Ehitusfoorum

tere, kindlasti siin palju juba sellel teemal arutletud, kuid..
esimesele korrusele pannakse vist igalpool põrandaküte, kuid teisele korrusele, kuhu tulevad magamistoad, kas ikka oleks omal pärast parem ,kui radiaatoritega kütta? mõtlen just seda õhu ringlemist, et oleks mida hingata.. vahelagi mul betoonpaneelid, nii et põrandakütet saaks teha vabalt.
ja ka veel se maasoojuspump, väidetakse, et ta ehvektiivsem ikka põrandaküttekütte puhul

Kindlasti on mõtekam ülemisel korrusel radikad: sa ei maga voolikute peal ja põrandakütte soojus tõuseb niikuinii ülesse.Aga, kui tahad paneele kütta siis on see sinu valik.

Mul plaan igale poole torud panna, vahelagi ilmselt VLK-elementidest ja sinna väike peno ka peale,et paneele ei kütaks. Kuna maasoojuspump isegi kallis süsteem, siis tuleb vähemasti kütta võimalikult efektiivselt ja seda saab just torudega. Aga pannakse ju igat moodi: mõni paneb II korrusel radikad, mõned torud ja kolmandad hoopis ainult elektriradikad.
Hingatava õhu loodan saada vent.süsteemist

Tere.Olen vesipörandaküttega tegelenud palju aastaid ja mäletan, et antud küsimus oli aktuaalne Pöhjamaades ca. 5 aastat tagasi.Nüüd pannakse mölemale korrusele pörandaküte,sest muidu tuleks sisuliselt ehitada 2 süsteemi, ringlev vesi erinevate temperatuuridega.USUN,et meil vötab paar aastat aega, siis olukord muutub,sest traditsioonid ei ole kerged muutuma.Kui sa sooviksid rohkem infot, siis külasta meie kodulehekülge
http://www.warmia.fi EDU

Mul kohe küsimus Raivole- kui väidad, et põhjamaades asi oli aktuaalne 5 aastat tagasi- ka meil ehitatakse põrandakütet magamistuppa. Kas aga "Põhjamaa" targad oskavad välja tuua kui palju on magamisruumidesse (enamjaolt eramu II korrusele) nn. põrandakütte ehitus odavam radiaatorküttest? Ja kui palju siis see mulle aastas küttekulu kokkuhoidu annab näiteks 200 rutmeetrise pinnaga maja puhul?
Ei saa mina mõhkugi aru traditsioonide muutumisest- kui ma teen uut maja siis kaaluksin seda varianti- kuid kas puitpõranda alla panna soojusvaheti suure metalltahvli näol- ka karu võib trummi mängia-kas sel ainult mõtet on?
See II süsteemi väljaehitamine- teine tsirkulatsioonipump koos temperatuuri nn. segistiga ja kogu lugu- kas siis on vahet? Põrandakütte kontuuride jaotuskollektorid tuleb paigaldada samuti kui ka radika kütte puhul. Need "Põhjamaa" mehed tegid ka minu onnile arvutused-kõik "põtrade" keeles. Kasutuses oleval majal korralike ja soojade põrandate puhul hakata põrandakütet paigaldama- kõik uus materajal- kas on rentaabel?

Tere.
Usun, et antud foorum on loodud selleks, et aidata kaasinimestel orienteeruda teatud küsimustes,ta ei ole loodud selleks,et kedagi solvata.EDU SULLE

Ega ma ei olegi solvunud vaid loodan saada konkreetset põhjendust- ikka selleks, et asjas paremini orienteeruda...
Muidu tekib analoogne vaidlus lasteaia lastele- aga minu isal on suurem kui sinu isal...

Eestis on juba ammu leitud odav ja töötav süsteem 2k.pör.kütte näol. Endal selline lahendus alt üles-laetalad nende vahel rullivill,talade peale foolium,sinna peale laagid s.400. laakide vahel fooliumi peal pör.k.toru 20. 2toru kahe laagi vahele.peale plp. 22mm. millese on 32 topsi-freesiga kaootiliselt augud freesitud,sinna köige peale aluskatte ja parkett. kolektorist on sektori kraanid min.peal,sest palav on.vot nii on ka vöimalik !!!

aivar vaata, põhipoint ikka vist selles, et aind põrendaküttega küttes saab madalama temperatuuriga kütta ,pidi olema pumbaelueale parem ja ka elektrit läheb vähem.. mul endal ka otsustamatta, mis sinna teisele korrale panna??

Oleneb ka kui soojalembeline sa oled. Ma tean, et mõned on pannud ka ainult elektriradikad II korrale. Kui väga sooja sinna pole vaja (st.et kui ainult magatakse seal),siis ma arvan,et see on suht hea lahendus. Kuna omal tuleb II korrale enamuses lastetoad, siis nagu mainisin, tuleb minul põrandaküte ka II korrale.

Tere.
Pörandakütte eeliseks oleks, et küttes kogu pörandapinda, soojus jaotub ühtlaselt, kuna ringlev vesi on madalama temp. siis ka kulude kokkuhoid.Projekteeriale annab see vabamad käed, kuna ei ole segamas torusid.
Meie paneme magamistubadesse temp.reguleeriad, näit. kevadel, kui päike paistab aknast sisse, siis saab välimise ringi kinni keerata.Suvekuudel nn. märjad ruumid jätame sisse et ei tekiks ebamugavustunnet,soses röskusega.
Harilikult kasutame allkorrusel 16mm.toru sammuga 150mm.ülakorrusel 14mm. toru sama sammuga aga iga maja on individuaalne ja vajab täpset projekti
Tähtis on ka garantiid ja täpselt täidetud paigaldusprotokoll, meie anname
tehtud töödele 10aastase garantii ja torule 30 aastase garantii.Need olid
möningad tähelepanekud, mida vöiks arvestada.EDU

tsiteerin:
aivar vaata, põhipoint ikka vist selles, et aind põrendaküttega küttes saab madalama temperatuuriga kütta ,pidi olema pumbaelueale parem ja ka elektrit läheb vähem.

Sellega olen ma nõus 100%. Iga asi mis töötab väiksemal koormusel kestab kauem.

Aga raivoo väide:
Pörandakütte eeliseks oleks, et küttes kogu pörandapinda, soojus jaotub ühtlaselt-
See jääb mulle näiteks puitpõranda puhul arusaamatuks sest puit on väga halb soojusjuht. Kivipõranda puhul küll jutt õige, kui on torustik õigesti paigaldatud ( s.o. alati peavad jooksma kõrvuti pealevoolu ja tagasivoolu toru, et ei tekiks nn. külmemaid ja jahedamaid tsoone- paljud "isetegijate" viga).

tsiteerin: Meie paneme magamistubadesse temp.reguleeriad, näit. kevadel, kui päike paistab aknast sisse, siis saab välimise ringi kinni keerata.Suvekuudel nn. märjad ruumid jätame sisse et ei tekiks ebamugavustunnet,soses röskusega.

Jälle arusaamatu ja vasturääkiv asi väitele madalam temperatuur-pikem eluiga- milleks mingi osa kütteringist kinni keerata- parem kohapealse termostaadiga nn. kütteringi pealevoolu vee temperatuuri alandada. Või on mul millestki väga vale arusaam?
Märgruumidel tuleb loomulikult suvel põrand hoida soe-endal ebameeldiv külmal põrandal seista ning niiskuse väljaviimiseks ruumist ventilatsiooni abil- sellest ka erinevad kütteringide kontuurid- märgruumidele ja eluruumidele.

aivar00-le.Puitpõranda puhul põrandaküte toimib väga hästi.See ei loe üldse,et puit on halb soojusjuht.Räägin oma kogemustest,mul on terve teine korrus põrandaküte põrandalaua all.
tribla,miks sa kardad magada voolikute peal,ega see ei ole sama mis veesoone peal magamine.

Tere.
Köik vastused te saaksite, kui lähete kodulehele http://www.warmia.fi. EDU

Mina ei karda mingit "voolikutel" magamist- mul enda maja oli just valmis ehitatud kui nn. vesipõranda kütet paigaldama hakati. Tegin eelmisel aastal "väikese" investeeringu- I korrusel lõhkusin välja 60 ruutu elektripõrandaküttega põrandat ja panin vesikütte. Sama saunas ja duširuumis. I korruse elutuppa ning II korruse magamistubadesse ja sauna riietusruumi paigaldasin radikad. Minu "rehnuti" järgi ei olnud rentaabel välja lõhkuda korralikke laudpõrandaid(paraku laudu uuesti kasutada ei saa). Uusehituse puhul juba mainisin- kaaluksin asja. Seetõttu mind ei huvita jutud teemal- "väljamaal on nii" vaid soovisin saada reaalseid põhjendusi mida paraku raivoo aga anda kahjuks ei suutnud...