vana maja katuse vahetus

[lauri1981]

Tere,
Äkki on tarku, kes oskaks nõu anda.
Nimelt sooviks vanal palkmajal katuse ära vahetada.
Hetkel on sarikateks palgid (nagu vanasti ikka tehti). Katusematerjaliks laastkatus , mille peale on paigaldatud eterniit (eterniidi paigalduse käigus pole laastu alt ära võetud).
Sarikapalkide läbimõõt liigub 140mm kuni 160mm-ni. Samm on keskmisels 1000mm,
kokku on 10 sarikat . Katuse hari 45kraadise nurga alla, sarikate pikkus 6400mm.
Sarikapalgid on iseenesest korralikud, välja arvatud 2tk, mille peab naguinii välja vahetama.
Uurin aga seda, kas on mingigi variant paigaldada KIVIKATUST? või peab teraskatuse paigaldama.

Ette tänades,

[wake]

Täiesti võimalik.

[Külaline]

Vanale palkmajale ei soovita kivikatust ja veelvähem sobib plekk-katus.Laastukatuse (või hoopis pilbaskatuse) renoveerimine-taastamine ei tohiks ju oluliselt kallim olla.Alternatiivid oleks ka kimmid või siis sindlid.
Ise pole teind , A.Veski 1969 a raamatut olen lugenud küll (ammu , aga põhjusega)

[Külaline]

Lisaksin veel ühe võimaluse-laudadest katus. Üks lähedane tuttav kõrvalhoonele äsja renoveerimisel paigaldas.

[wk]

6,4 m? Maja laius 8-10m? Sellise maja katus kaalub üksjagu. Kui maja veel eterniidi raskusest ära vajunud pole, siis mina tänaksin õnne ja ei hakkaks millegi veel raskemaga (kivi) küll mängima.

[wake]

6,4 m? Maja laius 8-10m? Sellise maja katus kaalub üksjagu. Kui maja veel eterniidi raskusest ära vajunud pole, siis mina tänaksin õnne ja ei hakkaks millegi veel raskemaga (kivi) küll mängima.

Ja kui talvel lumi katusel, siis sa magada ei saagi? Eterniitkatus+ laast seal all kaalub umbes 25 kg/m2 +roovid. Katusekivi kaalub 45 kg/m2+roovid. Roove on neil enamvähem sama palju. Normatiivne lumekoormus (olenevalt piirkonnast) on 150 kg/m2. Kui uus katus saab ka lumetõkke, siis jääb arvutuslikuks lumekoormuseks 120 kg/m2. Tuulekoormused tuleks ka veel arvesse võtta - hästi jämedalt on see +50 kg/m2(surve) ja -190 kg/m2(tõmme). See siis hästi ligikaudselt, kuna ei tea antud maja asukohta ega gabarite. Aga pilt peaks punasemaks saama küll. Küll aga tuleks kriitilise pilguga üle vaadata sarikate toetussõlmed, pennid jms.
Ehk sai nüüd selgemaks, et katusekate ei ole mitte põhiline koormuse komponent.

[sindelkatus]

On olemas veel bituumensindel katus,nii kergemaid kui raskemaid variante olemas, küsi infot http://www.sindelkatus.ee

[wk]

Ehk sai nüüd selgemaks, et katusekate ei ole mitte põhiline koormuse komponent.

On siis Sul parem seletus sellele, miks 70-80ndatel eterniitkatuse saanud paljud vanad palkmajad ja abihooned ära vajuma hakkasid? Seisid seni reipalt n. 70 aastat ja siis järgmise 10-20 aastaga hakkasid laiali vajuma.

[wake]

Ei saa nüüd aru, kas hakkasid vajuma või laiali vajuma. Kui laiali vajuma, siis oli ehituskvaliteet puudulik või ajahammas mõnest olulisest sõlmest jagu saanud. Kui hakkasid lihtsalt vajuma maa sisse, siis tuleks otsida põhjust vundamendist. Ei taha uskuda, et eterniidi kaal sai määravaks ja pinnase kandevõime sai ületatud.

[restauraator]

Vanale palkmajale ei soovita kivikatust ja veelvähem sobib plekk-katus.Laastukatuse (või hoopis pilbaskatuse) renoveerimine-taastamine ei tohiks ju oluliselt kallim olla.Alternatiivid oleks ka kimmid või siis sindlid.
Ise pole teind , A.Veski 1969 a raamatut olen lugenud küll (ammu , aga põhjusega)

Postitas Külaline E Mai 19, 2008 18:22

Lisaksin veel ühe võimaluse-laudadest katus. Üks lähedane tuttav kõrvalhoonele äsja renoveerimisel paigaldas.

Lisan veel ühe võimaluse, nimelt soonedega laudkatus alla ja savikivikatus peale. Muide nii toimiti just ka vanasti ja neid katuseid on palkmajadel veel järgi maailm.
Loomulikult ei tule puitkatus üksi kallim, aga kestvuse ja edaspidisele hooldusvabaduse suhtes savikivile ikka vastast pole. Valikuid teevad, aga peremehed.

[wk]

Ei saa nüüd aru, kas hakkasid vajuma või laiali vajuma. Kui laiali vajuma, siis oli ehituskvaliteet puudulik või ajahammas mõnest olulisest sõlmest jagu saanud.

Vabandust, pigem laiali vajuma. Väide, et "ehituskvaliteet oli puudulik" pole vaadeldav tulevikutehnoloogiate kontekstis, sellega lihtsalt ei saanud 100 aastat tagasi arvestada, et ühel päeval pannakse äkki 2-3 korda raskem katus pääle. Pealegi, see puudulik kvaliteet võib avalduda alles siis, kui raske katus on pääle pandud ja katusehari lainesse vajunud.

On vanu palkmaju, mis on ehitatud väga suure varu ja ehitusliku täpsusega, on maju, mis on ehitatud väiksema varuga, aga mis arvestatud koormuse (laast) ja hääpermeheliku hooldusega püsiksid rahumeeli ka aastasadu.

Mis puutub normatiivsesse lumekoormusse, siis (pole muidugi ehitusinsener) minu teada ei ole normatiivne koormus üle 50 kg/ruutmeetri kohta. Lisaks on lumekoormus ajutine, katuse mass aga pidev koormus.

Minu tagasihoidlik kogemus vanade palkmajade puhul kinnitab targematelt kuuldut: eterniidikoorma saanud katused on sageli ära vajunud (maja laiali lükanud), katused on "sadulas". Korraliku laastukatusega majadel mina säärast vajumist kohanud pole, võib-olla pole lihtsalt juhust olnud.

[wake]

kui ikka seinu miski koos ei hoia ja sarikad lükkavad neid nagu tahavad laiali, siis pole midagi teha. Lumekoormus siiski 150 kg/m2, kõrgustikel 200 ja saartel 100 kg/m2.

[blpblp]

Ehk sai nüüd selgemaks, et katusekate ei ole mitte põhiline koormuse komponent.

On siis Sul parem seletus sellele, miks 70-80ndatel eterniitkatuse saanud paljud vanad palkmajad ja abihooned ära vajuma hakkasid? Seisid seni reipalt n. 70 aastat ja siis järgmise 10-20 aastaga hakkasid laiali vajuma.

Laiali vajusid nad sellepärast et katusevahetusega jäädi hiljaks! Ükski korralikult ehitatud palkmaja mille
eterniidi oleme vahetanud kaasaegsema materjali vastu pole olnud oluliselt ära vajunud või laialivajumisohus! Enamasti on kõverad ja vajumisohus majad need, mis on saanud mingil ajal osalisi veekahjustusi!
Arvan et konkreetne maja kannatab kivi, aga oleks vaja eelnevalt üle vaadata ja hinnata konkreetset olukorda! Kui teemaalgatajal huvi, siis saatku ps!

[dylan]

Valikuid peale kivi on küllaga. (nii vanale majale kivi ei riskiks)
Bituumensindel - Icopal jpt jpt (tahab hästi siledat aluspinda, odav aga ehk mitte kõige ilusam)
Lihtne plekk "Toode", "Ruuki" jne (kerge ja odav, eluiga pole kiita kahjuks)
Sindel - (ilus asi aga töö võib kalliks minna, hooldama peab) tootjaid on palju.
Kivipuistega plekk (üsna kallis lõbu aga jätab kivikatuse mulje, mingi "gerald" või "gerard")
Onduline eterniit. (odav ja lihtne paigaldada aga ei kesta eriti)

[ehitaja2]

Vanale palkmajale ei soovita kivikatust ja veelvähem sobib plekk-katus.Laastukatuse (või hoopis pilbaskatuse) renoveerimine-taastamine ei tohiks ju oluliselt kallim olla.Alternatiivid oleks ka kimmid või siis sindlid.
Ise pole teind , A.Veski 1969 a raamatut olen lugenud küll (ammu , aga põhjusega)

No mis hull jutt see nüüd siis on et vanale palkmajale kivikatust ei saa panna, ega soovita. Mina just soovitan. Ja teadaolevalt kõik vähekenegi teadlikud ja nupuga inimesed just soovitavad. Mistahes majale, kusjuures. Esiteks on hind soodsam kui mistahes muul katusematerjalil, ta ei kolise vihmaga jne jne. Igaljuhul kasuta ikka materjali mis on kestev ja hea.