest, talvel on raagus)
2) Tõmba aknale katted/varjud ette (soovitavalt väljapoole)
3) Ehita akna kohale laiem tuulekast (vihje - talvel käib päike madalalt, suvel kõrgelt).
Mina soome keelt ei mõista, mistõttu ei tea ka, mis seal professori artiklis oli aga millegipärast arvan, et seda tõlgendati valesti või pole härra professor kuulnudki siin toodud lihtsatest (ja väga odavatest) lahendustest.

Nüüd aga võiks jätkata konkreetsete kulunumbritega. Muide, mulle meeldiks veel, kui igaüks paneks juurde ka oma küttesüsteemi soetushinna ja keskmise hoolduskulu aastas. Annab natuke ausama pildi. Praegusel kujul on selge, et "võidavad" kõige suurema alginvesteeringuga lahendused. Kas sellised aga tegelikult ka kõige soodsamad on?

Küttesüsteemi soetamismaksumus on suisa omaette teema.
Minul konkreetselt läks kogu krempel 210 000, selle sees maakütte pump koos integreeritud ventagregaadiga, maakontuuri paigaldus, ventsüsteem koos paigaldusega ning mõlema korruse põrandakütted. Pumba enda hind oli 125 000.-

Pelletimehed võiksid lisada ka katlamaja ruumi ehitusmaksumuse, siis saaks ehk tõepärased numbrid.

Aga hoolduskulud on null.

2korda2 kirjutas: Nüüd aga võiks jätkata konkreetsete kulunumbritega. Muide, mulle meeldiks veel, kui igaüks paneks juurde ka oma küttesüsteemi soetushinna ja keskmise hoolduskulu aastas. Annab natuke ausama pildi. Praegusel kujul on selge, et "võidavad" kõige suurema alginvesteeringuga lahendused. Kas sellised aga tegelikult ka kõige soodsamad on?

Kogu küte (2korrust põrandakontuuri, maakontuur, soojuspump, soojaveeboiler, paigaldus, häälestus jms.) 191000.-
Ventilatsioon 30000.- + oma töö mida ei oska hinnata.

Hoolduskulu siiani (1,5a) = 0

Ahjaa - kogu tehniline möga (küte, vent, soe vesi, elekter, nõrkvool, valve, tolmuimeja) asub 2x2m ruumis.

maakütte kasutaja kirjutas:

2korda2 kirjutas: Nüüd aga võiks jätkata konkreetsete kulunumbritega. Muide, mulle meeldiks veel, kui igaüks paneks juurde ka oma küttesüsteemi soetushinna ja keskmise hoolduskulu aastas. Annab natuke ausama pildi. Praegusel kujul on selge, et "võidavad" kõige suurema alginvesteeringuga lahendused. Kas sellised aga tegelikult ka kõige soodsamad on?

Kogu küte (2korrust põrandakontuuri, maakontuur, soojuspump, soojaveeboiler, paigaldus, häälestus jms.) 191000.-
Ventilatsioon 30000.- + oma töö mida ei oska hinnata.

Hoolduskulu siiani (1,5a) = 0

Ahjaa - kogu tehniline möga (küte, vent, soe vesi, elekter, nõrkvool, valve, tolmuimeja) asub 2x2m ruumis.

ja energiakulu oli...??? kWh aastas
teema oli püstitatud ju palju on energiakulu aastas ja köetav pind

eelmine postitus ekslik
eelpool oli juba viidatud energiakulule ja pinnale

Minul 120m2 maja viis hinge ja kõik kulud kokku oli 141 aastas 1 ruutmeetrikohta. Aga pelleti asemel kulus malm kaminas 1,5 tonni puit brigetti - arvestasin seda kui pellet - Kas tegin õieti või ei?

siin ka üht-teist huvitavat: http://www.tuit.ut.ee/eetl

Maja 126 m2, kogu primaarenergia vajadus 2007 aastal oli 165 kwh /m2a.
Sellest kuttele 110kwh /m2a. Ylejaanud kulus kodumasinate, ventilatsiooni ja valguse tarvis.
Majas vaike katlaruum ,katlaga viadrus ,1100 l akumulatsioonipaak porandakyttele ,lisaks paikesekytteboiler 400 l .
Paikesekyttesysteem lisatud 2008 suvel .maksumus 20000 eek.

katlaruumi maksumus 2005 a. oli 50000 eeki koos tooga!!!
Ylalpidamiskulud??? aa korstnahari 6M kadakas 0 eek muud midagi!

Ehitasin ise esimes puitkarkassmaja (POLE SEDA ÕPPIND). 200m2 ja gaasiküttega(kütteja tarbevesi), esimene aasta gaasi kulu oli vähem kui 1500m3. 1500m3*9=13500kWh/200m2=68kWh/m2 kohta.

Kuulge....ma loen ja loen seda küttefoorumi teemat, kui palju keegi kulutab, kes millise süsteemi on kokku kompunninud, kes üleüldse on kõige targem ja õigem mees ning milline on kõige odavam ja parem lahendus ning jõudsin järeldusele, et kõige lihtsam on minna poodi, haarata kaenlasse vana hea elektriradikas ja toppida see pistikupesasse. 100% raha eest saab 100% sooja. Ja ei mingit stressi. Nii talitangi oma ehitusjärgus majas.