Ehitusfoorum

Tere,
plaanis on oma 7-aastast roigasaeda parandada, kuna postid on mädanenud ja aed kokkuvajumas. Eelmisel korral sai postide maasse ulatuv osa lõkkes põletatud, aga nagu selgub, polnud see väga efektiivne.
Seekord olen kuulnud mitmeid nõuandeid:
1. maasse jäävat osa mitte koorida - koor kaitseb mädanemise eest. Siit aga küsimus, et kaua ta kaitseb ja kas sellisel juhul enam millegagi immutama ei peagi?
2. postid tuleb maasse panna vastupidi - nö jämedam ots üles. Kuna puu pidi imema endasse niiskust suunaga juure poolt ladava poole, siis vastupidi pannes, ei tõmba ta endasse nii palju niiskust. Kas niisama jutt või on tõetera sees?
3. õlitada mootoriõliga. See ongi kõige suurem küsimus - kas mootoriõliga immutatakse ainult vanu palkmajade seinu või sobib ka mulla sisse paigutatud palgile selline variant?
4. postiaukudesse valada betooni ja post sinna sisse panna, betoon katta ca 10 cm ulatuses mullaga. Tundub mõistlik, aga kas just mitte see 10 cm õhu ja mulla piiri ei olegi kõige hullem palgile?

Küsimusi on veel ja veel. Ja tundub et vastusi justkui polegi nii palju... Kas keegi targem siit oskaks neid 4 punkti kommenteerida?

Ise immutasin Lignoga maasse ulatuva postiosa ja ca 10 cm maapinnast ülespoole kah. Paar aastat on vastu pidanud, aga seda on vähe järelduste tegemiseks.
Peale mootoriõli mainitud nipid tunduvad kahtlased - niipalju kui mingites situatsioonides selliseid variante olen näinud, siis need ei kesta.
Betooni valatakse reeglina raudpostid nende nö mullaga haakumise pinna suurendamiseks. Betoon ja puit vahetult koos pole imho hea variant - sisuliselt on see ju puidu asetamine suletud anumasse otsapidi.
Post nö tagurpidi maasse - pole proovinud, aga ilmselt lähtub see oletus tõusvast ja laskuvast voolust, mis toimub elus puu puhul. Võimalik et puidu füüsiline struktuur toetab tõusvat voolu, siis võib asjas iva olla, aga ei usu et sellel suurt efekti on.

Imelik on see, et müügil olevad puitu kaitsevad vahendid (vaatan OÜ Saare Tõrv kodulehte) on kõik sellised, mille juurde on märgitud - ei tohi sattuda pinnasesse. Seda nii linaõli, puutõrva, tõrvaõli puhul. Lisaks on infoks öeldud, et 'uus viimistlus tuleks teha aasta pärast'. Seega midagi just antud eesmärgile mõeldud vahendit tundub, et ei olegi olemas.

Ma kunagi parandasin vanaisa või vanavanaisa tehtud aeda, ca 60-70 a vana. Tammepostid ca 10 kuni 25 cm läbimõõtu, ilmselt immutamata. Pooled kõlbas veel teistpidi maha tagasi panna. Ülejäänud panin uued tammepostid või lõhestatud palgid. Vanadel postidel oli enam-mädanenud ja sipelgate näritud osa maapealt kuni -10 cm. Sügaval maasees oli enamasti ilus.
Praegu kavatsen teha omale aia okslisest ja vaigusest kooritud kuusematerjalist, läbimõõt 10-15 cm. Linna siuke porno esteetiliselt muidugi ei sobi. Oksad on tihkema süüga, vaigused ja nenderikas puit ei mädane nii ruttu. Ilmselt immutan veel männitõrva või Lignoga ka, ajades otsad lõkkes eelnevalt natuke kuumaks. Esimeses lähenduses need ollused selles rakenuses kasutatavas koguses keskkonda ei saasta. Autotranspordist tulev õli ja jahvatatud asfaldi saaste on mitmeid suurusjärke suurem.
Koore võtan kindlasti maha sest koor ja sellealune säsi on toitainete rikas, mis maitseb seentele väga hästi. Puit on õhkkuivatatud ca aasta, et kuivaks poorid kinni ja maasees niiskust sisse ei imeks.
Ei tea kas nii tehes asja saab aga pikemat kui 10-15 a ma kuuselt ei ootagi.
Puidust võiks kasutada tihkeid lehtpuid: nt tamm ja vaigurikaid puid, sinet ussiauke ja seeni ei tohi sees olla ja kindlasti kuivatataud.

Olen lammutanud vana (umbes 25 a) puitaeda, millel postid olid üllatavalt hästi säilinud. Lähemal vaatlusel selgus, et posti alumised otsad olid enne maase panekut päris korralikult tõrvatud.

Olemas Läänemaal selline firma nagu OÜ Kestvuspuit. Nendelt saad osta valmis immutatud poste või viia enda nn. toore immutamisele. Enda aia tegin nende toodangust. Postid panin küll metallist. Immutavad nad ka nn. elektriliini poste. Kui see immutus ei kestaks oleks vist terve Eestimaa elektrita.
Teised meetodid- koor alles jätta- tekitabki kena niiske keskonna milline ei kuiva ja aitab mädandamise kiirusele kaasa. Vähemalt minu arusaam. Post tagurpidi- loogika olemas kuna ladva pool on "värskem" kasvav puit- seega tõenäoliselt ka vaigusem. Imavuse kohapealt
Vana mootoriõli- ajasin veekatlas kuumaks (otse kuumutades hakkab kärsama nagu toiduõli pannil) ja immutasin sellega garaazi kanali lauad. Pidanud vastu 20 aastat ja ainult kõlisevad. Kuigi alt soojal ajal nn. kondensiga kaetud ja talvel nn. auto küljest sulav vesi niisutab pidevalt (garaaz mitteköetav).
Põletamine- tõenäoliselt analoogne põhimõte tänapäeva nn. puidu termotöötlemisele. Kahjuks ainult mitte nii efektiivne kuna kuumutab läbi ehk tapab "elusa puidu" ainult pinnapealt. Poisikesest peast meeles kuis kiigepostide otsi põletati. Sindrid ikkagi mädanesid 5-6 aastaga läbi. Seega kasutegur suht väike kuid odav.

aivar00 kirjutas:Olemas Läänemaal selline firma nagu OÜ Kestvuspuit. Nendelt saad osta valmis immutatud poste või viia enda nn. toore immutamisele. Enda aia tegin nende toodangust. Postid panin küll metallist. Immutavad nad ka nn. elektriliini poste. Kui see immutus ei kestaks oleks vist terve Eestimaa elektrita.
Teised meetodid- koor alles jätta- tekitabki kena niiske keskonna milline ei kuiva ja aitab mädandamise kiirusele kaasa. Vähemalt minu arusaam. Post tagurpidi- loogika olemas kuna ladva pool on "värskem" kasvav puit- seega tõenäoliselt ka vaigusem. Imavuse kohapealt
Vana mootoriõli- ajasin veekatlas kuumaks (otse kuumutades hakkab kärsama nagu toiduõli pannil) ja immutasin sellega garaazi kanali lauad. Pidanud vastu 20 aastat ja ainult kõlisevad. Kuigi alt soojal ajal nn. kondensiga kaetud ja talvel nn. auto küljest sulav vesi niisutab pidevalt (garaaz mitteköetav).
Põletamine- tõenäoliselt analoogne põhimõte tänapäeva nn. puidu termotöötlemisele. Kahjuks ainult mitte nii efektiivne kuna kuumutab läbi ehk tapab "elusa puidu" ainult pinnapealt. Poisikesest peast meeles kuis kiigepostide otsi põletati. Sindrid ikkagi mädanesid 5-6 aastaga läbi. Seega kasutegur suht väike kuid odav.

Ma olen ise ka mõelnud,et aiaposte võiks immutada kuumas,kasutatud mootoriõlis.Teha lahtilõigatud 200l vaadile tuli alla ja täita vana mootoriõliga,ning siis keeta seal sees postide alumisi otsi.

Ära sa otse vaadile tuld alla küll tee- võid ennast tükkis postidega ära põletada. Pane mingi veeanum vahele- tuli kuumutab veeanumat ja kuum vesi kuumutab õlitünni.

Aed ongi parandatud. Tegime ikkagi selliselt, et koorisime otsad, immutasime lignoga, kaevasime labidasügavused augud (pinnas liivane, ei olnud raske töö kaevata), ning lisaks tegime põlenud mootoriõliga üle mullapiiril oleva posti osa. Betooni ja killustikuga ei tegelenudki, suuremaid kivilahmakaid (maakive ja katkiseid telliseid) sai pinnalähedasse kihti sisse tambitud... Ei tea ju millal jälle vaja parandama hakata, oleks kõvasti raskem kui betooniga tehtud... Loodame, et kestab 10 aastat. Rohkemat ei julge soovida...

Rutt kirjutas:kaevasime labidasügavused augud (pinnas liivane, ei olnud raske töö kaevata)

Kui kõrge (madal) see aed siis on et ta niiviisi püsti püsib? Aiapostil peaks ikka VÄHEMALT 1/3 maa sees olema, st. 12o cm kõrgusel aial 60cm maa sees.

Väga aegunud vastus aga vastus siiski:
aiapostid on labidasügavuselt maa sees, ja ma pidasin siin silmas, et kogu labida ulatuses (varre otsani). Sügavamale ei olekski saanud, kuna paas tuli vastu, samas ülevalpool oli liivane pinnas, mida oli hea kaevata. Postid on maa sees enam kui kolmandiku ulatuses.

Olen lammutanud 50-ndate aastatel ehitatud vana kalalaeva laudadest tekki (ca 4-4,5 cm paks). Raudkangiga sai planke ainult jupp haaval kätte. Laev oli roostes mis kole, puit aga nagu uus. Laeva tekiplankudel on mõlemale küljele freesitud ümar soon, kuhu läheb vahele õliga immutatud takunöör, lauad surutakse kokku ja selline tekk ei lase tilkagi vett läbi. ma ei tea, millega nad immutavad, kuid selline immutus on üle prahi.

isetehes siis vaid lignot soovitate? Kas seda pintseldatakse peale või tehakse vann, kus siis sees hoiad teisi?

Külaline kirjutas:

Rutt kirjutas:kaevasime labidasügavused augud (pinnas liivane, ei olnud raske töö kaevata)

Kui kõrge (madal) see aed siis on et ta niiviisi püsti püsib? Aiapostil peaks ikka VÄHEMALT 1/3 maa sees olema, st. 12o cm kõrgusel aial 60cm maa sees.

olen mina ikka aru saanud et 1/3 120-st on 40

AHEL kirjutas:

Külaline kirjutas:

Rutt kirjutas:kaevasime labidasügavused augud (pinnas liivane, ei olnud raske töö kaevata)

Kui kõrge (madal) see aed siis on et ta niiviisi püsti püsib? Aiapostil peaks ikka VÄHEMALT 1/3 maa sees olema, st. 12o cm kõrgusel aial 60cm maa sees.

olen mina ikka aru saanud et 1/3 120-st on 40

arvutada võib posti puhul pigem nii, et kui aed kõrge 120cm ja see on 2/3-u osa, siis 1/3 süvistatavat osa ongi see 60cm.
see siis kogu posti pikkusest. ja nii tehtigi.

täitsa õigus sul.Enne tuleks ikka mõelda ja siis kirjutada(mõtlen siin ennast)sorry minu plokk

4 aastat vana teemaalgatus minu poolt. Nüüd jälle sama asi aktuaalne. Ei, tookord ehitatu püsib veel püsti, nüüd parandame ühte teist osa. Seekord uuendusena see, et postid (+ latid ja lipid) tõime Paliverest süvaimmutatud. Ning uus nipp, mida siia jagama tulin pärineb kusagilt Lõuna-Eesti kandist (olla seal tavaline vanade aedade puhul) - postidele paneme mulla-õhu piirile tõrvapapi ümber.