Vana õlikütte vahetus puugaasiküttesüsteemi vastu.

[AarneN]

Tere,
Nii siis, ees on ootamas suurematsorti küttesüsteemi renoveerimine ehk katla, koos sinna juurdekuuluvaga, väljavahetus. Majal 2 korrust, köetav pind 150m2. Viimase ajani kütsin õlikatlaga, mis on ühenduses vabalt ringleva (ilma pumpateta) süsteemiga. Süsteem iseenesest toimis hästi, radiaatorid lähevad ühtlaselt kogu maja ulatuses kiiresti soojaks.
Katlaruumi sisustuse väljavahetamise põhjus on: Katel (malm) ja õlipõleti vene ajast, mis on tänaseks oma aja ära elanud, automaatika ei tööta ja kõige olulisem muidugi õli hind.
Olles läbikaalunud kõik võimalikud kütte liigid olen pidama jäänud puugaasi katelde juures. Seoses katlasüsteemi vahetamisega on kerkinud aga terve rida küsimusi, milledele loodangi siit foorumist abi leida.
Kõigepealt, on üks hea pakkumine. Nimelt paar aastat kasutuses olnud VIESSMANN Vitolig 150 puugaasi katel, 25kw, koos kogu juurde kuuluvaga: akupaagid, tsirkulatsioonipumbad, veesegamisseadmed, automaatika jne. Esimene takistus on aga selles, et katlaruum on liialt pisike, mille tõttu ei saa tagada katla ja seinte vaheliste kauguste miinimum nõudeid. Minul tuleks see umbes 30cm katla tagaosa ja tellis korstna vahele. Kas see on hädapärast piisav? Teine võimalus on selline, et katlaruumi kõrval on veel üks suurem tühi ruum (algselt mõeldud kivisõe hoidmiseks) Sinna mahuks ära kogu süsteem, katel ja akupaagid. Sellisel juhul tuleks paigaldada aga suitsu toru umbes 2 meetrit läbi praeguse katlaruumi, kas see variant on mõeldav ja lubatud? Lõpetuseks paluks arvamust Viessmanni puugaasi katelde kohta. Siin foorumis on küll palju juttu Atmos, Viadrus ja teistest kateldest, Viessmanni kohta ei leidnud aga midagi. Kas on kellelgi kogemusi selle firma katlaga ja millised võivad olla ohud, kui osta kasutatud süsteem? NB! Praeguses kohas on veel selle katla proovimis võimalus olemas. Oleks tänulik, kui leiaks neile küsimustele teie abiga vastused, siis saaks samm-sammult edasi liikuda.

[Kalvis]

Alati on võimalik uus katel panna. Eks teised vastavad, soovitaks enne teha erinevat tüüpi katelde üldised eelised-puudused kindlaks.
Veel on üks võimalus uurida naftakateldele sobivaid pelletipõleteid. Enne ostmist pead kindel olema, et katel on kergesti puhastatav, sest pelletite lendtuhk sadestub hästi küttepindadele.
Välismaal on netis neid küll üleval, kahjuks ei tea eestis ühtegi pakkujat. Ehitusmessil paari esimese katlamüüja käest küsisin, kuna nad ei saanud arugi mida ma küsisin siis peatselt loobusin.

[Külaline]

kas see telliskorsten ise ei hakka probleeme tekitama..pigitumine jms?

[tubasoojaks]

kui katel on 15 a ja rohkem vana, siis peab selle kindlasti välja vahetama
sest ta on nii energeetiliselt kui ka füüsiliselt vana, s.t. kasutab palju kütust ja selle remont ning hooldus on praktiliselt võimatu osade puudumise tõttu
tänapäevaseid pelletipõleteid eraldi ja koos katlaga, samuti kõrge kasuteguriga puukatlad Komforts on saadaval näiteks Sanistal OÜ poes, Kadaka tee 1
tasub ka mõelda Atmos puukatlale, kuigi ta on puude niiskuse suhtes nõudlik, nõuab kütmiseks korralikult kuivatatud ja kuivas kohas hoitud puid
sama kehtib ka Viesmann Vitolig kohta
kindlasti tuleb veenduda, et ostetud katlatüübi valmistaja on tuntud,ta on kindlalt Eestis esindatud koos tehnilise toega ja varuosadega - nii on asjad igatahes Sanistal OÜ toodetel
aga uuri lisa
aare@wetorex.ee

[AarneN]

tasub ka mõelda Atmos puukatlale, kuigi ta on puude niiskuse suhtes nõudlik, nõuab kütmiseks korralikult kuivatatud ja kuivas kohas hoitud puid
sama kehtib ka Viesmann Vitolig kohta

Kuivade puude muretsemine ei ole minujaoks ületamatu mure, sest olen ise ka väikemetsa omanik ja kuuris juba praegu 26 ruumi enamjaolt kuivi puid kütmist ootamas. Sellel põhjusel ongi
puuküte minu esmaeelistus ja just puugaasiküte, kuna puidu põlemisaeg aeg võrreldes puidu otseküttega pikem ja jändamist vähem.
----------------------------------

kas see telliskorsten ise ei hakka probleeme tekitama..pigitumine jms?

Sellele küsimusele tahaks ise ka vastust saada. Kas siis puugaasikatel (oma madalatemperatuuriliste suitsugaasidega) ja teliskorsten ei sobi hästi omavahel kokku? NB! Korstna suitsulõõr on punasest tellisest.
-----------------------------------
Kordaks üle veel oma vanema küsimuse: Kui pik võib olla katla ja korstnalõõri vaheline ühendustoru. Kas 2 meetrit tohib olla ja millise kaldega ta sellisel juhul olma peaks?

[Kalvis]

Ühenduslõõri pikkuse kohta on korduvalt varem vastatud, vaata vanemaid postitusi. Muidu võib küll, kui teatud tingimused on täidetud (korsten piisavalt pikk)

Korstna pigitumine on tingitud liigsest suitsugaaside jahtumises korstnas. Tekib kahtesorti kondensaati - puhas väävelhape - kondensaat 100 kraadi juures ja vesi-süsihape 40 kraadi juures. Väävelhape on probleem, kui kasutad naftat või kivisütt. Kondensaadi vastu aitab alati roostevaba korsten, teinekord piisab ka korstna soojustamisest.

[vuss]

kui valid viessmanni ja atmose vahel võta viimane. viessmann pole kasutajasõbralik. lisatud on puhastusvardad mis peaks hoidma lõõrid puhtad kuid need pigituvad aastas mitmeid kordi kinni ja sa lõpuks lõikad need katlast välja, et süsteem üldse toimiks. lisaks on puudulikult ehitadud tagumise hoolduse luuk, ehk see põhimõtteliselt puudub. atmosel on taga kohe kaks spetsiaalset luuki kus pääseb ribisid puhastama. lisaks on ka erinev õhu juurdevool. atmos imeb suitsugaase ja viessmann puhub eest õhku. see tekitab kohe selle probleemi, et viessmannil on puude lisamine ohtlik kuna luuki avades kui oled unustanud ventika välja lülitada käib leek katlast välja ja enda põletamine on väga lihtne. ühesõnaga kui nende kahe katla vahel valida siis atmos on töökindlam ja insenerid on natuke ka ikka enne tootmist mõtelnud mida nad teevad. lisaks kui uuriksid paigaldajatelt kes pole kummagi firmaga seotud siis saaksid kuulda mida mehed sellest vitoligist arvavad. tegemist on paraja käkiga