Ehitusfoorum

Tean juba ette , et sarnased teemad on olemas ...aga küsiks ikka millist ja miks valida ....ja huvitaks omanike enda soovitus , iseloomustus.

hea vähemalt et 70 luges seda postitust ---mõni oleks võinud vastata ka ..või kogemusi vahetanud ..rääkimata oma katla kiitmisest

Mul vanemate kodus paigaldati viadrus katel ja suur akupaak(suurust ei oska öelda)
Kütab mis mühiseb, majal köetavat pinda ca270m2 ja suured koridori aknad on, natuke võiks radikaid rohkemgi olla, katlal vist 16 ribi, maru pikk on küll, puid läheb mitu sületäit sisse.
juurde visatakse ka kivisütt et tuld kauem all hoida.
Ette saavat vist ka pelletpõleti panna aga eitea kui efektiivne see on.
A muidu tundub hea katel olevat, kütab ruttu temperatuuri üles.

markop kirjutas:Mul vanemate kodus paigaldati viadrus katel ja suur akupaak(suurust ei oska öelda)
Kütab mis mühiseb, majal köetavat pinda ca270m2 ja suured koridori aknad on, natuke võiks radikaid rohkemgi olla, katlal vist 16 ribi, maru pikk on küll, puid läheb mitu sületäit sisse.
juurde visatakse ka kivisütt et tuld kauem all hoida.
Ette saavat vist ka pelletpõleti panna aga eitea kui efektiivne see on.
A muidu tundub hea katel olevat, kütab ruttu temperatuuri üles.

..kütab ruttu, aga mille arvelt
loomulikult suure puude ülekuluga
paigalda suitsukäigule termomeeter ja näed ahastusega kui selle osuti keerab ennast 400-450 C peale, pahemal juhul tuld täis katlal üle 500 C ..see on ju noor tulekahju !!!
tänapäeva puukatlal ei tohi see number tõusta mitte mingil juhul üle 300 C
SEE ON SELGE PUUDE RAISKAMINE !!!
nendest kolmest kõlbab ainult Atmos, kuid nõudlikuna puude niiskuse suhtes kindlustab siiski suitsugaasid alla 300, keskmiselt 280 C
veel parem variant on uuem Komforts'i turbulaatoritega katla 40 kW variant ,
sellel suitsugaasid keskmiselt ainult 200 C
aga suitsugaaside temperatuuri alandamine 450 kraadilt 200 C-ni säästab meeletu energia
ehk viies need numbrid arusaadavamasse keelde, säästab Komforts katel võrreldes Viadrus'ega 160 m2 maja kütmisel ( ca 20 000 kWh ) kasepuudega aastas 3,5 - 4 m3 kuivi kuid
kas ei pane mõtlema
4 m3 puid maksab Tallinnas kindlasti 3000 kr, Lapimaal alates Eur 130
oma kallima hinna teenib siis Komforts tagasi juba kahe aastaga, aga edasi mõelge juba ise

küsiks siia lisaks , kuidas ma seda suitsugaaside tempi mõõta saaks kas pean kusagile torusse mis läheb katla tagant korstnasse augu puurima ja sinna mingi termomeetri panema!

Ise sama valiku ees ja valin kahe tootja vahel, kas Atmos või Komforts . Komfortsi pole saanud veel uurida aga Atmos igati asjalik katel. Hind öeldi kogu katlasüsteemile kuskil 90 000.-
See siis 50 kw katel ja 2,5 m3 akupaak koos kõige muu vajalikuga

aaaai kirjutas:küsiks siia lisaks , kuidas ma seda suitsugaaside tempi mõõta saaks kas pean kusagile torusse mis läheb katla tagant korstnasse augu puurima ja sinna mingi termomeetri panema!

puurid katla ja korstna vahelisele suitsutorule 8-10 mm augu ja pistad sinna suitsutermomeetri tööpiirkonnaga 0...500C
selle näit peaks siis töösooja, puhta ja energeetiliselt efektiivse katla puhul jääma piiridesse 200-275 C, kui on üle selle, siis läheb palju kallist soojust vareste lennuruumi soojendamiseks
seda ei tohiks majanduslikult mõtleva peremehe majas juhtuda, siis tuleb lasta katel spetsialistil üle kontrollida ja pahemal juhul vahetada, et küttekulud väheneksid

termomeeter peaks olema müügil paremates santehnika poodides
Sanistali poes Kadaka 1, on kindlasti, Tallinna inimesed võivad sinna pöörduda, sealt saab ka asjatundlikku nõu sooja alal
soojuse hind hakkab lähiajal pööraselt tõusma
nii et sügiseks peaksid kõik majaomanikud oma katlaseadmed laskma üle vaadata ja korda teha

Ma "jahutaks" tubasoojaks optimismi Komforts katla suhtes.
Pidasin ise algselt Atmost sobivaimaks, kuid vaatasin Komforts katla ka üle. Et jutt siin väga ühekülgseks ei jääks olgu loetletud ka Komforts katla puudused:

1. Max. töörõhk on ainult 1 bar !
2. Ebamugavam kasutada - puid mahub sisse vähe, kollet ei tohi täiesti täis laadida, mis tähendab et kütmisel tuleb oluliselt tihedamine puid katlasse lisada.
3. Veemaht katlas on hiiglaslik, näiteks 35 Kw katlal 147 liitrit (võrdluseks Atmos 35 Kw 80 L). Kütmise lõpetamisel läheb seega soojust (katlasse jääva kuuma vee näol) oluliselt rohkem kaotsi.
4. Müüa (Wetorex Tartus) paigaldust ei pakugi !
5. Erinevalt Atmosest ei ole see puugaasikatel.

Komfortsi pluss mis mulle silma jäi oli suisukäikude lihtsa puhastamise võimalus.
Võibolla on Komforts ka märksa odavam kui sama võimsusega Atmos ja seetõttu võib mõne puuduse suhtes "silma kinni pigistada" - ei tea - mina hinnani ei jõudnudki, sest kasvõi juba esmamuljena jätab Atmos katla viimistlus märksa profesionaalsema mulje ning kui katla müüja paigaldust ei pakugi, siis kaob ilmselt paljudel soov (minul kadus) sellist katelt endale tellida.

Olen tihti kohanud "müüti", et puugaasikatel on nõudlik puude niiskuse suhtes.
Kas seetõttu peaks valima puugaasikatla asemel millegi lihtsama ja "niiskusesõbraliku" katla ?
Mina nii ei arva.
Ma pole küll ise küll puugaasikatlaid ettenähtust niiskemate puudega katsetanud, kuid väidan täie kindlusega, et mu enda Atmos DC32S töötab tavaliste aasta-kaks kuivanud puude või pindudega probleemideta.

Faktist et mõni katel töötab suhteliselt niiskete puudega paremini kui teine, ei ole aga praktikas tavalisel majaomanikul õieti mittemingisugust kasu, sest liiga niiskete (puugaasikatla jaoks liiga niiskete) puudega kütmine on mõtetu - ratsionaalselt mõtlev inimene seda ei tee, kuigi jah, katel seda võimaldab.

R19 kirjutas:Ma "jahutaks" tubasoojaks optimismi Komforts katla suhtes.
Pidasin ise algselt Atmost sobivaimaks, kuid vaatasin Komforts katla ka üle. Et jutt siin väga ühekülgseks ei jääks olgu loetletud ka Komforts katla puudused:

1. Max. töörõhk on ainult 1 bar !
2. Ebamugavam kasutada - puid mahub sisse vähe, kollet ei tohi täiesti täis laadida, mis tähendab et kütmisel tuleb oluliselt tihedamine puid katlasse lisada.
3. Veemaht katlas on hiiglaslik, näiteks 35 Kw katlal 147 liitrit (võrdluseks Atmos 35 Kw 80 L). Kütmise lõpetamisel läheb seega soojust (katlasse jääva kuuma vee näol) oluliselt rohkem kaotsi.
4. Müüa (Wetorex Tartus) paigaldust ei pakugi !
5. Erinevalt Atmosest ei ole see puugaasikatel.

Komfortsi pluss mis mulle silma jäi oli suisukäikude lihtsa puhastamise võimalus.
Võibolla on Komforts ka märksa odavam kui sama võimsusega Atmos ja seetõttu võib mõne puuduse suhtes "silma kinni pigistada" - ei tea - mina hinnani ei jõudnudki, sest kasvõi juba esmamuljena jätab Atmos katla viimistlus märksa profesionaalsema mulje ning kui katla müüja paigaldust ei pakugi, siis kaob ilmselt paljudel soov (minul kadus) sellist katelt endale tellida.

vastused ja selgitused:

1. see 1,0 on soovitav töörõhk, maksimaalne on ikka 1,5 bar, mis on ka kaitseklapi avanemisrõhk
2.pealtpõletamiskatelt ei laaditagi päris täis, siis peab tõesti tihedamini katelt täitma, aga see eest sobib kütteks lisaks halgudele ka puu- ja turbabrikett, kivisüsi, põlevad majapidamisjäätmed..

3. veemaht on suurem seetõttu, et Komforts katla küttepind on ka suurem, sest see katel jahutab suitsugaase palju enam kui Atmos ning kuna ka puudeenergia on juba tänapäeval nii kallis,
siis peab soojust ka katlaga võimalikult palju kätte saama, mitte laskma seda korstna kaudu taevasse
olen siin palju kordi kirjutanud mõõtmistulemusi suitsugaaside kohta Komforts AK seeria kuni 100 kW ca 200-210 C, Atmos DC seeria kuni 80 kW ca 260-280 C

4. Wetorex Oü on AS Komforts tehase toodete maaletooja Eestis ja paigaldab suuri, 300 - 5000 kW võimsusega katlaid ja hakkepuidu põletamise koldeid
muuseas AS Komforts katelseadmeid paigaldatakse ka Soomes, mis näitab nende katelde sobilikkust karmi kliima oludesse
väiksemaid katlaid 40-300 kW müüb edasi Sanistal Oü, kes kindlustab ka professionaalse paigalduse koos vajalike lisaseadmetega nagu akupaagid, kütteautomaatika, soojaveeboilerid..
vt. http://www.sanistal.ee

5. kõik tahkekatlad on ka gaasistamise katlad, kuna tahke kütus ei sütti enne kui ta pole aurustunud ehk gaasiliseks faasiks muutunud ja õhuhapnikuga segunenud
ainult et Atmos katlal on see teostatud erilise keraamilise koldega, kus puust tekkinud gaasi põletatakse

R19 kirjutas:Olen tihti kohanud "müüti", et puugaasikatel on nõudlik puude niiskuse suhtes.


Faktist et mõni katel töötab suhteliselt niiskete puudega paremini kui teine, ei ole aga praktikas tavalisel majaomanikul õieti mittemingisugust kasu, sest liiga niiskete (puugaasikatla jaoks liiga niiskete) puudega kütmine on mõtetu - ratsionaalselt mõtlev inimene seda ei tee, kuigi jah, katel seda võimaldab.

tänapäeval ratsionaalselt mõtlev inimene valib juba efektiivsema katla, mis minimaalse puude hulgaga toodab maksimaalse hulga soojust
efektiivsuse näitaja ongi katlast lahkuvate gaaside temperatuur, mida madalam see on, seda parem katel ja seda vähem puid aastas kulub
sama kehtib juba ammu kasutusel olevate säästulampide kohta, oluliselt väiksema elektrikuluga rohkem valgust kui hõõglambiga

Säästulampide osas oled reklaami ohver. Viimased ei kannata lülitamist, seega kooleb säästulamp üsna ruttu ja kokkuvõttes kaotad hoopis rahaliselt. Ka kevad-sügis-talv pole kokkuhoitud energiast suurt tolku, sest hõõglamp kütab tuba ja sellevõrra on vaja vähem kütta.

Kalvis kirjutas:Säästulampide osas oled reklaami ohver. Viimased ei kannata lülitamist, seega kooleb säästulamp üsna ruttu ja kokkuvõttes kaotad hoopis rahaliselt. Ka kevad-sügis-talv pole kokkuhoitud energiast suurt tolku, sest hõõglamp kütab tuba ja sellevõrra on vaja vähem kütta.

veidi vale teema all, aga vaja selgitada..

ei ole reklaami ohver, sest WC ruumi ei paigaldata ju säästulampi ja muudes eluruumides lülitad säästulambi õhtul põlema ja kustutad tavaliselt 2-4 tunni pärast
nende lampide põlemisajad tuh. tundides on mõõdetud 1 tunnise ajatsükli järgi
hoopis Te olete pessimistide rünnaku alla sattunud , aeg on muuta omi seisukohti

teine asjaolu on see, et ei tohi osta odavaid x valmistaja lampe, need põlevadki ruttu läbi
vaid Philips või Osram
esimesed on näitekshinnaklassis 50-70 kr
minu esimesed säästulambid on aastast 1995 , made by Philips ja toimivad siiamaani, veidi tuhmununa, aga valgust tuleb piisavalt
nad on end ammu juba tagasi ostnud, aga las teenivad edasi

veel üks näide elust:
kas uue otsesissepritse, turbode ja katalüsaatoriga auto ostja on ka reklaami ohver ja peab karpa mossega edasi sõitma

no nii järgmine vend kes komendeerima hakkab on ralli mees.räägime ikka kateldest muidu lõpp läheb jälle mölaks.

to aaaai:
ei see pole MÖLA
näidete abil elust selgub tõde
ja autoteemaga on seda lihtsam edasi anda
sest eestlane kui autosid rohkem armastav inimene, eriti maastureid, ei taha tunnistada, et ka katlamajas ning maja kütmises on uuendusi ja energiasäästu pritsiipe vaja rakendada
mitte ainult osta uut ja kallist autot, samas on tal üliodav ja tuhlav küttelahendus keldris
auto peab olema turvaline ja säästlik, selleks ei pea kulutama pool miljonit kr

PS! kas suitsutermomeetri panid ja palju näit on katla kütmisel?

pole veel poodi jõudnud aga lähiajal teen ära ja annan teada.

no nii poes käidud ja termomeeterki külge kruditud ja kurbusega nägin seal seierit 370c peal nüüd siis küsikski et mis on valesti kas puud liiga niisked või midagi muud!

aaaai kirjutas:no nii poes käidud ja termomeeterki külge kruditud ja kurbusega nägin seal seierit 370c peal nüüd siis küsikski et mis on valesti kas puud liiga niisked või midagi muud!

Kas 370c on siis kui katel köeb ja kütab akupaaki?

kui katlas veetemperatuur on 65-75 ja termoventiil ka olemas, aga suitsugaasid ligemale 400 C, siis ei ole kahjuks muud tunnistada kui, et
1.katel seest tahmane, küttepinnad seest põlemisjääkidega kaetud - PUHASTADA terasharjaga
2. tõmme liiga suur, piirata suitsusiibri abil põlemine rahulikumaks, vajadusel tõmberegulaator
3. katel liiga kütust täis - jäta puude põletamisel ca 1/3 kollet vabaks, et tulel on ka ruumi põleda
4. katel on vanamoodne ja mõeldud peamiselt söe põletamiseks
5. puude kulu vähendamiseks tuleks mõelda kaasaegse katla hankimist, kus suitsugaas ei ületa 250 C

selliseid katlaid toodab näiteks AS Komforts, mudelid AK 005 (40 kW), AK 006 (60 kW)
need mudelid praegu soodushindadega müügil Sanistal Oü poes, Kadaka 1, Tallinn
samuti sobib väikeste ümberseadistamistega Atmos, kuid nõuab kuivemaid puid kui eelnev katel
on veel häid katlaid, kuid oluliselt kallimad nagu Arimax, Baxi

jah siis kui kütab akupaaki ja mul pole vana katel eelmise aasta oma ja atmos, sain ka cerbosest paar asja teada mida kontrollida ja eks siis näis mis teeb.

Teine punkt on üks põhilisi, mis suitsugaaside temperatuuri üles viib.
Seega vaja muretseda korstna tõmbeõhu regulaator (klapp) (hind: ~450.-).
Lühidalt: Korstna tõmme on soovitust suurem.
Omanik peaks olema õnnelik, et ei kuulu nende hulka, kelle korsten on alla igasuguse arvestuse.

mul ka viadrus ja kui seda tõmbeklappi vahel pole siis suitsukaasid olid 400 ,tõmbeklapiga on nad 200-250 ja puud põlevad ka kauem, kuigi pole veel sütt ostnud ,et proovida kaua need põlevad .

küttemees Villu kirjutas:kui katlas veetemperatuur on 65-75 ja termoventiil ka olemas, aga suitsugaasid ligemale 400 C, siis ei ole kahjuks muud tunnistada kui, et
1.katel seest tahmane, küttepinnad seest põlemisjääkidega kaetud - PUHASTADA terasharjaga
2. tõmme liiga suur, piirata suitsusiibri abil põlemine rahulikumaks, vajadusel tõmberegulaator
3. katel liiga kütust täis - jäta puude põletamisel ca 1/3 kollet vabaks, et tulel on ka ruumi põleda
4. katel on vanamoodne ja mõeldud peamiselt söe põletamiseks
5. puude kulu vähendamiseks tuleks mõelda kaasaegse katla hankimist, kus suitsugaas ei ületa 250 C

selliseid katlaid toodab näiteks AS Komforts, mudelid AK 005

Mul ongi AK-005 ja eile sain suitsugaaside termomeetri ka külge ühendatud. Puhastasin katla hoolikalt ära ning esialgu olid suitsugaasid ca 300kraadi. Reguleerisin äratõmbe ava (see, kust suitsugaasid katlast korstnasse lähevad) väiksemaks (AK-005-l saab seda lihtsasti teha) ning gaaside temperatuuri sain 200-230kraadile toodud.
Aga vee temperatuur on ikkagi suht kesine, üle 65kraadi ta tõusta ei taha. Ei tea miks?

Ära siis anna külma vett katlasse, anna sooja. Ja see ei ole nali. Kui aga akupaak/radikad/põrandad või mis sul seal kõik on annavad tagasi juba sooja ja mitte külma vett, küll siis katel jaksab seda ka kuumekas ui 65 ajada. Võid ka segusõlme(tõenäoliselt on olemas) abil äravoolava vee temperatuuri tõsta. Aga miks see segab ? Või pole katel isegi pikema kütmise ja sooja maja puhul kõrgema kraadiga vett tekitanud ?

Ok, ma vaatan selle veevärgi üle, mis katlasse läheb ja siis arutame edasi. Tänud!