1. leht 1-st
penoplastist
Postitatud: 12 Juul 2005, 08:37
Postitas Roman
Tere. Tahaksin soojustada tumedat plekkkatust penoplastiga. Suvel päikesega tõuseb katuse temperatuur +110 kraadini.Kuidas reageertib peno sellisele temperatuurile? Kas hakkavad erelduma ka mürgisde gaasid?KKui ja, kads gaasid tungivad ka eluruumidesse, st. levivad ka allapoole. Või oleks mõttekas paigaldada enne isover 10 sm. ja alles siis penoplast + aurutõke+kipsplaat, see alandaks tunduvalt otsest päikese mõjust tekkivat kõ'rgret temperatuuri- Kuidas toimida?
Tänades Roman.
Postitatud: 12 Juul 2005, 22:17
Postitas Jaan
usun,et otsene kogemus puudub kõigil, kuid ise paneks isoveri.
Kuna tegemist soojusKIIRGUSEGA, oluline seda tagasi peegelda
Postitatud: 26 Jaan 2006, 08:52
Postitas Ardi
da, seega midagi fooliumisarnast
Postitatud: 26 Jaan 2006, 15:07
Postitas Külaline
Penoplasti kasutustemperatuur on kuskil 80-85 kraadi.Sinu pleki ja peno vahele jääb ilmselt ka mingi tuulutus vahemik,nii et peno temperatuur
on asi mida peaksid ilmselt suvel korra mõõtma enne kui lõplikult otsustad.
Kui Sa kasutad puittalade vahel lihtsalt fassadi penot siis pole sul vaja tuule ja aurutõkkeid, sest see on selles suhtes ohutu kombinatsioon ja lihtne ehitada(vt tarmatrade koduleht).Aga kui tahad penot kaitsta siis ehk
mõne õhema ja odavama tuuletõkke plaadiga.
Postitatud: 21 Veebr 2006, 23:56
Postitas linnokas
kas selline lahendus on sobiv või on jama(mis puudused on):
Eterniit
roov
tuuletõke
50mm peno
150 sarikad + sarikate vahel peno
50mm peno sarikate all
kips
kips
Postitatud: 22 Veebr 2006, 15:14
Postitas Raulka
linnokas kirjutas:kas selline lahendus on sobiv või on jama(mis puudused on):
Eterniit
roov
tuuletõke
50mm peno
150 sarikad + sarikate vahel peno
50mm peno sarikate all
kips
kips
Sinu variandi puhul on puudu katusematerjalialune kile mida on nagunii vaja. Kui kasutada difuuset kile vastu peno, siis see oleks ka tuuletõkke eest ja poleks tuuletõket vaja. Edasi peno jne. nagu kirjutasid.
Ise plaanin sellist varianti.
Eterniit / kivi
roov 50x50 samm vastavalt eterniidile/kivile
difuuse kile kinnitusliist sarika peal 25x50
difuusne kile Divoroll Universial S
sarikad 150 , samm 600, vahel penoplast 150mm vahuga kinni.
lisakarkass risti sarikatega samm 600, vahel penoplast 50mm
latt 20x50 samm 400 kipsile
kipsplaat.
Aurutõkke kile pole sellel konstruktsioonil vaja.
Peno fassadi oma (50F / 60F) lõigata 1200 mm pooleks, nii et mahuks sarikavahele ja jääks ruumi vahuga servadest kinni panna.
Postitatud: 22 Veebr 2006, 16:01
Postitas andres
huvitav, kas kellegil on kogemusi, kas penoga katuslae soojustamine meeldib ka tuletõrjele, lasevad nad projekti seal päästeametis läbi.
Kuigi nad vaatavad seal vist ainult projekti tuleohutuse osa ja asendiplaani?
Postitatud: 22 Veebr 2006, 20:43
Postitas Külaline
Andres!
Mis on tegemist tuletõrjel ja soojustusel?Kindlustajad raiuvad ,et kivimaja on kivimaja.Kas kivimaja kaitseb elanikku tule eest?Puumaja on kõige hullem,see võtab tuld ja põleb ka päris ägedalt! Pole ju uudis?Ükskõik, kui miski põlema läheb,siis on asi karm.
Taastaja.(tõrjuja)
Postitatud: 22 Veebr 2006, 23:36
Postitas sundehitaja
Penoplasti gaasidest tulekahju ajal on tehtud mingi koll.Esiteks: ei ehita ma maja selleks et ta kogu aja põleks.Sellise loogika järgi tuleks elada betoonpunkris.Teiseks:Enne kui see peno oma gaase eritama hakkab olete ammu ära lämbunud kunstmaterjalidest vaipade , kardinate , laminaadi jms.aurude sisse ,mis pole vähem mürgised.Muidugi ei tasu penoga ahjude ,pliitide,keriste ja korstna jalgade juurde minna ,seal on asi tõesti halb.Kus on tuleohutus kui poes müüakse alumiinium kesta sees küünlaid ,mida ma olen näinud paljudel mööbli peale põletusjälgi jätvat kui nad peaegu ära on põlenud.(Muidugi saab öelda ,et loe instruktsiooni , mõtle ise jne aga inimene on inimne).Miks on kest tehtud ühest parimast soojusjuhist?Sellised asjad on palju ohtlikumad kui mingi sehkendamine peno ümber.
Postitatud: 23 Veebr 2006, 00:36
Postitas Dolby
andres kirjutas:huvitav, kas kellegil on kogemusi, kas penoga katuslae soojustamine meeldib ka tuletõrjele, lasevad nad projekti seal päästeametis läbi.
Kuigi nad vaatavad seal vist ainult projekti tuleohutuse osa ja asendiplaani?
ESP 50 Kasutusala: Vähekoormatud tarindid - erinevad karkasskonst-ruktsioonid: katuslaed (sarikate-vaheline soojustus), vahelaed, välisseinad, vaheseinad, põrandad (laagidevaheline soojustus).
Ma arvan, et kui sa leiad mõne sellise tuletõrjuja, kes omaalgatuslikult keelab katuseid soojustada katuse soojustus materjaliga, siis ESTPlast võib ta vabalt kohtu kaevata ja võidab ka.
Kui sind huvitab, siis mine loe ESTplasti lehel neid tsertifikaate. Seal peaks kõik ka kirjas olema. Vajadusel prindi välja ja näita tuletõrjujatele.
Igas foorumis see teema üleval jah, et kui jube on surra põleva peno mürgistesse gaasidesse. Ei tea kas keegi proovis ära ka ja rääkis teistele?
Mul üks tuttav kardab jälle plastik aknaid. Põlevad ka jubeda haisuga.

Postitatud: 25 Veebr 2006, 23:33
Postitas Raulka
Dolby kirjutas:...Igas foorumis see teema üleval jah, et kui jube on surra põleva peno mürgistesse gaasidesse. Ei tea kas keegi proovis ära ka ja rääkis teistele?
haisuga.

Fassaadi peno isekustuv peaks olema.
Olen tulekahju üle elanud, õnneks ellu jäänud ja või rääkida. Penoplasti vingu ei tea. Ving toas olgu milline tahes. Põlev jope, kaardinad, madrats, plastmass jne. edasi materjalid toas. Mürgised on nad kõik kui põlevad. Hinge kinni hoides mõni aeg saad veel minema. Tuli kui juba põletab, siis hullem kui peno mürgine gaas arvan.