Ehitusfoorum

Tere

Kuna igasuguste kütteõlide ja -gaaside hinnad tõusevad ja jäävadki tõusma, siis vaikselt mõlgutan mõtteid keskküttest loobumise suunas. Tegemist siis 3-korruselise kortermajaga, kus meie püstaku rahvas otsib erinevaid lahendusi.

Esimesed mõtted on sellised

1. Kasutada ära olemas olevat keskkütte torustikku ja ehitada keldrisse oma "katlamaja" kas siis puudega või pelletitega kütmisel.
2.Õhk-vesi süsteem.
3.Igale korterile oma õhksoojuspump.

Tegemist siis on 3 toaliste korteritega ja korteri pind ca. 60m2 . Tuleval kütteperioodil on megawatt tunni hind soojal 1100 krooni. Ehk siis keskmisel talvel vabalt 3000 EEK kuus. Eriti karmiks teeb asja veel se, et soojakadu trassides arvestatakse üle 50% .

Huvitav kui kõik 12 korterit paneksid õhksoojuspumbad, kas siis tuleks ka maja peakaitse võimsama vastu vahetada?

Kindlasti liigub siin foorumis ringi pädevaid inimesi, kes oskaksid nõu ja lahendusi välja pakkuda.

Ette tänades.

Puud ja pelletid on toredad asjad, kuid nõuavad ka laoplatsi ehitamist.

Puud ja pelletid on toredad asjad, kuid nõuavad ka laoplatsi ehitamist.

Lisaks veel katlakütja palkamist.

Omalt poolt veel lisaks, et keskküttesüsteemist loobumine ei käi põhimõttel "mõeldud-tehtud". Selleks on alustuseks luba vaja.
Lisaks on tegemist võrdlemisi kalli ettevõtmisega (ükskõik, millise lahenduse peale minna) - on väga võimalik, et vahetamise asemel on kasulikum lihtsalt maja soojustada.

Mis see "soojakadu trassides 50%" siia puutub? See on ju tootja probleem (üldjuhul on trassid ikka tootja valduses)?

Keskmiselt aastas iga korteri omanik maksab aastas 2400 krooni,kui trepikojas on 12 korterit tuleb 28800 krooni.Kysige n.n. tootja kaest kuhu see amortisatsiooni raha laheb.Kyttesysteemid on moraalselt aegunud,soojus kadu on ju tegelikult suur.Vahetage torustik vase ja alumiinjumiga,vee temperatuuriga 45 - 50 kraadi nad juba tootavad.Systeemi saab siis vahemalt tsykliliselt toole panna,mottetu on kytta oopaev labi.

Keskkütte trassi müüja ärihuvi ongi võimalikult kallilt müüja, ostjal jälle odavalt. Amortisatsioon ja muu jutt ei puutu üldse asjasse vaid on mõeldud lollidele kärbeste päheajamiseks õigustamaks võimalikult kallist hinda.
Kortermajal kahjuks pole palju lahendusi.
Soovitan eelnevalt ikkagi läbi arvutada võimalike variantide tulususe ja võimaliku ehitusmaksumuse ja taandada hind ühele ühikule (kWh, MWh) rahaliselt.
Minu arust palju variante ei ole
1. Endiselt - müüja kWh või MWh on teada.
2. Ehitada õliküte. Praegu on soodsaim põlevkiviõli baasil, kütuse liiter on umbes 4 krooni liiter, kWh tuleb umbes 50-60 senti. Ehitamisel on vajalik KOV nõusolek. Kütteõliga tuleb liiga kallis.
3. Kui on gaas siis ehk see. Kuna gaasi hind sõltub tarbimisest siis pead sealt saadud andmetest kütteväärtus x kasutegur leidma kWh hinna. Eelis, et gaasi saab trassi olemasolul teha ka ilma KOV nõusolekuta.
4. Soojuspump. Ka igati mõistlik lahendus, saab ka ilma KOV hakkama.
5. Pelletid ja puidu unustaksin kohe ära, kui siis juba kivisüsi.

Eelnevale.Elan linnas kus ,tagasihoidlikult oeldes,75% elamufondist on vahetatud vase peale.Vahetust alustatati 1993 a. 1994-1995aastal vahetatati 152 trepikojas s.t. 50majas.Majad on 9 korruselised.Siis loigati valja isegid uued torustikud mis olid toos olnud 2-3 aastat.Linn on 100 000 vorra vaiksem kui Tallinn
Esimesena lendasid prygikasti uued konvektorid,kallimalt kui 3-5 dollarit maha ma neidei saand myya.Jargmisena lendasid malmist radikad,nende hind on ka praegu 10 dollari piiris,hea et vahemalt kojamehed koristavad muidu komistaksin ka praegu nende otsa.Kysimus ei ole selles kuidas keegi ja mida myyb vaid kuidas saavutada kokkuhoidu.Keskyte on teil seal jamitte kuidagid ei taha tagasi tulla !

Ints kirjutas:

Puud ja pelletid on toredad asjad, kuid nõuavad ka laoplatsi ehitamist.

Lisaks veel katlakütja palkamist.

Tänapäeval töötab pelletikatel täiesti automaatselt, seega kütja peab olema ainult puukatlamajal.
Aga selliseid maju kus köetakse puudega, on eesti maal palju ja tuleb järjest juurde.
Teema algataja ei öelnud, kus maja asub
Katlakütja tööd saab väiksemal katlal ka majaelanike vahel ära jaotada
Sellisele majale sobiks 100 kW katel koos 3-4 tuh. liitrise akupaagiga
Ehitasin sellise katlamaja ühele mõisnikule, ta kiidab peale teist kütteperioodi ikka veel seda projekti ja peletab elektrikontrolle eemale, sest enne seda katlamaja köeti kogu majapidamist elektriradikatega, aga nüüd arvab eesti energia, et ta varastab

Pelletikatel oleks vaja 60-70 kW, keldris peab siis 12-15 m3 graanuli mahuti olema

Süsi.. tänan ,ei..suitseb, saastab, tuhka on võimatult palju, kütjat ka vaevalt enam söele leiab