Ehitusfoorum

Aasta tagasi rajati 12 rakkega kaev, milles pidevalt oli vett vähemalt 8-9 rakke jagu. Kevadel tundus, et sisse jooksis pinnasevesi ning kuna kaevu ei kasutatud, pumpasime selle tühjaks. Pumpamise lõpetasime kui kaevu jäi ca 3 rakke jagu väga porist vett. Kui vesi väljas, oli näha et ülavalpool allesjäänud porist veet, voolas rakkevahelt tugevalt uus vesi juurde ja järgmiseks päevaks oli tavapärane veekogus olemas aga vesi on sogane. Tegelikult ei teagi kuskohas see peamine veesoon, kas põhjas või mainitud rakke vahel. Seega palun teadjamatelt kommentaari, kas sellest kaevust võiks asja saada ning millega üldse võiks tegemist olla ja kuidas edasi toimida. Kas tuleks uus kaev rajada või saab ka olemasolevast asja?

see vesi, mis sealt külgedelt tuleb on suuremalt jaolt talve´jooksul kaevust imbunud vesi. Pumpa kaevu korduvalt tühjaks. Kas kaevurakete vahele mingit tihendust kaevamise ajal ei pandud? Kui üksikutest kohtadest tuleb, siis on võimalik kuival ajal auk sisse puurida ja kiirkivistuvat tsementi rakke vahele pumbata...
Kindlasti on ka muid võimalusi tänapäeval.

Eerika kirjutas:Aasta tagasi rajati 12 rakkega kaev, milles pidevalt oli vett vähemalt 8-9 rakke jagu. Kevadel tundus, et sisse jooksis pinnasevesi ning kuna kaevu ei kasutatud, pumpasime selle tühjaks. Pumpamise lõpetasime kui kaevu jäi ca 3 rakke jagu väga porist vett. Kui vesi väljas, oli näha et ülavalpool allesjäänud porist veet, voolas rakkevahelt tugevalt uus vesi juurde ja järgmiseks päevaks oli tavapärane veekogus olemas aga vesi on sogane. Tegelikult ei teagi kuskohas see peamine veesoon, kas põhjas või mainitud rakke vahel. Seega palun teadjamatelt kommentaari, kas sellest kaevust võiks asja saada ning millega üldse võiks tegemist olla ja kuidas edasi toimida. Kas tuleks uus kaev rajada või saab ka olemasolevast asja?

Tundub et lasid kaevu rajada kopal. Kopp täidab rakketaguse kobestatud ja segipööratud maapinnaga, mis muutub veega plögaks.

Jah, rajati kopaga kahjuks. Võhikuna ei osanud väga vastu vaielda, kuigi kahtlused olid ka siis. Aga olnut olematuks nagunii teha ei saa. Kas siin võiks abi olla kaevu puhastamisest? Oleme nüüd paar korda kaevu tühjaks pumbanud ja põhjas on tõesti palju seda plöga ja tundub et seda on ca poole meetri jagu. Iseenesest tundub kaev olevat õige koha peal, kuna kaev täitus veega ca tunni ajaga. Nägime tühjaks pumbatud kaevu põhjas lausa kobrutavat vee juurde tulekut ja vett tuli silmaga nähtavalt ning peale settimist oli vesi puhas.

Eerika kirjutas: Nägime tühjaks pumbatud kaevu põhjas lausa kobrutavat vee juurde tulekut ja vett tuli silmaga nähtavalt ning peale settimist oli vesi puhas.

Päris tühjaks ei pidavat tohtima pumbata, kuna siis kaob vastusurve ära ja see soga surub end sisse.
telli omale mudapump ja lase sellega ainult põhjast imeda.
kui ilusti ära settib, siis pole ju kaevul häda midagi. profülaktiliselt ime tühjaks ja küll aegamööda asja saab

[quote="Eerika"]Jah, rajati kopaga kahjuks. Võhikuna ei osanud väga vastu vaielda, kuigi kahtlused olid ka siis. Aga olnut olematuks nagunii teha ei saa. Kas siin võiks abi olla kaevu puhastamisest? Oleme nüüd paar korda kaevu tühjaks pumbanud ja põhjas on tõesti palju seda plöga ja tundub et seda on ca poole meetri jagu. Iseenesest tundub kaev olevat õige koha peal, kuna kaev täitus veega ca tunni ajaga. Nägime tühjaks pumbatud kaevu põhjas lausa kobrutavat vee juurde tulekut ja vett tuli silmaga nähtavalt ning peale settimist oli vesi puhas.[/

Kui soga uhub kaevu kõrgemalt aitab ainult lahtikaevamine ja rakketaguste täitmine pestud kruusaga (jõepõhjakruus) toimib filtrina. Tühjakspumpamine ei päästa sest rakketaga olev poolvedel ollus asendab kaevusoleva vee. Teine põhjus miks ei tohi sellist kaevu sodist korduvalt tühjakstõmmata on see, et sellega tekkib rakete taha tühimik. Tühimik omakorda olles piisavalt suur võib lõhkuda kogu kaevu. Rakked kukuvad kokku. Ja kindlasti tuleb pealt täita kaevuümbrus savikihiga kallakuga kaevust eemale nn. kaevukork.
KOPAGA TEHAKSE AINULT SOLGIKAEVE.