Ehitusfoorum

Tere! Vajan hädasti tarkust veesurve tõstmiseks oma korteris. Tegemist on 30-ndatel ehitatud kesklinna kortermajaga (3 korrust+pööningukorrus, kokku 14 korterit), millele 60-ndatel kaks pööningukorterit juurde ehitatud. Ise elangi pööningukorteris ja veesurve on kohati nii nõrk, et gaasipoiler ei käivitu ja kraanist ainult niriseb( boiler on kontrollitud). Eriti hommikuti esineb see probleem. Kas peaksin oma korterisse paigaldama mingi veepumba? Või kui on põhjuseks roostetanud veetorud, mille siseläbimõõt on aastatega vähenenud, siis kas piisab veetorude vahetamisest? Olukord muutub lähitulevikus ilmselt veel hullemaks,sest minu korteri kõrvale ehitatakse veel üks pööningukorter ja vesi tõmmatakse sinna minu korterisse jõudvatest veetorudest...Mida oleks mõttekas teha?

Toru läbimõõt ei mõjuta vee survet.

siiber kirjutas:Toru läbimõõt ei mõjuta vee survet.

Ära rohkem füüsikatunnist pausi pane

Külaline kirjutas:

siiber kirjutas:Toru läbimõõt ei mõjuta vee survet.

Ära rohkem füüsikatunnist pausi pane

Noh, kui nüüd norida, siis tegelikult on tal natuke õigus ka. Läbimõõdust ei olene mitte rõhk vaid vooluhulk. Küll aga langeb see rõhk koheselt, kui kraan avatakse ning vett tarbima hakatakse. Ohmi seadusele mõeldes, võib toru võtta kui takistit. Kui tarbimist ei ole, on takisti teises otsas täpselt samasugune pinge kui teisel pool.

Aga et teemast mitte väga mööda minna - kui tegu on väga vanade torudega, siis võib sisemise läbimõõdu vähenemine probleemiks olla küll. Pole aga välistatud ka ummistus kusagil (näiteks mudafiltrid umbes). Vanade torude puhul tuleks nagunii nende väljavahetamisele mõelda terves mahus, ummistuse kahtluse korral võib torustikku erinevates punktides survet tarbmise ajal mõõta, nii on võimalik probleemne koht lokaliseerida.

ehitusvanamees kirjutas:ehitatakse veel üks pööningukorter ja vesi tõmmatakse sinna minu korterisse jõudvatest veetorudest

Siis ei pruugi teil kummalgi üldse vett jätkuda. Kui võimalik, tooge pööningukorterite jaoks alt uus (ja jämedam) püstik ülesse.

Veepump on küll on viimane asi mida paigaldada.
Kõigepealt tuleb raudselt kindlaks teha nõrga surve põhjus.
Püüa vastata:
1. Kas maja sisendis on surve hea (vt kasvõi manomeetriga). Kui seal on vilets siis ehk veeettevõttega käsi väänata. Üsna tihti on neil seoses suurenenud veetarbimisega võimsused ammendunud ja veeettevõte peaks veidi oma seadmeid uuendama.

2. Kui maja sisendis on suve hea, kuid sinul pole siis on torud ummistunud või liiga väikese läbimõõduga. Siis tuleb uuendada torustikku. Soovitav ongi kõik korraga teha, lisandunud kasutajate tõttu ka suuremaid läbimõõte kasutada kui seni on.

Siiber ei valeta,toru diameetrit vahetamise puhul ei tasu kull suurendada,see ei anna mitte midagid.Tegelikult tolline toru pannakse 30 aasta tagavaraga.Surve olerks vaja ara kontrollida.

OK. Uurin survet maja sisendis. Siiamaani pole küll teised korterid nõrga surve üle kurtnud, seetõttu arvan, et maja sisendis peaks surve ok olema. Ehitusmessil üks veepumbamüüja samuti ei näinud pumba paigaldamisel korteri peale üldse mõtet. Et kui panna, siis tervele majale, aga maja asukohta arvestades (kesklinn, Kassisaba piirkonnas) peaks survet küll ja küll olema. Ummistus ilmselt olla ei saa, sest muidu peaks ju kogu aeg vett kraanist ainult nirisema, hetkel juhtub see just n.ö. tipptundidel, kui veetarbimine alumistel korrustel suureneb.

Kogu tõde on siin:

jan kirjutas:Läbimõõdust ei olene mitte rõhk vaid vooluhulk. Küll aga langeb see rõhk koheselt, kui kraan avatakse ning vett tarbima hakatakse

Kõvad hüdraulikud meil siin koos ... lihtne näide teile: toru, HDPE, siseläbimõõt 26mm. Torulõigu pikkus ca 12m (tolle kortermaja keldist kuni pööningukorruse põrandast ca 2m kõrgusele), vooluhulga 1 l/s korral rõhukadu ca 2,8m, vooluhulgal 2 l/s on rõhukadu ca 10,6m, vooluhulgal ca 3 l/s (hommikul kõik tõmbavad vett ühel ajahetkel vetsus ja mitu inimest pesevad kah ennast ) on rõhukadu ca 24m veesammast.
EPN järgi kahekordsel majal vaja rõhku 24m veesammast, iga lisanduv korrus +4m veesammast, seega peaks olema neljakordne maja (kolm korrust + pööningukorrus) ning rõhuks vähemalt 32m veesammast. Liitke siia 3 l/s vooluhulga korral rõhukadu 24m veesammast ja saate sisendil vajalikuks rõhuks 32+24 = 56m veesammast. EPN 18.5.3 punkt 3.4.2 kohaselt uuest tänavatorustikus ei tohi olla rõhk üle 60m veesammast ... üsna piiri peal ...
Need vooluhulgad on mul umbes valitud, et oleks kenasti näha rõhukadude suurenemine ... ei taha hästi uskuda,et see 3 l/s arvutusvooluhulgana reaalselt ka esineb, sest siis peaks nii väikese maja kohta ikka ropult veetarbimisi olema, et normvooluhulkade summaks ca 80 l/s saada ... rõhukadu toru pikkusele sõltub ju eelkõige voolamise kiiruse RUUDUST, voolamise kiirus sõltub aga pidevusvõrrandi järgi vooluhulgast ja ristlõikepindalast) ristlõike pindala kujuneb ju toru läbimõõdust!).

kah kylaline sa vist arvestad puhast toru,peale 50 aastasat toru kasutamist sise labimoot voib tal olla 5х5 mm

Jah; selgema arusaamise huvides kasutasin toru seinakaredust 0,1mm; vee temperatuuriks +10°C, viskoossus dest. veele antud temperatuuril. On täiesti selge, et setete ladestumise korral (ja ka tõttu) toru siseläbimõõt väheneb, seetõttu on ka keskkiirus suurem, seetõttu on ka survekadu oluliselt suurem (sõltuvus ruudus). EPN sätestab küll jah mõningate torude korral elueaks 50 aastat, aga ma olen seda 50 aastat tavaliselt simuleerinud näiteks reovee torustike (survetorud) korral (suurendan kümneid kordi karedust). Dünaamilist modelleerimist pole viitsinud nigelate algandmete tõttu EPANET visandada ... siis saaks täpsema vastuse (ja seda ka mitte ainult ajas muutuvana).

Kurb vaadata siin foorumis, kus ülitriviaalse projekti eest küsitakse ulmehindasid ... hakka või triviaalsete arvutuste osas tasuta teenust pakkuma, vaja ju kõigest paar nr kas exceli või programmi mudelisse toksida, törts mängida, ning tulemus käes.

Tipptundidel langeb ka veevõrgus surve, see selleks. Näiteks minu elamises ongi see just probleemiks.
Tõenäoliseim vastus on, et hoonesisene magistraaltorustik on liiga väikse diameetriga ja see tuleb suurema vastu vahetada. Kui on tegemist ühistuga, peaks tööd tegema ühistu (ja ka finantseerima). Kui toruvahetust teha ei taha siis sobib ka hüdrofoor koos tagasijooksu tõkkeklapiga. Hüdrofoori maht peab olema üsna suur, et tipptunni veevajaduse jäksaks ikka ära kanda.

Kalvis, hüdrofoor on siiski mõeldud eelkõige rõhu jaosk, mitte vooluhulga tagamiseks, kuigi väikese vee koguse korral abistab küll jah.
tagasijooksu tõkkeklapp, selle õige nimi on tagasilöögiklapp.
Ekspluatatsioonikulude seisukohalt vahetaks ühekordse kuluna majasise jaotustorustiku kui paigaldaks igapäevase elektriõgijast hüdrofoori.

kalvisele kirjutas:... paigaldaks igapäevase elektriõgijast hüdrofoori.

Ahsoo. Ma ei teadnudki, et hüdrofoor elektrit õgib. Mis otsaga ta seda täpselt teeb?

jan, eks see püha vägi ole, mis ühte suletud anumasse rõhu tekitab ... ja teadupärast püha vägi elektrit ei tarbi, kõigest tulnukate tundmatu jõu abil töötab.

to jan kirjutas:jan, eks see püha vägi ole, mis ühte suletud anumasse rõhu tekitab ... ja teadupärast püha vägi elektrit ei tarbi, kõigest tulnukate tundmatu jõu abil töötab.

Juhul kui hüdrofoor ei leki, siis ei raiska ju hüdrofooriga süsteem rohkem energiat, kui ilma hüdrofoorita. Eriti siis, kui see majas kohapeal pumpa ei ole (kui antud teema konteksti vaadata). Ja kui olekski, siis ma ei kujuta ette, kuidas hüdrofoori olemasolu rohkem raha raiskaks. Pigem säästab, sest ilma hüdrofoorita pumba sisse-välja plõksimine kulutab nii mootorit kui ka elektrit rohkem (käivitusvool on teadupoolest suurem). Võib-olla ma eksin, valgusta mind.

Kuigi jah, antud teema puhul oleks hüdrofoori kasutamine viimane hädalahendus ning suhteliselt ebaefektiivne, kuna pikemat perioodi üle elada aitav hüdrofoor peab olema suur.

Mõte pühast väest mulle iseneest meeldib

Ilma hüdrofoorita süsteemides maksab ju surve tekijata surve tekitamise eest (kuigi läbi hinna niikuinii tarbija). Hüdrofoori kui kompleksse sõlme puhul maksab siiski selle sõlme omanik elik antud juhul korteris elav inime. Hüdrofoor ja säästab loodust: antud korteri näitel siiski vast mitte ... ilmselgelt asjatundmatu arvamus.
Antud konkreetsel juhul nõus jan arvamusega: hüdrofoor on see kõikse viimasem ja äärmuslikum juhus tipptunnil palju vett lühikese aja jooksul tarvitada. Kulu üsna arvestatav.

Ma nüüd ei saa enam aru. Hüdrofoori all sa ju mõtled ikka hüdrofoori, mitte veeautomaati ehk hüdrofoori koos pumbaga? Kuidas saab lihtlabase kummikotiga hüdrofoori olemasolu korteriomanikule midagi täiendavalt maksma minna (peale hüdrofoori enda maksumuse muidugi)? Ning Kalvis mainis juba tagasilöögiklappi korteri sisendis. Ilma selleta poleks asjal iva, kuna see välistab olukorra, kus hüdrofooris "salvestatud" surve trassi tagasi läheks, kui sealne surve langema hakkab.

Kuigi, kui ta seda ka teeks, ei läheks see korteriomanikule suure tõenäosusega midagi maksma, sest enamus veearvesteid ketravad rõõmsalt tagurpidi ka, kui vool vastupidiseks muutub.

Selle asemel, et öelda asjatudmatu jutt (no seda see natuke ka on, sest ma lähtun pigem loogikast ja elektri valdkonna seadustest, kui sanitaartehnilisest praktikast), seleta palun täpsemalt, kus mu jutus viga on.

jan, kas ma saan õigesti aru,et öösel, kui tänavavõrgust siiski surve olemas, pigistatakse korteris olevasse mahutisse, milles juhuslikulkt ka kummimembraan, ilgem surve sisse, seda survet siis keskpäeval hoiab tagasilöögi klapp? Vot sellise samodelkini peale ma polegi veel tulnud. Kuidas inime siis sellest mahutist, milles on ka juhuslikult kummimembraan, vee kätte saab, kui rõhk juba madal on? Või on see mahuti, milles juhuslikult ka kummimembraan on, ühe toa suurune?
jan,. mis vahe on hüdrofooril ja veeautomaadil?
jan, lisaks soovitan selgeks teha, mis asi on trass ja torustik.

Kisub lasteaiaks ära. Ei hakka rohkem teemat risustama, arutledes selliste lahenduste töötamise üle, mille efektiivsuses antud kontekstis ma isegi kahtlen.

Oot, teil on mõisted sassis. Hüdrofoor ei ole pump vaide survestatud paisupaak. Hüdrofoorpump (aka veeautomaat) on pump koos survestatud paisupaagiga, mida mõni arvas teise nime all olevat.
Pole ju erilist loogikat vaja, mõistmaks sellise süsteemi töötamist. Kui pole tipptund ja veesurve on veevärgis kõrge siis liigub vesi sama survega tasapisi hüdrofoori. Tipptunnil surve langeb ja vesi tahaks tagasi voolata veevärki kuid seda takistabki tagasilöögiklapp (või mis muu nimi iganes). Seega jääb korteris surve kõrgeks. Tipptunni ajal tulebki vesi vaid hüdrofoorist, mille surve sõltuvalt tarvitatud veekogusest kogu aeg langeb, kuni võrdsustub veevärgi omaga. Sellepärast ongi oluline, et hüdrofooril oleks suur maht katmaks tiputunni veevarustust. Sest kui hüdrofoor tühjaks saab siis on surve korteris jälle nõrk ja ei aita miski.

to rameirw,trass on 4 tolline toru,torustik 1/2 kuni tollini.Oosel meil majas surve surub kuni 7atm vabalt,paeval 4 - 4,2atm.Hullud teevad isegid basseine korteritesse,tosi teisel korrusel olen nainud!

ka kulaline kirjutas:to rameirw,trass on 4 tolline toru,torustik 1/2 kuni tollini.Oosel meil majas surve surub kuni 7atm vabalt,paeval 4 - 4,2atm.Hullud teevad isegid basseine korteritesse,tosi teisel korrusel olen nainud!

Kes Teile koolis õpetas, et trass on 4 tolline toru, kas suuremaid EW üldse ei kasutata (ise olen isiklikult tegelenud 400 ekvivalentse diameetriga survetoruga).
Soovitan soojalt vaadata, mida ütleb trassi kui sellise sõna kohta meite EPN.