Ehitusfoorum

Kas on olemas mingeid lollikindlaid reegleid et ise projekteerida põrandaküte.Ostaks toru ja teeks selle töö ise ära.Hiljem kui tegelik küttevajadus tekib(1-2 aasta pärast) leiaks spetsialisti kes paneks paika kollektorid,mingi kütteseadme ja teeks häälestuse.
Paluks kommentaare. Ja kui see isetegemine tõesti võimatu on siis kes teeks võimalikult soodsalt torude paigaldusprojekti?

keerulist ei ole midagi. tel.56924916 väikse tasu eest teen Sulle asja selgeks.

Keerulist pole tõesti midagi. Mõned soovitused
Vea kontuurid ühe pikkused, hiljem on suht ohutu küttesüsteemi reguleerida (loodan, et kollektorite juures ikka tuled selle peale, et rist sisse keerata).
Kui ei tea kui tihedalt panna, pane tihedamalt. Muidu õige vahe leitakse küttesüsteemi arvutustest, kuid see on üsna keeruline põrandaküttele.
Kõige lihtsam painutada ja ühtlasema temperatuuri saab, kui toru kaksikspiraalselt vedades. Kogu torustikus tuleb siis vaid kaks 180 käänak ja kõik ülejäänud on 90 kraadised, mida on väga hea painutada. Kuid kaksikspiraalselt on kõige halvem töö käigus korrigeerida. Seega kui tahta ühepikkuseid kontuure nõuab kaksikspiraalne väga täpset eelnevat projekteerimist ja pikkuste arvutamist. Samas, endale projekteerisin ära ja vedades eksisin vaid 3 meetrit, mis on tühine eksimus. 100% ma kaksikspiraali ei teinud, väikse ruumi vedasin 100% ja siis teekonnal kollektori juurde jätsin korrigeerimishaagid tavameetodil.
Sõltuvalt toru läbimõõdust on torustikel olemas soovituslikud maksimaalpikkused. N:16 mm on 100 meetrit. Seda võib ületada, kuid soovitan ikkagi siis rohkem kontuure teha. Kui tahad pikemat kontuuri, tuleb jämedamat toru kasutada.
+-10 meetrit võivad kontuurid üksteisest erineda.
Ära unusta igaks juhuks põrandatemperatuuri anduritele asukohti määramast.

Tere Kalvis!
1.Mis on kollektori juures rist sisse pöörata?
2.Kuidas määrata ühepikkused kollektori pikkuse tubades 22 m2 , 11 m2 ja esik 4,9m2 ja 8 m2?
Vist siitsamast kuskilt loetud et toru kulu umbes 5,5 jm/m2 ,see teeks 22m2 puhul üle 100m aga 5-8m2 oleks 30-40m toru.

Tegelikult on küttesüsteemis selle jaoks oma termin olemas.

Risti mõte on selles, et see teeb kollektoris liitmike rõhulanguse (takistuse) võrdseks sõltumata torude järjestusest. Ilma ristita sõltub haru takistus ka torude järjekorrast.
N: ilma ristita pealejooks on 1-2-3-4, magistraaltoru vasakul ja tagasijooks on 1-2-3-4
Ristiga on pealejooks ikka 1-2-3-4, tagasijooks aga 4-3-2-1.

Justkui pole vahet? Aga on
ilma ristita 1 haru takistus pealejooksu kolmik, toru (koos seadistuskraaniga) ja tagasijooksu kolmik.
ilma ristita on aga 4 harul 4 pealejooksu kolmikut, toru ja 4 tagasijooksu kolmikut.
Siit on näha, et võrdsete pikkuste korral on torudes veekiirused erinevad.

Ristiga versioonil 1 harul on pealejooks liitmik, toru, 4 liitmiku tagasijooksul
Ristiga versioonil on 4 harul 4 pealejooksu liitmiku, toru ja tagsijooksu liitmik.
Kõikidel torudel on võrdne arv liitmike, seega on võrdse pikkuse korral ka torude voolukiirused võrdsed.

Kas põrandaandurite jaoks tuleks panna mingi toru mille sisse hiljem andur.Milline?

Tere.
Ma küll ei soovita ise panna, aga iga mehe oma asi.Abiks vöiks olla koduleht
http://www.warmia.fi seal puhtas eesti keeles seletatud, kuidas teha ja joonised ka.KUI on küsimusi, olen nÖus vastama.EDU

Võib teha ise küll, kuid soovitan tungivalt eelnevalt konsulteerida mõne tegijaga või kes asjast midagi jagab. Põrandaküttel pärast vigu enam põrandas ei paranda (erinevalt radiaatorküttest). Soovitan küttesüsteemi joonise igal juhul lasta valmis joonistada, sest neid on põrandaküttele erinevaid (saab ka ilma anduriteta teha, kui aga põrand valmis ja tahad just anduriga versiooni siis on hilja kahetseda, ilma andurita pole probleemi). Õnneks peale kollektorit on võimalik kõike teha ja ka ümber aretada.
Muidu eelpool toodud lingil olid põrandakütte põrandaandurid olemas.
Eestis on see viga, et enamus müüjaid ei taha anda neti kaudu mingitki viidet oma toodetele ja seega on üliraske foorumisse linke postitada. Ju siis majanduskriis neile pole mõjunud, miks muidu loobutakse tasuta reklaamist.

Tere.
Kalvisel on öigus.SAMM1.Teed oma projektist,kuhu tuleb küte, koopia,sinna
tuleks joonis,kes seda teeks, peab olema proff, sest see on köige alus.
SAMM2.Märgid peno peale vaheseinad ja uste kohad,sest toruga harilikult
seinte alt läbi ei minda, vaid uste alt.Toru ei panda ka kamina alla ja
wc. poti alla.Toru sammuks on harilikult 150mm. s.t vörgu silma suurus,
keskel samm suurem.Toru kinnitatakse n.n elektriku sidemega,soovitan,
enne panemist peno peale, vastavalt joonisele,kanda kontuurid.N.N külm
toru ja soe toru peavad olema körvuti s.t kui paned,siis jätad vahe,
et tagasi tulla, siis tulevad torud körvuti.Kui oled ringi ära pannud
löikad toru ca.70ct.körguselt maha,see on vajalik,kollektori ühendamisel
Toru peale ,kui palju seda on läinud,möödud on toru peal ja näit.MT1 S.T
magamistuba 1ring.Soovitan ka teha enne betooni,teha pilt,siis hiljem, kui
tullakse ühendama kergem. EDU

SORRY.
Nagu müüjatel ikka, ise asjad selged aga lihtsurelik väljendusviis raskendatud, unustasin ka ühe tähtsa asja,asendamisel oleks vaja
rollerit.See on abiseade, mis tagab, et kaablikera keerleb,muidu
läheb sassi,siis suur jama, selle peaks laenama vöi ise aretama.EDU

Plaanis paigaldad remondi käigus korterisse, täpsemalt vannituppa vesipürandaküte(U:15M2) teistes ruumides on radiaatorid olemas!
Majal olemas oma keskkütte katlamaja! Kas selline paigaldus on võimalik ja palju läheb umbkaudselt maksma?

kindlasti on võimalik kui katlamaja on olemas.

virgor kirjutas:kindlasti on võimalik kui katlamaja on olemas.

Aga äkki mõni paigaldaja oskab kommenteerida mis kujuneks m2 hinnaks? kui vana põrand on juba üles võetud!

Paigaldajad peavad kindlasti kohapeal vaatama ja hindama.Küsimus oli ju lihtsalt kas saab panna.Seal sõltub ju paljudest asjadest.

kalviss kirjutas:Plaanis paigaldad remondi käigus korterisse, täpsemalt vannituppa vesipürandaküte(U:15M2) teistes ruumides on radiaatorid olemas!
Majal olemas oma keskkütte katlamaja! Kas selline paigaldus on võimalik ja palju läheb umbkaudselt maksma?

muidugi, voolik maha panna vahega 15 cm ning ühendada radika torustikuga, aga vahele paigaldada seade nimega Unibox, mis müügil Sanistal Oü poes, Kadaka !, Tallinn
!!! Unibox tuleb paigaldada täpselt nii nagu paigaldusjuhend käseb!!
muidu on põrand kas külm või liiga kuum
Unibox seadmega saab ilma erilise segusõlmeta ühendada radika kütteringiga kuni 20 m2 põrandakütteala
http://www.oventrop.de/topic/news.asp?s ... EE&seite=8

Unibox täitsa töötab, aga kindlasti peab toru olema spriraalina maas. Ma ühte väiksesse piklikusse ruumi panin toru ühest servast teise (mitte-spriaalina) ja seal on temperatuurierinevused tugevalt tunda. Teises ruumis on spiraalina ja seal on põrand ühtlane.

http://www.oventrop.de/EN/products/broc ... box_en.pdf

tänud väga asjalike vastuste eest midagi sellist otsisingi mis keskkütte süsteemi temp. tasakaalust välja ei viiks aga ei teadnud kas ka midagi sellist olemas on, igaljuhul tänud ja see uniboxi süsteem läheb käiku:)

Allan kirjutas:Unibox täitsa töötab, aga kindlasti peab toru olema spriraalina maas. Ma ühte väiksesse piklikusse ruumi panin toru ühest servast teise (mitte-spriaalina) ja seal on temperatuurierinevused tugevalt tunda. Teises ruumis on spiraalina ja seal on põrand ühtlane.

http://www.oventrop.de/EN/products/broc ... box_en.pdf

Kui kasutada seda uniboxi, kas siis on vajalik ka eraldi pumba paigaldamine põrandaküttele, kui teistes tubades ja korterites on radikaküte, või piisab ainult sellest uniboxist?

Eraldi pump pole vajalik (eeldusel, et radiaatoritrass ikka pumbaga on, mitte pole vabavoolul). Eks see olegi tegelikult Uniboxi mõte, et väikese põranda kütte saaks otse radiaatori trassile lisada.

Tere!

On selline väike mõte kasutada vesipõrandakütet.

1) saunas, seal ära kasutada kütte käigus tekkivat sooja vett
2) kui palju torude peale segu peaks panema minimaalselt,et oleks kaetud, plaate tuleb pärast peale? põrandapinda max 20 ruutu
3) kui kiiresti soojaks läheb(kui vesi juba soe),eriti talvisel ajal.sauna tehakse 2 korda nädalas,elektriküttega võtab päris pikapeale.

küsija kirjutas:Tere!

On selline väike mõte kasutada vesipõrandakütet.

1) saunas, seal ära kasutada kütte käigus tekkivat sooja vett
2) kui palju torude peale segu peaks panema minimaalselt,et oleks kaetud, plaate tuleb pärast peale? põrandapinda max 20 ruutu
3) kui kiiresti soojaks läheb(kui vesi juba soe),eriti talvisel ajal.sauna tehakse 2 korda nädalas,elektriküttega võtab päris pikapeale.

See lahendus ei tööta, loe eelnevaid foorumeid.

Veikko

oled 100% kindel ,et asi ei tööta. või asi selles efektiivsuses aind?

asja kasutaks aind talvel. kraan vahele.loomulikult pump ka mis vett torudesse pumpaks.

kui kellegil on häid mõtteid peale selle ,et kasutada elektrikütet. või on mingeid häid linke jagada asja kohta. oleksin väga tänulik. et kõiki neid teemasid läbi kühveldada suht keeruaks, ärge pahandage.

Kasuta soojuspumpa. Kas eelistad õhk-vesi kus ventilatsioonist läbi käinud soe jookseb pumpa ja kütab veega põrandat või maasoojuspumpa (lased selle sisendisse oma sooja tarbevee solgiaugust) mis kütab alles siis kui esimene katsejänes külmal põrandal vett kulutab on sinu vaatevinklist maitseasi (minu omast mitte, sest asi sõltuks kogu maja kasutusviisidest ja küttest tervikuna)

küsija kirjutas:Veikko

oled 100% kindel ,et asi ei tööta. või asi selles efektiivsuses aind?

asja kasutaks aind talvel. kraan vahele.loomulikult pump ka mis vett torudesse pumpaks.

kui kellegil on häid mõtteid peale selle ,et kasutada elektrikütet. või on mingeid häid linke jagada asja kohta. oleksin väga tänulik. et kõiki neid teemasid läbi kühveldada suht keeruaks, ärge pahandage.

Palju siis sul saunakütmisega vabaneb energiat mida tahad suunata põrandasse?? Millisel kujul see energia seal on kuum õhk leiliruumis, soe vesi mingis paagis(kui suur paak ja kui kuumaks läheb).

saun tuleks neljale inimesele.hetkel on majas sees saun ja mahub ka neli inimest. ja präägu ongi probleem ,et kui vett väga ei kasutata kipub vesi keema.seega tuli mõte ,et seda ära kasutada.paagi suurus 100l kuskil. aga alati ei pruugig ideed head olla. lihtsalt tahaks soodsalt asja valmis ehitada. et ehk ongi mõtekas panna õhksoojuspump seinale mis kütaks pesuruume.