Ehitusfoorum

tere, mõõtsin, et dussini tuleks soojavee toru panna boilerist kuskil 12m, umbes mitu sekundit peaks siis hiljem ootama, et sooja vett tulema hakkaks, äkki peaks vaatama peenemat toru, kui 16mm, või siis survega probleemid??

jätkan siis ..
keerasin korteri dussi otsiku ära ja imestusega nägin et ava sise läbimõõt ehk 6mm aind oli..

tekkis selline plaan, et mul üks kraanikauss kah peaaegu teele jääb, sinna on boilerist 10m, sinna vedasin juba 16mm alu pex-i j ära, kuid teeks äkki seal ühe jagamise ja veaks sealt näiteks 12mm toru edasi tussini, sinna 5m, siis jääks maa boilerist u 3m pikem, kuid..??
miskit ringluspumpa vist küll ei hakkaks panema sinna..

16mm on just paras tavatarbeveele (kraanikausid, dushid). alla selle ei leia normaalseid liitmikegi poest (ning vastavaid tööriistu), kõik on min 1/2 tolli mõõdus või 16mm-alupexile.

arvad nii.. aga kas vean eraldi boilerist siis 10 meetrt esimesse kraanikaussi, teise toru eraldi 12m tussile, või ikka kraanikaussi 10m ja sealt kolmikuga edasi tussile, seljuhul tuleks maa tussini u 15m..
kõik siis 16mm alu pex
toru panen siis ikka ülemise põrandapeno sisse, kui kaua se 15 meetrit siis aega võtab, enne kui sooja saab??(juhul kui on muidugi täiesti maha jahtunud)

12mm torust peaks jatkuma koige jaoks,oleneb ju jalle survest.Kui suurema paned siis jahtuva vee hulk peaaegu kahekordistub.Arvusid mul nende plekside kohta ei ole kuid vasega voib vorrelda.1 meetri 12mm toru vee kogus on 0.079 liitrit aga 1 meetri 15mm toru kogus on 0,133 liirit. Survega 4,1-4,3atm olen yhendanud kaks kraani ,vanni,pesumasina,wc toru siselabimooduga 10mm

Külaline kirjutas:Arvusid mul nende plekside kohta ei ole kuid vasega voib vorrelda.

Tegelikult on muidugi tegemist põhikooli matemaatikaülesandega: silindri mahu leidmine. Mahu leidmiseks põhja pindala x kõrgus. Silindri põhjaks on ring, selle pindala leidmiseks kõlbab valem pr2 (pii korda raadiuseruut).

tiit001 kirjutas:jätkan siis ..
keerasin korteri dussi otsiku ära ja imestusega nägin et ava sise läbimõõt ehk 6mm aind oli..

tekkis selline plaan, et mul üks kraanikauss kah peaaegu teele jääb, sinna on boilerist 10m, sinna vedasin juba 16mm alu pex-i j ära, kuid teeks äkki seal ühe jagamise ja veaks sealt näiteks 12mm toru edasi tussini, sinna 5m, siis jääks maa boilerist u 3m pikem, kuid..??
miskit ringluspumpa vist küll ei hakkaks panema sinna..

no kui toru "tussini" vedada, siis sealt küll midagi head loota ei ole ..
ja kui silindri mahu arvutusi teete, siis kasutage ikka toru siseläbimõõtu

Mul saab soojuspump asuma tarbekohast 9m kaugusel ning soovitati panna tsirkulatsiooni pump, et siis soe vesi kogu aeg kohe olemas. Antul juhul tegemist ainult köögis tarbitava sooja veega, siis hakkasin mõtlema,et kas sellel on ikka mõtet, et soe vesi kogu aeg edasi tagasi uhab? Kuna enamus nõusid hakatakse niikuinii pesema masinaga, siis võib-olla on hoopis mõtekas panna eraldi väike boiler kraanikausi alla? Vannitoa tarbimiskohad jäävad 2-5m kaugusele.

Mul ongi nii asi juba ära tehtud. Boiler 10l ja 2kw küttekeha, sisendisse saab lasta kuuma vett või ka külma. Boiler hakkab tööle alles siis, kui vesi maha jahub või kui sooja vett enam peale ei tule. Kuumal veel on muidugi temperatuuri segisti vahel, mis boilerisse läheb, et töötaks boilerile pandud temperatuuriga ühel lainel.

Elamise projekteerimisel sai juba nii rihitud, et ühe korruse soojavee tarbijad jääksid praktiliselt ühed ühele poole seina ja teised teisele poole.

taastaja` kirjutas:Mul ongi nii asi juba ära tehtud. Boiler 10l ja 2kw küttekeha, sisendisse saab lasta kuuma vett või ka külma. Boiler hakkab tööle alles siis, kui vesi maha jahub või kui sooja vett enam peale ei tule. Kuumal veel on muidugi temperatuuri segisti vahel, mis boilerisse läheb, et töötaks boilerile pandud temperatuuriga ühel lainel.

Elamise projekteerimisel sai juba nii rihitud, et ühe korruse soojavee tarbijad jääksid praktiliselt ühed ühele poole seina ja teised teisele poole.

Äkki saaks ühe korra veel ja hästi aeglaselt Et kas on nii,et katlast vms mis sooja vett toodab,et sealt tulev sooja vee toru ei tule otse kraani vaid läheb boilerisse? Ja samuti saab boilerisse lasta külma vett, st.et mingi kolmik on enne boileri sisendit?

Temperatuuri segisti eesmärk on, et boilerisse ei läheks kuumem vesi,kui on boileri töötemp ?

Küsi jah täpsemalt - elektrisüsteemid, sanitaar-ja keskkütte jubinad kipuvad mul olema säändesed eriliselt ununevad asjad. Põhimõtteliselt on nii jah. Sooja vee spiraali väljundis saab mingi ESBE vidinaga külma vett juurde segada. Wirspo torudele vist ei või ka päris kuuma vett sisse lasta, eks see selleks ka. Sealt edasi läheb üks haru otse boilerisse, mis on köögi kraanikausi all. Teisel pool seina on teine kraanikaus ja nende kraanidest saab pea kohe sooja vett. Kolmikuid on seal vahel, aga päris palju, et saaks igatpidi neid jooksma panna, ka dušši saab boileriga ühendada. Eks olen katsetanun, omal nahal, kõik järgi....algaja asi

Wirsbo torudele võib kuni 90 kraadist vett sisse lasta ..
Endal on mul selline lahendus - soojuspumbast tuleb soe tarbevesi 10L boilerisse, mis on kraanikausi all.
Ehk siis soojuspumbast tulev vesi on ühendatud boileri külmaveesisendisse.
Asi toimib väga hästi - soe vesi tuleb hetkega.

mel777 kirjutas:Wirsbo torudele võib kuni 90 kraadist vett sisse lasta ..
Endal on mul selline lahendus - soojuspumbast tuleb soe tarbevesi 10L boilerisse, mis on kraanikausi all.
Ehk siis soojuspumbast tulev vesi on ühendatud boileri külmaveesisendisse.
Asi toimib väga hästi - soe vesi tuleb hetkega.

Ilmselt siis enda köögi jaoks tulebki selline värk teha.

Toru jämedusega seoses. Poes sai küsitud veetorusid ja vaatasin, et anti 16 ja 20mm Siin on teema,et kas 16mm mitte liiga jäme ole Kas selle 20mm on üldse meskit peale hakata või võib seda vabalt külmale veele kasutada?

Eks jämedamaga tood vee hargnemiskohta ja sealt vead peenematega laiali. Kui majas üksi elad, siis ehk saab ainult ka peenemaga hakkama. Ju oleneb veesurvest ka miskit.

taastaja` kirjutas:Eks jämedamaga tood vee hargnemiskohta ja sealt vead peenematega laiali. Kui majas üksi elad, siis ehk saab ainult ka peenemaga hakkama. Ju oleneb veesurvest ka miskit.

Selge. Majas saab olema min. 5 hingelist ja vesi saab tulema salvkaevust ilmselt määnsegi puurkaevu pumbaga.

Mina jälle kasutaks nö peatrassidena 20 mm toru ning nö püstakud ehk kraanide väljavõtted teeks 16, kuigi võib ka 20 teha.
Argument muidugi on, et milleks nii jäme, see kallim aga... palju see lõpuks kallim tuleb? Ja mis on veel vastu argumente peale hinna?
Jämeda toru pluss on väiksemad rõhukaod / suurem surve ning rahulikum uni
Ma olen töö tõttu näinud ikka üsna hulle torustikke, eeskätt just hoitakse kokku toru läbimõõdu pealt ning selle tulemusena peab pumba poolt arendatav surve olema kordades suurem, kui jämeda toru korral.
Võit peenema toru korral - odavam osta, fittingud odavamad.
Kaotused peenema toru korral: vaja on võimsamat pumpa (maksab rohkem), võimsama pumba eluea kulu ehk energia kulu, mis ta tarbib eluea jooksul, on suurem kui väiksema võimsusega pumbal.
Näiteks veevarustus, 1 eramu, trass 700 m pikk. Rõhukadu PELM 32 trassis vooluhulgal 1,8 m3/h / 0,5 l/s on 13 bar!!! Kui asendame toru 40 PELM, jättes vooluhulga muutmata, on rõhukadu trassis 1,4 bar. Nüüd mõelge ise, kummal juhul on vaja väiksemat pumpa ning kummal juhul tuleb kogu eluea kulu väiksem.
Tuleb ette selliseid paigaldisi, kuna väiksema diameetriga toru on ju odavam

No siis lähevad torud vä�masti asja ette Kaevust majja tulev toru on juba ostetud 40-ne.

Eile tuli üks teooria veel meelde. Üks ja täitsa ametlik torude paigaldus on veel nagu nn tähtsüsteem (nagu nõrkvoolu kaablitel) st, et ühest hargnemise punktist viiakse eraldi torud igasse tarbimispunktini. See teooria tugineb sellele, et kui on ikka kõik torusüsteemid kapitaalselt põrandabetooni valatud, siis viga/avarii ühes liinis ei mõjuta teisi veetarbimispunkte. Igati tugev argument, aga mulle on arusaamatu, et kuidas nii kohe seda sooja vett saab, et ei peaks veetoru ennem külmast tühjaks laskma. Selle süsteemiga võivad need üksikud torud küllaltki pikaks venida...Mõni asjatundja ehk kommenteeriks?

Mina lasksin ka esimese korruse põranda alla sedasi panna. Tervet torustikku ei peagi külmast veest tühjaks laskma - ainult konkreetse tarbekoha oma. Teistes harudes võib jahtunud vesi oma tundi edasi oodata. Samuti võivad need torud ise olla peenemad.
Kui tahad kohe kraani keerates sooja vett saada, tuleb teha ringlussüsteem või panna boiler otse tarbimiskoha juurde (ehk siis maja peale päris mitu tükki selliseid).

taastaja` kirjutas:Eile tuli üks teooria veel meelde. Üks ja täitsa ametlik torude paigaldus on veel nagu nn tähtsüsteem (nagu nõrkvoolu kaablitel) st, et ühest hargnemise punktist viiakse eraldi torud igasse tarbimispunktini. See teooria tugineb sellele, et kui on ikka kõik torusüsteemid kapitaalselt põrandabetooni valatud, siis viga/avarii ühes liinis ei mõjuta teisi veetarbimispunkte. Igati tugev argument, aga mulle on arusaamatu, et kuidas nii kohe seda sooja vett saab, et ei peaks veetoru ennem külmast tühjaks laskma. Selle süsteemiga võivad need üksikud torud küllaltki pikaks venida...Mõni asjatundja ehk kommenteeriks?

Jah, nii võiks teha, nagu põrandaküttel - paned kollektori peale- ja tagasijooksule. Siis saad igale tarbijale oma liini vedada, kuid kujuta nüüd ette, et vannituba ja WC on kõrvuti ja siis vead mõlemale oma liinid? Ehk topelt toru?
Mugavam on teha, just sooja tarbeevee tsirkulatsiooni silmas pidades ikkagi üks nö jämeda toru ring ning sealt väljavõtted vajalikest punktidest.
Kui suur on tõenäosus, et sul kapitaalselt põrandasse valatud pealiiniga midagi juhtub?
Sooja tarbevee pumba juhtimisest - minu soovitus on lasta pumbal 24 h joosta, mitte kasutada taimerit või veel hullem - temp. järgi juhtimist.
Viimasel juhul on suur tõenäosus, et torustikus hakkab mingi bakter vohama, halvima juhul legionella.

8mm vask on ikka kõige parem Kui kunagi poes tööl olin siis üks mees küsis liitmike 8 mm vasele et veab vett kodus ! Noo siis peab veesurve teab kui kõrge olema

oh,oo.Nende plekside garatii ja ekspluatatsiooni aeg on nii onnetult vaike.80 kraadise vee juures 6-10 aastat,10 kraadise vee juures 30 aastat.Nii et eelnev kommentaar vastab toele ,paned yhe korra ja igavesti.Korter elamus aitab 12-15mm torust,eramajas kuidas tahate .

Soojale veele 16 mm toru on reeglina kõige optimaalsem variant.Olen ise Henco torusid kasutanud ajast mil neid Eestis veel müügilgi polnud.Kestavad edukalt,probleeme pole siiani olnud.
Henco ise tootjana annab torule garantii 15 aastat.

Kas nii peenikeste torudega hargnevalt vedades surve tõesti kõikuma ei hakka?

selles on asi et 10mm vask on ka liiga peenike ! Vase puhul oleks esimene mõõt ikka 12mm ja alu-pexil siis 16 mm !