Ehitusfoorum

Teema järgmine:
Uurisin seda niiskuse liikumise ja hüdroisolatsiooni teemat vundamentides.... Hr. Veski kirjutab oma väikeelamute raamatus ,et puhas liiv on ainult nõrgalt kapillaarne mistõttu on võimeline imema ülesse ainult paarkümmend cm niiskust. Ning lisab seejuures, et kui liivakihi paksus on c.a 20cm võib kindel olla et ülemises kihis jääb liiv kuivaks, seda juhul kui ülevalt niiskust juurde ei tule.

siit võiks järeldada,et kui uhaks põranda alla 20cm liiva siis võiks sellele liivale asetatud põrand kuivaks jääda? Ilmselt see kehtib laudpõranda kohta, (nii on põrandaid tehtud) aga kas see kehtib ka näiteks peno+betoonplaat põranda kohta? Kui ei, siis miks ei kehti?

Kui aga kehtib, siis tekib küsimus, miks on vaja peno alla hüdroisolatsiooni teha, kui liivakiht selle töö juba ära teeb?

Mul sama teema käsil, põranda alla tuleb umbes 1 meeter liiva. Vundamendi välisküljel ka liiv. Põhjavesi kuskil 2,5 meetri sügavusel kevadel. Ei oska otsustada, kas panna lihtsalt kile või peaks mingi kallima materjali hankima?

nooh keegi ei oska midagi öelda?
huvitav, kust siis teatakse ,et hüdrot kindlasti vaja on (või kindlasti vaja pole )?

No mina omast kogemusest soovitaks eml-il jääda kilega, ehk tavalise variandi juurde. Nendele küsimustele tahab kindasti väga-väga vastata herr Piirfeld, kuid tema nö. nöökivast stiilist on paljudel raske aru saada. Sh. minul!

Egas, siis liiv ei isoleeri hoonet maapinnast tõusva niiskuse eest. Kapillaarse veetõusu ta küll peatab maapinnast, aga miski ei jää küll kuivaks, mis on vahetus kokkupuutes selle liivaga. Kõik niiskuvad: puitpõrand, peno, betoon...Mõni nüüd väidab, pole midagi juhtunud...ja ei juhtugi, kui neid materjale umbselt kinni ei kata ja nad saavad vabalt välja kuivada. Katke tihetate põrandakatetega kinni ja rääkige siis veel, et liiv peatab täielikult niiskuse leviku maapinnast ülesse.

jörmile võiks vastata nii: kui tahad midagi niiskuse eest kaitsta( soojustust või põranda ehitusmaterjali) siis ilma hüdrota läbi ei saa. Kile liivale panemine on enesepetmine ja kas ta seal mõningatel juhtudel hoopis kahjulikuks ei või muutuda?

Hr.Veske ja jörm ei ole tõenäoliselt lapsepõlves liivakastis mänginud,niiske liivani jõudmiseks ei ole vaja 20cm.kaevata -tulemuseni jõuab varem ja seda õues kus puhub tuul ja paistab päike.Kaldun arvama,et niiskus tõuseb põranda all kuni penoni ja sealt edasi ei ole tal kuhugi minna.Suurt kurja ta ka ei tee -tõenäoliselt on pör.sees kütte mis kuivatab igasuguse kap.niiskuse. Nimetame asju õigete nimedega -kui tahad põr.alla hüdrot pead sama hästi kui basseini põhja ehitama ,igasugused kiled - vakstud on raha ja aja raiskamised -kindlasti kohe enesepetmine.Enamus põr.on ilma igasuguse hüdrota ja kileta,ja keegi ei kurda niiskuse üle -ma ei saa aru mis jalgratta leiutamine see käib-teine hoopis valusam teema on "radoon"

maik kirjutas:Hr.Veske ja jörm ei ole tõenäoliselt lapsepõlves liivakastis mänginud,niiske liivani jõudmiseks ei ole vaja 20cm.kaevata -tulemuseni jõuab varem ja seda õues kus puhub tuul ja paistab päike.Kaldun arvama,et niiskus tõuseb põranda all kuni penoni ja sealt edasi ei ole tal kuhugi minna.Suurt kurja ta ka ei tee -tõenäoliselt on pör.sees kütte mis kuivatab igasuguse kap.niiskuse. Nimetame asju õigete nimedega -kui tahad põr.alla hüdrot pead sama hästi kui basseini põhja ehitama ,igasugused kiled - vakstud on raha ja aja raiskamised -kindlasti kohe enesepetmine.Enamus põr.on ilma igasuguse hüdrota ja kileta,ja keegi ei kurda niiskuse üle -ma ei saa aru mis jalgratta leiutamine see käib-teine hoopis valusam teema on "radoon"

liivakastis olen mänginud ses osas on lastetuba eeskujulik
kui sa mu esimest postitust loed siis saad aru, et mitte kuiva liiva kiht ei ole 20cm vaid et kapilaarniiskus ei tõuse üle 15-20cm. Seega kui kihi paksus on 30cm siis võiks veske jutu järgi ülemine 10cm kuiv olla. krt. äkki peaks lausa katse tegema.

ja kui päris aus olla siis enamustes liivakastides ongi liivakihi paksus mitte üle 20cm.

kui tahtmist/vajadust radooniga võidelda siis tuleb alt tuulutatav põrand teha muud midagi.

Kui liivas kapillaarne niiskus ei tõuse rohkem kui 20 cm, siis eks see peno alune liiv kuivab tasakesi ju kogu aeg kuna alt niiskust juurde ei tule.?Pole ju vahet, kas peno all on 5 või 20 cm kuiva liiva peaasi, et niiskust juurde ei tule?

eml kirjutas:Kui liivas kapillaarne niiskus ei tõuse rohkem kui 20 cm, siis eks see peno alune liiv kuivab tasakesi ju kogu aeg kuna alt niiskust juurde ei tule.?Pole ju vahet, kas peno all on 5 või 20 cm kuiva liiva peaasi, et niiskust juurde ei tule?

seep see just on et pinnas on kogu aega niiske ja see liivakiht imeb niiskust kogu aeg ülesse. (eeldatavalt siis mitte üle 20cm.) kui paned ainult 5cm siis see kiht peaks Hr. Veske teooria puhul igal juhul niiske olema.

On liivahunnik savisel pinnal (vihmadega seisis ka vesi savi peal). Alumine ca 30 cm on niiske, ülevalpool olev kuivab ära olenevalt ilmadest. Järeldage ise.

Tere. Personaalküsimuse tõstatajale niipalju, et kõneviis sõltub, kas tegemist on abivajajaga, spetsialistiga või "spetsialistiga". Pole hästi meeles, kuidas A.Veski seda situatsiooni kirjeldas, aga minu arust tõi ta näite kui erijuhtumust, iseloomustamaks liiva kapillaarsust. Kindlasti ei loe välja tema tekstist seda kui soovitust igamehele igasse olukorda. Tol ajal toetati põrand vundamendile, mistõttu põrand ei avaldanud liivale survet. Tol ajal tehti paljud majad künka otsa ja sadevesi ei jõudnud põranda alla. Tänases situatsioonis tahetakse põrand toetada pinnasele ja seetõttu tambitakse liiv kinni ja koos sellega vähendatakse kapillaare. Vibreerige mere kaldal olevat kuiva liiva. Hea tahtmise korral on võimalik kuivast liivast vesi välja patsutada. Ka see 20 cm sügavusel olev vesi aurab ülespoole, läbi kuiva liivakihi ja läbi põrandalaudade tuppa!! Hõreda talumaja sisekliimale see tunda ehk ei endnud, kuid tänane maja on tunduvalt õhkupidavam, mistõttu võib see aurumise tulemus tunda anda. Kui see veeaur läbi põrandalaua vaheliste pragude aurab, siis läbi betooni on tema aurumine kümneid kordi halvem, ehk see kuiv liivakiht muutub mõne aja pärast märjaks. Eeltoodud arvesse võttes ei ole selline liivale ehitatav põrand mõistlik tegevus. Kui aga ilmtingimata on soov mitte kuulata pädevaid insenere ja ikkagi katsetada, siis 1) pane liivakihi peale 3x3 kiletükk nii et tuul ära ei puhu 2) kaitse pealt sademete eest 3) tambi perioodiliselt seda liiva (nii et kile katki ei lähe) . Kui sügiseks kile all veepiisku pole näha, siis on antud situatsioon võrreldav A.Veski kirjeldatavaga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Personaalküsimuse tõstatajale niipalju, et kõneviis sõltub, kas tegemist on abivajajaga, spetsialistiga või "spetsialistiga". Pole hästi meeles, kuidas A.Veski seda situatsiooni kirjeldas, aga minu arust tõi ta näite kui erijuhtumust, iseloomustamaks liiva kapillaarsust. Kindlasti ei loe välja tema tekstist seda kui soovitust igamehele igasse olukorda. Tol ajal toetati põrand vundamendile, mistõttu põrand ei avaldanud liivale survet. Tol ajal tehti paljud majad künka otsa ja sadevesi ei jõudnud põranda alla. Tänases situatsioonis tahetakse põrand toetada pinnasele ja seetõttu tambitakse liiv kinni ja koos sellega vähendatakse kapillaare. Vibreerige mere kaldal olevat kuiva liiva. Hea tahtmise korral on võimalik kuivast liivast vesi välja patsutada. Ka see 20 cm sügavusel olev vesi aurab ülespoole, läbi kuiva liivakihi ja läbi põrandalaudade tuppa!! Hõreda talumaja sisekliimale see tunda ehk ei endnud, kuid tänane maja on tunduvalt õhkupidavam, mistõttu võib see aurumise tulemus tunda anda. Kui see veeaur läbi põrandalaua vaheliste pragude aurab, siis läbi betooni on tema aurumine kümneid kordi halvem, ehk see kuiv liivakiht muutub mõne aja pärast märjaks. Eeltoodud arvesse võttes ei ole selline liivale ehitatav põrand mõistlik tegevus. Kui aga ilmtingimata on soov mitte kuulata pädevaid insenere ja ikkagi katsetada, siis 1) pane liivakihi peale 3x3 kiletükk nii et tuul ära ei puhu 2) kaitse pealt sademete eest 3) tambi perioodiliselt seda liiva (nii et kile katki ei lähe) . Kui sügiseks kile all veepiisku pole näha, siis on antud situatsioon võrreldav A.Veski kirjeldatavaga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

kui õigesti aru saan siis käsitled A. Veski näidet kui piirjuhtu, mis soodsate sündmuste kokku langemisel toimis. ok.
See ka selge, et toore jõuga tihendatud liival on kapillaarne "imavus" ilmselt suurem kui niisama "liivahunnikul".
mind vaevab selles küsimuses aga veel üks asi: nimelt tavatingimustes liigub veeaur toast läbi seina õue (see temperatuuride ja relatiivse niiskuse teema). miks sellesuunaline liikumine ei kehti põranda puhul? (ehk siis lause, "...et veeaur läbi põranda aurab"? äkki selgitad mõne sõnaga.

PS! Pädevaid insenere ei alahinda ja järgin nende näpunäiteid nagunii.
Lihtsalt oleks hea silmaringi avardada.

Tere. Veeaur liigub põhiliselt kahel teel: difuusne ja konvektiivne, kusjuures nad võivad olla samasuunalised ja ka vastassuunalised. Lugupidamisega. Alar Piirfeld