Ehitusfoorum

Tere,
Panime maha uued lauad, mis põrandal edasi kuivades kergelt u-tähte on tõmmanud. Servade kõrguste vahe on 0,5-1 mm.
Enne laki alla panemist oleks vaja põrandad nüüd üle lihvida. Kuidas teil kogemust on - kas kasutada trummel- või ketaslihvijat? Olen näinud kahte laudpõrandat, mis on ketaslihvijaga ära rikutud - üle terve ruumi on ringikujulised kraapsud sees. Samas ei tea ma kas on see põhjustatud hoopis tegija kehvadest oskustest. Ja ma olen näinud väga ilusat vana maja laudpõrandat, mis on tehtud just trummel-lihvijaga.
Tänud ette!

Ketas lihviga tulevad triibud kui teha 40-se paberiga ja viimane lihv on peenemaga tegemata. Aga olen näinud kus on viimane lihv tehtud 80-ga ja ka siis on tugevad kaared sees. Paberi pealt ei tohi kokku hoida. Pigem lakki pealt. Üldiselt kulub 20m2 kohta üks paber. Oskaja käes tuleb tip-top põrand. Lindiga on mõtet põranda kallale minna prohvil. Põhjus see, et kui oled uimane, siis tuevad triibud kergelt sisse.

Sellise "sombreeroks" kuivanud laudade puhul soovitaksin hakatuseks kasutada trummellihvijat. Pead ainult jälgima et masin oleks kogu aja liikumises, sest paigalseis "sööb" mõnusa vao põrandasse, ja liikumissuund oleks piki lauda. Lõppviimistluseks sobivad mõlemad priborid ainult et soovitan erinevalt eelkirjutajast kasutada min. 120-st või veel peenemat paberit, vältimaks "triipude" teket

murmet kirjutas:Sellise "sombreeroks" kuivanud laudade puhul soovitaksin hakatuseks kasutada trummellihvijat. Pead ainult jälgima et masin oleks kogu aja liikumises, sest paigalseis "sööb" mõnusa vao põrandasse, ja liikumissuund oleks piki lauda. Lõppviimistluseks sobivad mõlemad priborid ainult et soovitan erinevalt eelkirjutajast kasutada min. 120-st või veel peenemat paberit, vältimaks "triipude" teket

Jah, aga algul pole midagi 120-ga peale hakata. Alustada tueleb tunduvalt väiksema nr

...ja neid sombreerosid jäätegi lihvima.Tulevad tagasi nagu nalja.Asi lihtsalt selles et lauad valet pidi massinast läbi lastud. Lastakse mingid õpilased praktikal masina taha.ja ei temal pole aega vahtida mis pidi laud käes.

Tegin trummellihvijaga. Kõigepealt paber nr 80 ja siis 100-ga. Servad tegin servalihvijaga. Tulemusega olen ise rahul. Nädal aega on tegemisest möödas, veel ei ole sombreeroks muutunud. Eks paistab.

Kasutage kõige viimasena võrku-kaotab viimasedki peenikesed krassid!

Kas sama variante võiks kasutada ka vana lakitud laudpõranda puhul?

Kui ikka vana põrand mitme paksu kihi all,siis kõigepealt trumliga peale,edasi tööde käik juba sama.

Kahvliga suppi ei sööda. Ketaslihvija, nagu virbel ja golja jne on mõeldud/konstrueeritud betooni lihvimiseks, trummel ja äärelihvija on konstrueeritud puitpõrandate lihvimiseks. Trumli pöörded, surve põrandale ruutsendimeetri kohta ja raskuskese on kõik selleks, et oleks mugav ja effektiivne lihvida puitpõrandaid. Eelduseks on masina tööpõhimõtete tundmine ja asjakohane käsitlemine. Kui puitu loetakse mingis mõttes üheks tugevaimaks materjaliks, siis betoon oma minikristallidega on üks hapramaid. Ketaslihvija surve põrandale on ruutsentimeetri kohta oluliselt väiksem, kui trummellihvijal. Ei olene paberist, aga ketaslihvijaga puitpõrandat lihvides tuleb enne "mulla maitse" suhu, kui töö tehtud saab. Sellele lisanduvad ringi ja spiraali kujulised kraapsud, mis eriti hästi tulevad esile toonitud õli puhul. Abrassiivvõrk ketaslihvija alla on oma olemuselt rohkem hooldus tarvik, kui lihvimistarvik, sellega palju ei lihvi. Seevastu võib ketaslihvijaga betooni või tasanduskihi peal ka täiesti kulunud paberiga edukalt tööd teha.
Trummellihvija on ka effektiivseim värvi eemaldaja vanalt põrandalt. Paber peab olema max jäme ja soovituslikult enne alustamist paber (lihvlint) pritsida kergelt üle 40WD õliga, et värv lihvpaberi külge kinni ei jääks. Väga paksu kihi puhul hakkab värv sulama ja lendab tükkide ja rullikestena kogumiskott, tekib mingis mõttes töötemperatuur ja lihvpaber püsib puhas. Kaks erisuunda, puitpõrandate lihvimine ja betoon ja tasanduskihtide lihvimine, kätkevad endas palju erinevaid nüansse ja on mõlemad eraldi pikad jutud, kuid soovitus, ketaslihvijaga puitpõrandat lihvida on kui naabri ukse ette banaanikoore jätmine.